Tere Kui auto kirjutatakse võlgniku nimele kas kohtutäitur võib ära võtta või saab kasutada.Võlgnik maksab igakuu kohtutäiturile.Pole elatisvõlgnik lihtsalt nooruse lollused.

Seadusandja ei ole sätestanud summat, millest alates sissenõuet võlgniku varale pöörata saab. Seaduses on vaid kirjas, et arestida ei tohi rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

Kui vara väärtus on nõude jäägist oluliselt suurem ja Te tasute nõuet igakuiselt summas, mis võimaldab nõude rahuldamise mõistliku aja jooksul, vara pigem ei arestita.

Varale sissenõude pööramist saab üldjuhul vältida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisega. Kokkulepet võib sõlmida otse sissenõudjaga ja ka kohtutäituri vahendusel. Seejuures on oluline teada, et kohtutäituril ei ole õigust sõlmida kokkulepet, kui sissenõudja sellega ei nõustu.

Tere Minu vastu algatati täitemenetlus summas, mis käib mulle igal juhul üle jõu. Minu küsimus puudutab üürikorteris olevaid isiklikke pere asju (riided, telekas, diivan, lapse isiklikud asjad jne). Kas need võidakse samuti arestida ja kui, siis kui reaalne selline praktika Eestis päriselt on. Teine küsimus puudutab abikaasat - võlg on seotud ettevõttega, mida enam ei eksisteeri ja mille kohustust mina käendasin ent ei jõudnud enam täita. Abikaasaga see ettevõte ega ka võlg kuidagi seotud ei ole. Kas kohtutäituril on õigus ka abikaasa varale kui võla käendaja olen üksnes mina?

Arestida ega täitemenetluses müüa ei või järgmisi asju:

  1) võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed, riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks;

  2) vähemalt üks tehniline vahend, mis tagab võlgnikule Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 lõikes 1 ettenähtud info saamise õiguse kasutamise;

  3) võlgnikule ja tema perele üheks kuuks vajalikud toiduained ja eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küte või kui täitmise ajaks sellist varu ei ole ja selle muretsemine ei ole muul viisil tagatud, siis varu soetamiseks vajalik rahasumma;

  4) põllumajandusega tegeleva isiku põllumajandusseadmed, kariloomad, väetis ja põllumajandussaadused, mis on võlgnikule hädavajalikud tema enda ja tema perekonna ülalpidamiseks kuni järgmise saagini;

  5) füüsilise isiku majandus- või kutsetegevuse või töö- või teenistussuhte jätkamiseks hädavajalikud esemed;

  6) raamatud või muud esemed, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab õppetöös või kultustoimingutes;

  7) võlgnikule kuuluvad raamatupidamisdokumendid, perekonnaürikud, abielusõrmused, ordenid ja teenetemärgid;

  8) kunstjäsemed, prillid ja muud kehapuude tõttu vajalikud abivahendid, mida võlgnik või tema perekonnaliige kasutab;

  9) võlgniku perekonnas toimuvateks matusteks vajalikud esemed;

  10) riigimuuseumi, munitsipaalmuuseumi ja avalik-õigusliku juriidilise isiku muuseumikogu ning sellesse kuuluvad museaalid, samuti sihtasutusele kasutada antud riigi muuseumikogu või museaalid;

  11) arhivaalid;

  12) muud asjad, mille arestimine on vastuolus seadusega või heade kommetega

Kui ollakse abielus ja abikaasade varasuhteks on valitus varaühisus, on moodustunud abielu jooksul soetatud varast abikaasade ühisvara. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.  Kui sissenõue pööratakse abikaasade ühisvarale ühe abikaasa vara suhtes toimuvas täitemenetluses, eeldatakse sissenõudja kasuks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nimetatud vara võib arestida ja müüa. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse käesolevas lõikes nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust.

Sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist.

Tere! Minu tööandja lõpetas minuga töösuhte, kuid kahjuks ei ole ta mulle senini raha välja maksnud. Olen pöördunud töövaidluskomisjoni poole, kus mulle koostati dokument, millega paluti mul ise kohtusse pöörduda. Sooviksin saada vastuseid mõnele küsimusele: 1. Kui palju maksab riigilõiv kohtusse pöördumisel? Minu tööandja võlgneb mulle 940 € bruto. 2. Kas mul on õigus kohtus nõuda tööandjalt lisakompensatsiooni seoses sellega, et mulle ei ole juba üle aasta raha välja makstud? Samal ajal ei saa ma toetusi ega tööta, kuna mul on väike laps, kes ei käi lasteaias. Kui mul on õigus lisakompensatsioonile, siis kui suurt summat võin ma tööandjalt nõuda? 3. Praegu elan teises riigis ja sooviksin teada, kas minu kohalolek kohtus on kohustuslik? Või saan ma kõik dokumendid interneti kaudu esitada? 4. Kes tasub kohtukulud? Mina või tööandja, kelle peale kaeban? 5. Millisel veebilehel tuleb kohtusse avaldus esitada? Millised dokumendid tuleb kohtule esitada? 

Kui Te pöördusite töövaidluskomisjoni, on Teil tõenäoliselt olemas töövaidluskomisjoni otsus. Otsusega ei ole vaja kohtusse pöörduda vaid kui tööandja otsust vabatahtlikult ei täida, tuleks taotleda töövaidluskomisjonilt otsusele jõustumismärge ja seejärel saate esitada selle sundtäitmiseks kohtutäiturile. Töövaidluskomisjoni otsuse õigusjõust ja selle jõustumisest ning sundtäitmisele pööramisest saate põhjalikku informatsiooni veebilehel https://www.ti.ee/toovaidluste-lahendamine/menetlus-toovaidluskomisjonis/toovaidluskomisjoni-otsuse-joustumine

Tere, Selline küsimus et kui on kaelas kohtutäituri menetlus ja iga kuiselt läheb palgast maha võla tasumiseks summa, kas siis on õigus panna sund müüki võlgniku vara? Võla suurus ei ole väga suur ja muid sissetulekuid peale töötasu ei ole ja võla tasumiseks laenu ei anta? Kas on mingi varjant vara säilitamiseks?

Seadusandja ei ole sätestanud summat, millest alates sissenõuet võlgniku varale pöörata saab. Seaduses on vaid kirjas, et arestida ei tohi rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

Kui vara väärtus on nõude jäägist oluliselt suurem ja Te tasute nõuet igakuiselt summas, mis võimaldab nõude rahuldamise mõistliku aja jooksul, vara pigem ei arestita.

Varale sissenõude pööramist saab üldjuhul vältida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisega. Kokkulepet võib sõlmida otse sissenõudjaga ja ka kohtutäituri vahendusel. Seejuures on oluline teada, et kohtutäituril ei ole õigust sõlmida kokkulepet, kui sissenõudja sellega ei nõustu.

Tere, Minul küsimus, kui tööandja lõpetab töölepingu jooksva kuu 30.kuupäeval ning maksab mulle välja lõpparve, mis koosneb 1-30 kuupäevani ning kasutamata puhkusehüvitise, kas täitemenetluses kohtutäituril on õigus see arestida vastavalt TMS 132 või peab ta ka arvestama TMS 133 kuivõrd on tegu 01-30 töötasuga + kasutamata puhkusehüvitis. Ehk kas vaatleb seda kahe kuu töötasuga või ühe kuu töötasuna?

Kui töötajale makstakse ühes kuus välja tasu kahe kuu eest (näiteks jooksva kuu töötasu ja järgneva kuu puhkusepäevad) peab tööandja arestimise reegleid siiski arvestama mõlema kuu töötasu kohta eraldi – töötajale peab kätte jääma seaduses ettenähtud summa mõlema kuu töötasu eest.

Tere uuesti.Kuna ma tööl ei saa käija oma erinevate tervise probleemide tõttu ja mulle on see aasta määratud ka puuduv töövõimetuse toetus+peres kasvamas ka üks erinevate erivajadustega raske puudega 10mne aastane laps. Kas siis kohtu täitur tohib kontod aresti alla panna nii et ma saan vaid osa summast kasutada laste ja enda jaoks mis on ette määratud.Ja samas ma maksan arvet praegu .Kuud nüüd on ta lasknud arestida pensionikonto,enne seda oli teade ka tervisekassase saadetud ja nüüd täna just nägin,et töötukassasse oli ka saatis info arestimise kohta nagu ma aru sain koos summaga mida tasuma kokku pean.

Kui Teie olete kohtutäiturile kirjalikult edastanud ja tõendanud, kust tulevad kõik teie sissetulekud ja millises summas ning andmed oma alaealiste ülalpeetavate kohta koos sünnitunnistustega ja kohtutäitur ei taga ikkagi sissetuleku kätte saamist summas, mis teie puhul arestimisele ei kuulu, tuleb esitada kaebus kohtutäituri tegevusele.

Tere.Kas kohtu täitur tohib raha kinni pidada teatud summa,kui mulle on määratud puuduv töövõimetus seoses erinevate terviseprobleemidega?Ja,kui ruttu tavaliselt kohtu täitur peab raha tagastama arvele mida ta ära võtta ei tohi.Ja,kui kohtutäiturile sai eelmise kuu lõpu poole esitatud avaldus,kui ka kahe konto välja võtted kas siis tal oli see kuu jälle õigus nõuda uuesti konto väljavõtteid,kui ka uut avaldust,et ta raha tagasi maksaks.

Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad:

• riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus;
• puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus;
• sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses
• Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused
• töövõimetustoetus
• seadusel põhinev elatis;
• rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis;
• riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses;
• vanglast vabanemise toetus.

Eeltoodud loetelu ei ole lõplik. Täieliku loetelu leiate Täitemenetluse seadustiku § 131.

Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni  ning kui arestimine nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, siis sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude ka alljärgnevatele mittearestitavatele sissetulekutele:

• kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis;
• töövõimetustoetus;
• seadusel põhinev elatis.

Tagamaks, et Teile peale täitmisteate kätte saamist kohaldatakse seaduses ettenähtud miinimum ega arestitaks sissetuleuid, mis arestimisele ei kuulu, edastage kohtutäiturile kõik vajalikud andmed arestimisele mittekuuluva sissetuleku arvestamiseks. Andmete ning dokumentide edastamine kohtutäiturile tagab, et Teile kohaldatakse korrektselt seadusega ettenähtud elatusmiinimum. Elatusmiinimumi kohaldamiseks edastage ka Teie sissetulekuid tõendavad dokumendid: kuue kuu pangakonto väljavõte (kui saadate e-maili teel, siis pdf formaadis), koopia töölepingust, koopia Töötukassa tõendist jne.

1.Kui kohtu täitur on võtnud ära laste rahad ja lapse pensioni siis kas tal oli seda õigust teha?2.Kui inimene maksab vaba tahtlikult eelnevalt mõlema osapoole poolt kokku lepitud kuumakset ja maksab summat isegi varem,kui on kokkulepitud kuupäevaks märgitud ja see on ka kirjalikult paber kandjal näha.Kas siis kohtutäitur tohib isegi siis mõlemad kontod arestida?.Nii,et ei jätta kontodele üldse mitte mingisugustki raha ei elamis kulude ega toidu ostmise jaoks.

Kui kohtutäitur on arestinud pangakonto täies uletuses, on see tõenäoliselt tingitud sellest, et võlgnik ei ole andnud kohtutäiturile vajalikke andmeid kõigi oma sissetulekute kohta (koos nelja kuu väljavõttega pangakontodelt selle tõendamiseks) ja ülalpeetavate kohta. Sellises olukorras kohtutäitur ei tea, millist päritolu on kontol olevad rahalised vahendid ja kui suur on konkreetse võlgniku arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa. 

Soovitan esitada kohtutäiturile vastavad andmed kiiremas korras ja paluda konto vabastada arestimisele mittekuuluva sissetuleku osas. Kui esitate andmed kolme tööpäeva jooksul raha kontolt kohtutäiturile kandmisest arvates, kannab kohtutäitur ka sellel kuul ebaõigesti arestitud raha Teile tagasi.

Tere.1.Kas kohtutäitur saab arestida laste toetuse ja laste pensioni raha või mitte?

Täitemenetluse se adustki lubab küll pöörata sisenõuet võlgniku sissetulekutele, ent seab seejuures teatavad piirangud. Nii ei ole lubatud sissenõuet pöörata sissetulekutele, mis on nimetatud täitemenetluse seadustiku §  131 kus esimesena on nimetatud riiklikke peretoetusi järgmisena puudega inimese sotsiaaltoetusi ja sotsiaaltoetusi sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Seega ei ole lubatud nimetatud liiki sissetulekutele sisenõuet pöörata. Kui nimetatud sissetulekud laekuvad pangakontole, tuleb kohtutäiturit kontole laekuvate sissetulekute päritolust ja liikidest teavitada ja lisada juurde tõendina pangakonto väljavõte, kust nähtub, millised sissetulekud veel kontole laekuvad. Kui on alaealisi ülapeetavaid, tuleb kohtutäiturile ka nendest teada anda. Seejärel saab kohtutäitur seadust täita ja jätta pööramata sissenõude sissetulekutele, millele see ei ole seaduse alusel lubatud ning tagada teile ja teie lastele seadusega ettenähtud arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa mittearestimise.

Plusplus capital ostis minu elukaaslase võlgnevuse võlakirja . Palkas kohtutäituri kes on arestinud kogu vara ja pangakonto . Elukaaslase ema suri 2 aastat tagasi ja sealt sai elukaaslane päranduseks väikese osa , mille kirjutas notaris isa nimele . Elukaaslase isa ja ema olid abielus ja nende ühine maja kuulus kohe isale . Tänaseks nõuab plusplus capital elukaaslase isalt võlgnevuse tasumist ähvardades majale panna hüpoteegi , kuid elukaaslasel ei ole majaga mingit pistmist olnud . Kohtutäitur sõlmis elukaaslasega maksegraafiku 250€ kuus ja võlgnevuse kogusumma 10000€. Plusplus capital aga nõuab 14000 ja pakkus maksegraafikuks 600€ kuus ja hüpoteek määratakse majale ikkagi . Mida sellises olukorras teha või kuhu pöörduda? Plusplus capital leiab , et neil on igati õigus nii käituda .

Kui asjaga tegeb kohtutäitur, peab olema nõue kohtus rahuldatud ja võlgnevus välja mõistetud. Sellisel juhul on kohtuotsuses kirjas, kui palju ja kuidas võlgnevus tasutakse ning kui kohus on otsustanud, et nõue tagatakse näiteks hüpoteegi seadmisega, ka see. Kuna kinnisasi ei ole kunagi võlgnikule kuulunud, ei ole kohtuliku hüpoteegi seadmine tõenäoline. Sellisel juhul saab hüpoteeki seada kokkuleppel ja vabatahtlikult. Võlgnikuks mitteolevalt isikult ei saa kindlasti võlgnevuse tasumist nõuda. Küll võib olla võimalik mõne tehingu, näiteks pärandvara ühisuse osa kinkelepingu tagasipööramine, kui sellega kahjustati sissenõudja huve. Selleks pöördub sissenõudja kohtusse ja tehing pööratakse tagasi kohtulahendiga.