Kui enda konto on täituri poolt aresti all ja sissetulek laekub sõbra kontole, kas kohtutäitur võib sõbra konto arestida?

Kohtutäitur saab aresti võlgnikule kuuluva vara, varalised õigused, nõuded, sissetuleku. Sõbra kontole laekuvaid summasid kohtutäitur Teie võlgnevuse katteks aestida ei saa. Küll saab ta sissenõude pöörata selle isiku vastu, kes teile sissetulekut maksab (tööandja, töötukassa jne) ja arestida juba teie nõude sissetulekut saada nin teie sissetulek kantakse otse kohtutäiturile. Sel juhul riskite olukorraga, kus kohtutäitur ei jäta teile isegi mitte arestimisele mittekuuluvat sissetuleku osa, kuna te ei ole talle sellest teada andund.

Soovitan lasta sissetulek kanda oma kontole, anda kohtutäiturile andmed oma varandusliku seisundi, pangakonto numbri ja kõigi sissetulekute ning kui on, ka alaealiste ülalpeetavate kohta ja paluda määrata sissetuleku osa, millele sissenõuet pöörata ei saa.

Mida teha juhul, kui elatisraha maksev vanem ei täida oma kohustust elatisraha kandmiseks tähtaegselt? Kohtuga on määratud tähtaeg iga kuu 10.kuupäev, kuid elatist kantakse arvelduskontole nagu jumal juhatab (1-2 päeva hiljem, nädal hiljem, hetkel juba 10päeva üle läinud). Elatisraha hiljem kandmine on konstantne (kohtumäärus on kehtinud aastast 2022). Tegemist on justkui iga kuise tahtliku viivitamisega.

Kui elatise tasumise tähtpäevaks on kohtuotsuses märgitud 10. kuupäev, muutub selle tähtpäeva saabudes nõue sissenõutavaks ja 11. kuupäeval saate juba elatisvõlgnevuse anda sundtäitmiseks kohtutäiturile. Edaspidi on siis maksma kohustatud vanemal võimalik tasuda vabatahtlikult 10. kuupäevaks või sundtäidab kohtutäitur peale 10. kuupäeva möödumist vastava summa ent siis juba koos kohtutäituri tasuda. Ebaregulaarseid elatise maksjaid aitab täitemenetluse alustamine vahel distsiplineerida.

Ettevõttel tekkis võlgnevus, mis läks edasi kohtutäiturile. Ajal mil veel ettevõte eksisteeris arestiti ära ettevõtte esindaja isiklik pangakonto. Mõnda aega hiljem kustutati ettevõte majandusaasta aruande mitte esitamise tõttu, kuid eraisiku konto on siiski arestiall. Kas ettevõtte võlgnevust kannab eraisik edasi?

Kui ettevõttel oli võlgnevus ja täitemenetluses arestiti ettevõtte esindaja konto, tähendab see, et kohtus mõisteti võlgnevus välja ka esindajalt. Võlgnikuks mitteoleva isiku (kelle suhtes ei ole võlgnevuse tasumiseks kohustavat täitedokumenti) varale ega sissetulekutele ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Kui võlgnevus ongi mõistetud välja nii ettevõttelt kui füüsiliselt isikult ja ettevõte on likvideeritud või registrist kustutatud, tuleb kohustus täita füüsilisel isikul.

Tere. Mul on mitme kohtutäituriga nõuded. Sotsiaalamet peab pensionist kinni seadusega ettenähtud maksiumi. Pension laekub tütre nimele. Kui ma nüüd kannaksin pensioni enda pangakontole,kas siis peab pank ka kinni nõuded ?Palju peaks mulle kätte jääma ,muid sissetulekuid mul pole,olen raske liikumispuudega vanaduspensionär ? Tänan vastuse eest.

Kui sissetulekust peetakse juba kohtutäituri arestimisakti alusel kinni maksimaalne arestimiseks lubatud summa ja muid sissetulekuid  Teil ei ole ja Teie kontole ei laeku, ei tohi kohtutäitur arvelduskontolt kinni pidada. Selleks tuleb Teil esitada kohtutäiturile teade kõigist oma sissetulekutest. Kui kohtutäiturile pole esitatud teadet sissetulekutest, kus on teada antud ja tõendatud sissetulekute laekumine arvelduskontole, siis võib kohtutäitur eeldada, et võlgnik saab sissetuleku sularahana ning vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel kuuluvad arestimisele kõik rahalised vahendid võlgniku pangakontodel. Selleks, et täitur saaks Teile kohaldada mittearestitava miinimumi peate tõendama, et Teile laekuvad kontole mittearestitavad sissetulekud.

Tere,kuna minul on kohtutäitur siis tegin vanemahüvitise lapse isa peale ,kas siis saab lapse isalt ka selle 20% vanemahüvitiselt maha võtta?

Täitemenetluses saab sissenõuet pöörata siiski vaid võlgniku varale ja sissetulekutele. Kui perehüvitiste saajaks on lapse vanem, kes ei ole täitemenetluses võlgnik, ei ole võimalik sissenõuet saadavale hüvitisele pöörata.

Tere. Võtsin 2 samba pensioni välja. Ja tuli üllatuseks, et kohtutäitur sai kõik endale. Kuna eelmine kohtutäitur eemaldati ametist siis läks asjad üle teisele. Esimese kohtutäituri oli sõlmitud vabatahtlik maksmine. Mul ei tulnud arestimise akti pensioni samba kohta. Kuna mitte mingi sugust jälge polnud ka emta.ee, et oleks võlgu. Nüüd tuleb välja et nõue isegi aegunud. Kas oskate paitada kas kohtutäituri oli mingi õigus mu pension arestida kui ma pole selle kohta saanud akti.

Alates 01.01.2023 saab kohtutäitur ja pankrotihaldur, aga ka Maksu- ja Tolliamet, arestida nõudeid isiku 2. sambast tehtavatele väljamaksetele. Milliste väljamaksete tegemiseks saab nõudeid arestida?

Arestida saab nõudeid väljamaksete tegemiseks enne pensioniiga või pensionieas.

• Enne pensioniiga: raha väljavõtmise avalduse alusel tehtavad väljamaksed
• Pensionieas (ja kuni 5 aastat enne pensioniiga) – ühekordse väljamakse avalduse alusel tehtavad väljamaksed (osaline või kogu summa korraga, ühekordne väljamakse PIK-kontolt), fondipensioni perioodilised maksed

Kohtutäitur toimetab arestimisakti võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule kätte. Võlgnikule toimetab kohtutäitur arestimisakti kätte viivitamata pärast akti kättetoimetamist võlgniku suhtes kohustatud kolmandale isikule. Seega on võimalik nõue arestida ka enne arestimisakti Teile kätte toimetamist.

Siiski on võimalik, et täitur on toiminud ebaõigesti. Seda aga on võimalik välja selgitada individuaalsel õigusnõustamisel.

Tere! Kohtutäitur on arestinud minu pangakonto ning mulle on määratud elatusmiinumum. Käin igapäevaselt tööl seega läheb minu igakuisest töötasust võlgade tasumiseks märkimisväärne summa. Arestitud on ka minu auto, muud vara ma hetkel ei oma. Tekkis küsimus, et mis saab siis, kui pärin võrdselt oma lähedase inimesega mitu kinnisvara? Kas kohututäituril on õigus päritavale varale ja mis on tema õigused sellega (näiteks müük võlgade katmiseks)? Kuna vara ei kuulu pärimise korral vaid mulle, siis millisesse seisu jääb minu lähedane inimene? Töötan väga kõvasti, et võlgnevused tasutud saaks ning me ei soovi tulevikus päritavat vara müüa. Ette tänades

Kohtutäitur saab pöörata sissenõude mitte pärandvara hulgas olevatele kinnisasjadele vaid Teie osale pärandvaraühisuses. Osa on võimalik ka täitemenetluses müüa. Osa ostja astub Teie asemele pärandvara ühisusse ja tal on igal ajal võimalik nõuda kaaspärijatelt pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist, mille käigus omandab ta vara väärtuses, mis vastab Teie mõttelisele osale (märgitud pärimistunnistusele) kogu pärandvara väärtusest.

Sain emalt kinkelepinguga korteri. Aastal 2022. Sel hetkel, ei olnud mul ühtegi võlgnevust kellegi ees, peale ühe kohtutäituri, kellele sai kogu võlgnevus tasutud, ning sain kinkelepingu notaris edasi kinkida. Sellest tehingust on möödas pea kaks aastat. Paraku on tekkinud uus kokku puude sama kohtutäituriga, kes maksegraafikut ei teening ähvardab antud vara vastu esitada hagi selle tagasivõitmiseks. Kuidas saab selline asi üldse juhtuda ? Korter on juba pikka aega teise inimese nimel, ja nüüd soovib kohtutäitur seda tehingut justkui tühistada? Kui suur on võimalus, et kohus sellise asjaga nõus on või kuidas saab sellist asja üldse nõuda? Vara mis tol hetkel edasi sai kingitud, ei ole enam minu oma, kaks aastat pole, ja nüüd kui mul kohtutäitur uuesti seljas, on tal õigus seda vara mis mul kunagi oli, tagasivõita? Ma ei saa aru, kuidas selline asi üldse on võimalik. Palun selgitage, mis alusel selline asi saab toimuda?

Hagi vara tagasivõitmiseks saab esitada sissenõudja. Kohus tunnistab seaduse järgi kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

Lisaks, kinkelepingu puhul, tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.

Tere, Küsimus pärandi loobumise ja kohtutäituri hagi kohta. Nimelt suri mu isa ootamatult ning ei olnud testamenti. Kuid varasemalt vestluste käigus oli kokkulepitud, et juhul kui midagi sellist juhtuma peaks jääb kogu isa vara emale. Kuna mina ja mu vend oleme 34 + a vanad ja oma elude peal. Ning ema kes toetab ja hooldab ka meie vanemat õde, kes on autist. Tundus see perekondlikult tehtud otsus kindlam kui mõni tempel paberil. Seega peale isa surma sai tehtud notari juures loobumis leping. Probleem seisneb selles, et minul ja mu vennal on võlgnevused. Mõne aja pärast saabus aga emale ja õele varade ja kontode arestimis akti, seal hulgas isast jäänud varade nimel. Kuidas on võimalik, et Jõgeva kohtutäitur I.K. või inkasso firma plus plus cap. saavad midagi sellist teha. Mina ja vend tegime loobumis lepingu millegi kohta mis pole kunagi meile kuulunud ja kuidas said loobumise tagajärjel kanduda minu ja venna võlad järsku emale ja vaimsepuudega õe kanda. Kohtutäitur oli eelnevalt tühjendanud minu kontolt töövõimetus, töötu ja töötukindlustustoetusi minu teadmata, seda tehes mitu kuud. Pärnu kohus arvas aga, et mina ja mu vend astusime teadlike samme, notari juures, enda varade varjamiseks. Mille Pärnu MK rahuldas. Kui õiguslik on selline käitumine kohtu, kohtutäituri ja inkasso firma poolt. Isa suri ootamatult, austasime ta soovi pärandi emale jäämiseks, teostasime notari juures vastavad dokumendid loobumisest. Nüüd peab ema 700€ kuus tasuma võõraid võlgu, pärandivara on hüpoteegi all, kellegi pangaarved pole vabastatud. Mul on tunne, et see pole kõik päris õiguslik, seaduslik kui peab tasuma minu ema, enda koos ehitatud elust, võõraid laene. Ma ei astunud teadliku sammu isa surma poole, et tema varasid varjata ja kas selle notariga siis saabki kõik oma võlad kellegi teise kaela veeretada? Ehk on mingit nõu või abi selgusele saamiseks?

Pärandist loobumise korral ei ole võimalik loobunud pärijate kohustuste täitmine pärandvara arvelt või pärandi vastu võtnud pärijatelt kui nemad ei ole võlglased. Kuna kirjelduse põhjal on olukord mitmetahuline, on foorumi tingimustes sellele keerukas õiguslikku hinnangut anda. Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere Tahaksin teid küsida, ma aitan inimesele. Tal on elatise võlg-1986,20€, tal on praegu raske olukord, tööd ei ole, aga ta ei keeldu ju maksma oma võlgu, ta pani müügi oma korterit, kohtutäitur pani keelumärke korterile,kirjutasime avaldust, et ta siiski soovib ise müüa oma korterit,sissenõudja nõuab kaheks aastaks lisa maksed, mees pakkus sissenõudjale ühe aasta eest maksma ja ta oli nõus, aga kohtutäiturile kirjutas, et siiski kahe aasta eest. Praegu ta juba nõus 1.5 aasta eest aga soovib täissummat saada. Kohtutäitur kirjutas, et annab korteri müümiseks aega kuni 1.03.2025, kui ta ei müü kuni 1.03.25, kas kohtutäitur võib ise müüda korteri? 

Kui kohtutäiturilt on taotletud õigust müüa arestitud kinnisasi ise, kohtutäituri kontrolli all ja selleks on luba saadud ent müük ei õnnestu kokku lepitud tähtajaks ja uut tähtaega ei määrata, on kohtutäituril õigus sissenõudja nõue rahuldada müües arestitud asi täitemenetluses enampakkumisel.