Tere! Mul on tehtud kaks Maksegraafiku kokkulepet kohtuga. Algselt oli maksekäsu kiirmenetlus ning jöudsin võla usaldajaga ja nendega kokkuleppele Maksegraafiku tasumiseks. Olen juba ligi kaks kuud neid ilusti täitnud, kuid nüüd on minu järgnevad maksed 20.10.2024 ja jäin tugevalt haigeks ning haigusrahade tõttu palk nüüd eriti väike. Mis sellises olukorras nüüd saab. Kas kohe kui hilineb pöörduvad kohtutäituri poole ? Mingi lahendus peab siiski olema et kohe ei pöörduta. Küll aga raskeks teeb asjaolu see et kui see kuu jäöb maksmata siis tuleb järgmine kuu ju topelt maksta aga minu suurem palk jõuaks siiski siis ju alles detsembris kui pääsen selle kuu lõpuga ehk alles tööle... Kui annavadki asja edasi sinna siis kui kaua see täituri asi aega võtab ? Päris kurb oleks kui saan tööle ja detsembris näiteks arestivad juba arve kuigi alles siis tekib suur palk..

Kui kohtulahendiga on määratud nõude ositi täitmine, tuleb lahendit täita ja mittetäitmisel on võlausaldajal tõepoolest õigus pöörduda kohtutäituri poole. Täitemenetlust saab vältida vaid juhul, kui õnnestub võlausaldajaga selles osas mingi kokkulepe saavutada ja seda tulekski teha.

Tere! Kirjutan seoses töötaja lõpparve väljamaksest kinnipidamisega. Me pidasime töötaja septembri töötasust (väljamakse ooktoobris) kohtutäituri summa kinni ja kandsime kohtutäituri kontole. Nüüd arvestame töötajale lõpparvet, mis makstakse ka oktoobris välja ja jääb alla Statistikaameti elatusmiinimumi summa. Kas on õige, et sel juhul me tema lõpparvest kinnipidamist ei tee või peaksin arvestama lõpparve väljamakse septembri töötasu väljamakse summaga kokku, sest mõlemad väljamaksed toimuvad oktoobris ja tegema sel juhul kohtutäiturile juurdekande?

Arestimisakti alusel kinnipidamisete tegemisel tuleb juhinduda aktis märgitust. Kui olukord on ebaselge ja aktist vastust ei nähtu, soovitan küsida seisukohta konkreetselt kohtutäiturilt.

Minu hinnangul võib jätta lõpparvest kinnipidamise teostamata kuna perioodid on erinevad aga kindluse mõttes lähtuge aktist ja kohtutäituri juhistest.

Tere, kui on saadud pärandiks korter ja ühel pärandi saajatest on peal kohtutäitur kas on kohtutäituril õigus panna korter sundmüüki ja teha invetuuri kui üks osapool ei nõustu? Mis õigused on kohtutäituril?

Kui pärand on vastu võetud ühiselt ja on jagamata, on moodustunud pärandvara ühisus ja pärijad on kaaspärijad. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata ühelegi konkreetsele pärandvara hulgas olevale varaesemele ent võib sissenõude pöörata võlgnikuks oleva pärija osale (vastavalt pärimistunnistusele märgitule) pärandvara ühisusest ja selle ka võõrandada. Teise pärija nõusolek ei ole sealjuures vajalik.

Kui kohtutâitur on avanud tâitemenetluse 40 pâeva tagasi, kuid midagi edasi pole toimunud ja asi on kiireloomuline lapse heaolu puudutaval teemal - hooldusõiguse ja kohtulikult kehtiva suhtluskorra tugev rikkumine ja ühe vanemaga kontakti välistamine, siis kas on võimalik kuidagi protsessi ka kiirendada? Kas on vōimalik vahetada kohtutäiturit, kuna antud kohtutäitur ei tee oma tööd ja laps kannatab ning on ka väärkoheldud rikkumise teostanud vanema poolt?

Kohtutäitur juhindub täitemenetlust läbi viies täitemenetluse seadustikust. Esmalt on oluline, et igale sundtäitmisele peab eelnema vabatahtliku täitmise aeg. See võib olla märgitud kohtulehendisse ent võib toimuda ka seaduse alusel. Seaduses on sätestatud, et kui lapsega suhtlemist korraldavaks täitedokumendiks on kohtulahend ja kohus ei ole määranud vabatahtliku täitmise tähtaega või kui lapsega suhtlemist korraldavaks täitedokumendiks on lepituskokkulepe, määrab vabatahtliku täitmise tähtaja kohtutäitur. Lapsega suhtlemist korraldava täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ei või olla lühem kui kümme päeva ega pikem kui kolmkümmend päeva. Kohtutäitur arvestab selle tähtaja määramisel suhtluskorras kindlaksmääratud esimese suhtlustoimingu aega. Lisaks sätestab TsMS-i § 562¹, et kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 2² kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Kohtutäitur võib kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Selline võimalus peab aga olema üheselt märgitud kohtulahendisse. Tavapäraselt saab kohtutäitur suhtluskorra rikkumise asjas sundtäitmisavaldust saades kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. 

Tere! Panin oma kinnisvara maakleri vahendusel ise müüki, et saaksin võlad tasuda. Selgus, et selleks, et ostjad saaksid pangalaenu võtta, on vaja ehitisregistris muudatusi teha, nö tehtud tööd jne. Olen sellega nüüd viimased paar kuud tegelenud, ehitisregistriski esimesed muudatused tehtud, aga läheb veel aega ja mina ei saa seda protsessi kuidagi kiirendada. Kohtutäitur ütleb, et sissenõudja ei ole nõus enam ootama ja tahab vara oksjonile panna. On mul mingi võimalus, et saaksin siiski ise müüa?

Võlgniku avalduse alusel ja sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur lubada võlgnikul endal müüa arestitud asja kohtutäituri kontrolli all. Kohtutäitur võib lubada võlgnikul asja müüa ka sõltumata sissenõudja nõusolekust, kui enampakkumine on nurjunud või võib eeldada, et asja ei õnnestu enampakkumisel müüa või asja enampakkumisel eeldatavalt saadav tulem on oluliselt väiksem, võrreldes võlgniku poolt korraldatavast müügist saadava tulemiga. Kohtutäitur toimetab sissenõudjale kätte teate võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks, välja arvatud juhul, kui talle esitatakse sissenõudja nõusolek asjade muul viisil müümiseks. Kohtutäitur ei anna võlgnikule nõusolekut asja müümiseks enne seitsme päeva möödumist teate sissenõudjale kättetoimetamisest, kui sissenõudja teatele varem ei vasta.

Kohtutäitur ei luba võlgnikul vara müüa vara arestimise aktis märgitust madalama hinnaga. Kohtutäitur tagab, et asja müügist saadav tulem tasutakse kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kohtutäitur võib nõustuda ka asja müümisega sissenõudjale. Sel juhul tehakse tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda käsitatakse võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. Kui ostuhind on väiksem või võrdub sissenõudja nõudega, kohaldatakse sissenõudja nõude tasaarvestamisele käesoleva seadustiku § 93 lõikes 4 sätestatut. Asja müümine kohtutäituri kontrolli all toimub müügilepingu kohta võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Kohtutäitur annab müügiks nõusoleku.

Kinnisasja võib müüa kohtutäituri kontrolli all täitemenetluse seadustiku §-s 102 sätestatud korras.

Kui mul on algatatud aastal 2018 eraisiku pankrot kas aastal 2019 on oigus anda minu volgmevus kohtutäiturile

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 48 sätestab sissenõude keelu üldised alused. Seadus eristab nõudeid, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist neist, mis on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist. Viidatud paragrahvi lõige 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Lõike 2 järgi ei saa võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele. Kui arestimisaktiga arestitakse ka usaldusisiku raha, mis kuulub võlausaldajatele maksmisele, siis peab usaldusisik (võlgnik) sellest kohe kohtutäiturile teatama, esitama vastavad tõendid ja taotlema arestimisakti muutmist. Vastavad andmed ja dokumendid tuleb kohtutäiturile esitada iga kord, kui muutub pangakontol olev võlausaldajatele maksmisele kuuluv summa. Selliselt on võimalik tagada, et täitemenetluses oleva nõude katteks arestitakse vaid see osa võlgniku pangakontol olevast rahast, millele on seadusega lubatud sissenõue pöörata.

Tere. Soovin teada, kuidas lahendada sellist olukorda; Lapse isale on määratud kohtu poolt elatise maksmine 100.- alates juuni. Esimese kuu maksis õigel kuupäeval. Järgmisel kuul kohtusime perelepitusteenuses, ning kuna õigeks kuupäevaks polnud maksnud, siis leppisime seal kokku kuu lõpu kuupäeva. Millest ta õnneks ka kinni pidas. Nüüd sellel kuul on 15. kuupäev taas kukkunud. Ja raha pole taaskord makstud. Ühtegi teadaannet ega uut kokkulepet uue kuupäeva osas ka pole. Ma ei soovi sellise tagaajamise ja järelepärimise ega ebastabiilsusega tegeleda. Soovin kokkulepitud dokumentide täitmist. Ja rahulikult oma elule pühendumist. Tänan heade lahenduste ja soovituste eest!

Kui täitedokumendi alusel (kohtuotsus) elatist maksma kohustatud isik elatist ei maksa või teeb seda ebakorrapäraselt, siis pöörduge võlgniku elukohajärgse kohtutäituri poole, et alustada täitemenetlus. Selleks tuleb kohtutäiturile esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks. Lisaks on Teil võimalik saada riigilt täitemenetluse aegset elatisabi, kui kohtutäituril ei õnnestu võlgnikult raha kätte saada. Täitemenetlusaegse elatisabi saamiseks esitage taotlus täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile.

Tere! Selline küsimus, et kui inimesel on maksmata võlgade tõttu määratud kohtutäitur, kes on kogu isikliku vara ära arestinud, eelkõige pean silmas näiteks seda, et autole on määratud käsutamiskeeld, siis mida auto omanik tohib/ ei tohi teha sellega? Kuna auto oli juba viimasel piiril, siis hetkel see enam ei sõida, kuid kas autoomanikul on õigus a) autot lammutada, nt juppide müümise eesmärgil? b) kasutada autot romurallil? c) viia mittesõitev sõiduk vanarauda?

Kohtutäitur arestib võlgniku vara sissenõudja nõude tagamiseks ja vajadusel selle rahuldamiseks arestitud vara müügi arvel. Sõiduki omanik võib vara kasutada ent ei tohi sellega mistahes tehinguid teha. Müümine kas tervikuna või osade kaupa tohib toimuda vaid kohtutäituri nõusolekul ja kohtutäituri kontrolli all ja müügist saadav raha peaks laekuma kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ning selle raha arvel vähendatakse (kui rahast piisab, rahuldatakse) sissenõudja nõuded.

Tere.Kui kohtutäitur on saatnud teate auto arestimise kohta ,kas see tähendab siis ,et auto müüakse maha võlgade katteks?Tänan

Varale sissenõude pööramisel võlgniku vara arestitakse ja üldjuhul ka müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse müügist saadud raha arvel. Alus: täitemenetluse seadustik § 52. Peale arestimist alustatakse sundmüüki ehk kuulutatakse välja enampakkumine varale, mille kohtutäitur on arestinud. Arestitud vallas ja kinnisasjad müüb kohtutäitur reeglina avalikul elektroonilisel enampakkumisel. 

Oman vanemat sõidukit mille soovin utiliseerida. Sõidukile on 4 erinevat kohtutäiturit seadnud käsutamiskeelu. Milliseid samme pean astuma, et sõiduk registrist eemaldada. Täpsustuseks olgu öeldud, et sõiduk on ka füüsiliselt alles.

Kui varale on seatud käsutuskeeld kohtutäiturite poolt, ei ole võimalik sellega mingeid tehinguid teha, sealhulgas ka utiliseerida. Soovitan püüda saavutada kohtutäituritega kokkulepe sõiduki müümiseks vanametalli. Tõenäoliselt saate selleks nõusoleku kui saadav raha laekub kohtutäiturile.