Tere! Korteri omanik keeldub maksmast arveid, kuna ütleb et need on tema jaoks ebaseaduslikud. Tema lähtub sellest: § 40. Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel (1) Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] (2) Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. (3) Korteriomanik võib keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Ja sellega ta keeldub arveid maksma. Korteriühistu põhikirjas on kirjas : 6.1. Ühistu vara moodustub liikmemaksudest, laekumistest ja muudest seaduslikest allikatest. 6.2. Kulude katmine toimub vastavalt korteriomandi suurusele või üldkoosoleku otsusele. 6.3. Liikmed vastutavad oma osa eest ühistu kohustustest. 6.4. Remondifond on ruutmeetrite alusel . See tähendab, et iga korteriomanik maksab igakuiselt remondifondi kindla summa iga oma korteri ruutmeetri kohta. 6.5. Teenustööd ja hooldusteenused makstakse korteri alusel. See tähendab ,kui kasutame kellegi teenust, maksavad kõik korterid võrdselt. Kas tal on õigus edasi keelduda arvete maksmisest? Ülejäänud ühistu on kõik nõus sellise põhikirjaga ja maksmisega probleeme pole ,ainult ühel korteri omanikul. Kuidas edasi käituda sellises olukorras juhatusel?
Korteriühistus jaotatakse majanduskulud, sealhulgas remondiks võetud laenu makse, seaduse kohaselt vastavalt kaasomandi osa suurusele ehk vastavalt mõttelise osa suurusele, mis on kinnistusregistris murruna väljendatult igale korteriomanikule kuuluv osa kinnisasjast. Teistsugune kulude jaotus on lubatud ainult siis kui põhikiri seda ette näeb ja kui see on mõistlik ning ei kahjusta ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Selleks, et jagada majandamiskulud KrtS § 40 lg 2 alusel korteriomanike vahel teisiti, peab korteriühistu põhikirjas olema konkreetselt sätestatud, missugused kulutused jaotatakse erinevalt seaduses sätestatust ning milline on nende kulude arvestuse viis. KrtS § 40 lg-s 2 lubatud erandit tuleb mõista kitsalt ja rakendada ainult erandjuhtudel. Kuigi praktikas ei ole lg 2 teises lauses näitena tooduga võrreldes välistatud ka teised erandid, peavad need olema kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikud ja ei tohi ülemääraselt kahjustada ühegi korteromaniku õigustatud huve.
Kui kulude jaotamisel kaldutakse põhikirjaga kõrvale KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud põhimõttest muul viisil, kui see on sätestatud KrtS § 40 lg 2 teises lauses, siis eelduslikult kahjustab kõrvalekalduv kulujaotus osade korteriomanike õigustatud huve. Korteriomanike huvide kindlaksmääramisel ei ole oluline konkreetsete korteriomanike majanduslik seisund, vaid otsustus majanduskulude teistsuguse jaotamise kohta tuleb teha konkreetse kululiigi põhiselt, hinnates, kas seaduses sätestatust kõrvale kalduv põhikirja regulatsioon kahjustab korteriomanikku või korteriomanikke üldiselt.