Ahiküttega 8 korteriga korteriühistu. Ühe korteri omanik paigaldas oma soojaveeboileri pööningule ilma ühistut teavitamata ja nõusolekut küsimata. Pööning on ühistu ühiskasutuses olev ruum. Boiler on kinnitatud korstnajala külge. Mure on 1. omavoli, 2. tuleohutus. Selle eest vastutab ühistu juhatuse liige. Mida ette võtta ja millistele seadustele tugineda korteriomanikuga vaieldes. Päästeametilt vastust ei saa ja korstnapühkija kirjutas akti ainult fakti, et boiler on pööningule korstnajala külge paigaldatud. Olen ühistu liikmete poole pöördunud, et kõik korterid peavad oma asjad ja kodumasinad, eriti elektritoitel töötavad, hoidma oma korteris. Lugupidamisega

Kui pööning ei ole korteriomaniku eriomandi ese, on see korteriomandi kaasomandi osa (KrtS § 4 lg 4). Kaasomandi eseme kasutamise üle otsustavad korteriomanikud kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1, KrtS § 30 lg 1 p 2). Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse (AÕS § 72 lg 1). Kui aga paigaldis on tuleohutuse seisukohalt lubamatu, ei saa ka kaasomanikud selleks nõusoleku anda. Paigaldise eemaldamist saavad nõuda nii iga korteriomanik kui ka korteriühistu.

Tere Toimus Kort.ühistu erakorraline koosolek KrtS paragrahv 32 lg2 p1 kort.omandi võõrandamise nõue kort.omanikule, kes aastaid juba ei arvesta naabrite inimlike soovide ja heaoluga. Kort.omanike kirjalik avaldus esitatud 22.05.25 koos lisa dokumentidega kort.ühistu haldurile. Selgitus: Võõrandatava kort.omanikuks on alkohoolikust tütar, kes hooldab justkui oma vanemaid, elatab ennast vanemate pensionist, sest ei oma ise töökohta.Lärm ja sõim korteris igapäevane nähtus, alumise korteri uputamine jne. Kort.ühistu haldur ei pidanud erakorralist koosolekut mitte millekski ja teatas koheselt,et toimub korduskoosolek. Koosolekul ilmnes, et haldur pole talle esitatud dokumentidega isegi tutvunud. Haldur kukkus manitsema kokkutulnuid, kes kohale tulid. Protokolli ei koostatud. Kas ta käitus õigesti? Korduskoosolek lubati korraldada 04.09.25. Kuidas selleks ettevalmistada? Kas alkohoolikust oma vanemate nn hooldaja võib saada probleemiks korteri võõrandamise nõudele kohtus? Linnavalitsuse Sotsiaalosakond on vanemaid viinud hooldekodusse üle viie korra, alkohoolikust tütar toob nad tagasi. Isa on kutsunud tütrele samuti politsei, et politsei ta ära viiks. Tänan

Korteriomandi võõrandamise nõude võib esitada, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka (KrtS § 32 lg 1).

Üks alus võõrandamisnõude esitamiseks on see, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite teostamist (KrtS § 32 lg 2 p 3). Korteriomanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (KrtS § 31 lg 1 p 1). Samuti on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad neid kohustusi (KrtS § 31 lg 4). Korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes ja suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve (KrtS § 12 lg 2). Hea usu põhimõte tähendab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega eesmärgiga tekitada kahju teisele isikule (TsÜS § 138).

Kui häiring on tõendatud, kui toimunud on politsei väljakutseid ja kui häiringut on olnud võimalik ka näiteks salvestada ning täidetud on kõik eeldused võõrandamisnõude esitamiseks, on üldkoosolekul õigus nõuda korteriomandi võõrandamist. Korduskoosolekuks valmistudes soovitan koguda kõik tõendid ja läbi mõelda nõudele põhjused lähtudes faktilistest asjaoludest ja konkreetsetest elulistest sündmustest.

Tere Meie korteriühistule pakub haldusteenust haldusfirma. Kuna teenuse lepingu sõlmimisest on teatud aeg möödas ja meil on teenuse kohta tekkinud mitmeid küsimusi, oleme palunud haldajalt näha varasemalt sõlmitud lepingut. Haldusfirma keeldub lepingu edastamisest KÜ juhatusele väites, et lepingut võivad sellisel juhul konkurendid ära kasutada. Kas selline keeldumine haldusfirma poolt on õiguslik? Lepingu osapoolel peaks ju olema õigus näha kogu lepingu sisu. Samuti ei edasta haldusfirma üldkoosolekule protokolle. Mida me saaksime ette võtta? Vastuse eest tänades.

Kui korteriühistu ja haldusfirma on sõlminud haldusteenuse osutamiseks lepingu, peab mõlemal poolele olema allkirjastatud leping. Kuivõrd korteriühistu raamatupidamist korraldab juhatus ja leping on raamatupidamise alusdokument, peab korteriühistu lepingueksemplar olema juhatuse käes või raamatupidaja juures lepingute kaustas.

Seaduse kohaselt on korteriühistu juhtimine, lepingute sõlmimine ja üldkoosoleku protokollimise ja protokollide säilitamisega seonduv juhatuse ülesanne. Kui haldusfirma tegutseb sõlmitud lepingu alusel ka juhatuse ülesannetes, saavad korteriomanikud nõuda dokumentidega tutvumist haldusfirmalt samas korras juhatusega. Korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad korteriomandi ja korteriühistuseaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks. Korteriomanik võib juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Kas oleks võimalik selgitada Riigi Teatajas oleva "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid", § 8. "Olmemüra" info kohta, et mida see info täpsemalt tähendab? Inimtegevusest põhjustatud müra ehitistes loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 «Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest» (1999) nõuetele. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase LpAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB. Mis siis saab, kui ehitis ilmselgelt ei ole projekteeritud nendele nõuetele, maja ehitatud 1980ndatel. Otsin seadustest norme, et kui palju müra võib elamutes naaber tekitada just päevasel ajal. Teid juba ette tänades!

Konkreetset piirväärtust naabri tekitatavale olmemürale päevasel ajal kehtestatud ei ole. Lähtuda tuleb korteriomandi- ja korteriühistuseadusest, mille kohaselt peab korteriomanik eriomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomaniku tegevus väljub tavakasutuse raamest eelkõige juhul, kui sellega rikutakse teiste korteriomanike õigusi (21.02.2024, 2-22-100795/12, p 13.3). Müra mõõtmine ja piirväärtused ei ole mõeldud naabri tegevuse hindamiseks vaid eeskätt linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse.