Tere Kuidas määratakse kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamisel TMS § 202 alusel kui sissenõutud summa 0? KTS § 41³ kohaselt KTS § 41² ei kohaldu. Kas KTS §32 p 5 ehk siis põhitasu 0 ja alustamise ning lisatasu?

Täitemenetluses on tavaliselt põhinõue, mille annab sundtäitmiseks sissenõudja ja täitekulud, mis lisanduvad täitemenetluses. Kehtiv täitemenetluse seadustik ei võimalda kohtutäituril täitemenetlust nõude täitmise aegumise tõttu omal algatusel lõpetada (välja arvatud TMS §-s 202 ja 207 nimetatud nõuded).  Kui ka kohtutäitur lõpetab põhinõude § 202 alusel aegumise tõttu, jätkab ta juba tekkinud täitekulude sissenõudmist. Täitekulud aeguvad 10 aastaga nende suhtes otsuse tegemisest ja täitekulude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik esitama kohtutäiturile avalduse ning tasuma avalduse menetluse tasu KTS § 41.1 sätestatud ulatuses ja korras.

Tere! Minu igakuine sissetulek on 620 eurot, kuid kolme alaealise ülalpeetavaga searud mitte arestitav miinimum 1231 eurot kuus. Kohtutäitur hakkas uurima, miks mul nii suurt limiiti vaja on, kui sissetulek on 620 eurot. Oma sissetulekuid ma varjanud pole ning siin-seal on mulle laekunud väikeseid summasid järelturul müüdud lasteasjade eest (nt väikseks jäänud riided jms). Need summad lähevad enamasti uuesti laste asjade ostmiseks. Samuti on vahel raha kandnud laste vanaema. Kuid kõike arvesse võttes pole iial mu sissetulek küündinud absoluutselt mitte arestitava miinimumi lähedale. Kohtutäitur väidab, et kuna need lisaks laekuvad summad pole seaduse mõttes siasetulek, võivad nad selle ära arestida. "Kohtutäitur ei arvesta mittearestitava miinimumi kohaldamisel kolmandate isikute ülekannetega, sest need ei ole seaduse mõistes sissetulekud ning on arestitavad. Ühekordsete sissetulekute arestimise puhul on Teil õigus 3 tööpäeva jooksul esitada kohtutäiturile raha tagastamise avaldus." Kuidas selline asi seaduse järgi õiglane on? Saan aru, et arestida võib summad, mis ulatuvad üle elatustaseme miinimumi? Peangi hakkama a la iga lapse hilbu eest laekunud 5 euro kohta avaldust esitama? Aitäh vastuse eest!

Sissetulekuks loetakse eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Kohtupraktika ja kohtute selgituste kohaselt arvestatakse arestikisele mittekuuluva sissetuleku osa sarnaselt nii sissetulekutelt kui ka muudelt pangakontole laekuvatelt sissetulekutelt.

Täitemenetluse seadustiku § 115 lg 1 järgi võib kohtutäitur pöörata sissenõude võlgniku kontole, sissenõue kontole pööratakse arestimisakti alusel. Arestimisakti märgitakse:

- summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale

- talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa (TMS § 133 lg 1)

Kui kohtutäitur seisukohaga ei nõustu, küsige talt konkreetset seadusesätet, millele ta oma seisukohas tugineb. Kui kohtutäitur ei vasta, saate esitada kaebuse kohtutäiturile endale kohtutäituri tegevusele pangakonto arestimisel. Kaebusele tuleb kohtutäituril vastata koos õiguslike alustega oma seisukohtadele.

Tere. Sooviks teada, kuidas kohtutäitur saab võtta ära kogu mu töötasu? Käin kahes kohas tööl ning saan töövõimetushüvitist, palk ühes kohas on bruto 650 aga see talve perioodil ja suveperioodil on bruto 500 eurot ja teises kohas 950 eurot bruto, ning kohtutäitur võttis terve selle 950€ bruto summa ära. Lisaks võtab kohtutäitur ka töövõimetusest osa raha ära. Kas neil on õigus iga sissetulekut (mõlemad palgad ja töövõimetoetus) arestida või peaks ikkagi kehtima see ühes kuus kuni 20 protsenti sissetuleku arestimine? et eelnevatel kuudel pole juhtunud seda et kõik palk ära võetakse, aga et nüüd töökoha vahetusega juhtus nii, et kohtutäitur nõudis raamatupidajalt kõik sisse. Märgin ära, et mees suri ka ära ja olen täitsa üksi ja üür vaja maksta milleks raha ei ole kuna olen arvestanud,et ühe palgaga maksan üüri ja teise palgaga + toetus on söögi, joogi, loomatarvete, arvete ja muud vajaminevad asjad eluks. 

Võlgniku sissetulekuid ühes kuus arvestab kohtutäitur summeerituna ehk kõik sisetulekud kokku. Kui palju Teie kogusissetulekust saab kohtutäitur arestida, saate välja selgitada, kui sisestate oma sissetulekute andmed kalkulaatorisse, mis asub https://kpkoda.ee/wp-content/uploads/public/tootasu-arestimise-skeem-av-2019.xlsx

Selleks aga, et kohtutäitur saaks tagada Teile arestimisele mittekuuluva sisetuleku osa kasutamise, on vaja kohtutäiturile esitada kõik tõesed andmed oma sissetuleku liikide ja suuruste kohta ning need tõendada. Kui sissetulekutes või selle maksjas toimuvad muudatused, tuleb ka sellest võimalikult varakult teada anda. Kuna märgite, et kuni töökoha vahetuseni oli kõik hästi, on tõenäoliselt tegemist olukorraga, kus unustasite kohtutäiturile oma sissetuletes toimuvast muutusest teada anda ja kohtutäitur käsitles seda kui lisasissetulekut. Soovitan kõik vajalikud andmed edastada ja järgmisel kuul peetakse sissetulekutest taas kinni õige ja õiglane osa.

Tere! Mure selline sai tehtud kohtutäituriga maksegraafik 120 eurot kuus millest 50 eurokest läheb töötasust ja 20% töövôimetoetusest.Selleks et saaksin vabalt kasutadada pangakontot ehk piiranguta tegin uue pangakonto LHV pangas.Esimene kuu läks hästi tööandja pidas kinni palgast 50 eur ja toovoimest 70 eurot AGA……paev parast palgapaeva tuli kiri LHV PANGALT teie konto on piiratud ja kohtaitur nabas nipsti sealt 560 eurot Mitmepaevase vaidluse pohjal nad ikkagi vabastasid konto piirangutest aga raha ei tagasta Areat oli seatud vabatahtliku taitmise tähtaja möödudes.Ja oli jáánud peale maksegraafiku sôlmimist eemaldamata. Kas tôesti neil on ôigus ja ma pean ylejaanud kuu elama rahata

Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub ekslikult raha ja avaldus mittearestitava sissetuleku osa tagamiseks koos vajalike tõenditega on esitatud enne kolme tööpäeva möödumist raha kohtutäituri arvelduskontole laekumisest arvates, tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.

Tere. Küsimus selline, et kas täituril on õigus mu pangakonto nullini kinni panna ja mitte arvestada sellega et mul on kaks alaealist last ja keeldub seadmst mulle limiiti. Parimat

Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-d 130-136 (TMS-i II osa 7. peatüki 2. jagu pealkirjaga „Sissetuleku arestimise erisused“) näevad ette võlgniku sissetuleku (sh TMS § 133 pealkirjaga „Kontole kantava sissetuleku aresti alt vabastamine“ kontole laekuva võlgniku sissetuleku) arestimise erisusi. TMS § 131 näeb ette võlgniku sissetulekuid, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piiranguid sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132

Selleks, et kohtutäitur saaks arvestada arestimisele mittekuuluva sissetuleku osaga tuleb kohtutäiturile teada anda, mis liiki sissetulekud ning millises suuruses pangakontole igakuiselt laekuvad ja lisada oma selgitustele pangakonto kolme kuu väljavõte selleks, et kohtutäitur saaks  veenduda, et Teie kontole laekub sissetulek, mille saamise võimalust seaduses sätestatud ulatuses tuleb Teile tagada. Kuna kohtutäiturile ei ole kontole laekuvate rahaliste vahendite päritolu teada, võib muidu juhtuda, et arestitakse ka see raha, mida tegelikult arestida ei saa. Samuti tuleb anda teada ja tõendada alaealiste ülalpeetavate olemasolust.

Juhul, kui Teie kontole laekunud arestimisele mittekuuluv sissetulek kantakse arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole üle, tuleb Teil kolme päeva jooksul esitada kohtutäiturile avaldus arestitud sissetuleku tagastamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lg 1’ teise lause kohaselt pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi TMS § 43 lg-s 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Ülemääraselt arestitud sissetuleku kohtutäiturilt tagasi saamiseks on oluline esitada kohtutäiturile vastavasisuline avaldus enne seda, kui kohtutäitur kannab laekunud raha sissenõudjale edasi.

Kui aga olete kõike seda teinud ja täitur ikkagi keeldub, tuleb sitada kaebus kohtutäituri tegevusele.

Kas justiitsministeeriumil on kohustus teostada järelvalvet kohtutäiturite tegevuse ja seaduspärasuse üle võttes arvesse, et kohtutäiturid teostavad riikliku võimu justiitsministeeriumi volitusel ning sealjuures kohustusega ennetada ja takistada kohtutäiturite seaduserikkumisi, antud juhul pikaajaline omastamine ehk võlgnikult sissenõutud vahendite ülekandmata jätmine, ja neid vastutusele võtta?

Vabakutseliste kohtutäiturite tegevuse üle teostab justiits- ja digiminister riiklikku järelevalvet. Järelevalve kohtutäituri ametitegevuse üle toimub korralise kontrolli, erakorralise kontrolli ja järelkontrollina ning isiku avalduse või kaebuse alusel.Kui järelevalve käigus avastatakse asjaolud, mis annavad alust arvata, et kohtutäitur on jätnud ametikohustused täitmata või ei ole neid täitnud nõuetekohaselt ning tegemist on puudusega, mille kõrvaldamine ei ole võimalik, võib järelevalve teostaja algatada distsiplinaarmenetluse. 

Tere. Kas kohtutäituri nõude aegumine on alates kohtuotsusest (02.02.2015) või loeb ka see, et loeti täitementlus avalikult kätte toimetatud 25.02.2015?

Jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude aegumine katkeb ja algab uuesti selle esmakordsel sundtäitmisele andmisel. Seega ei ole oluline mitte täitemenetluse teate kätte toimetamise vaid täitemenetluse alustamise aeg, millest 10 aasta möödumisel on võimalik esitada taotlus aegumise kohaldamiseks.

Tere! Minul selline küsimus. Kohtutäitur Eha Nikker lõpetas 2022 võlgnevuse sissenõudmise aegumise tõttu (tegin avalduse) ja tasuda jäi 50% kohtutäituri tasudest. Aasta hiljem ehk 2023 aastal lõpetas kohtutäitur tegevuse ja nõue läks üle kohtutäitur Rocki Albertile. Kas kohtutäitur Rocki Albertil on õigus nõuda teise kohtutäituri tasusid? Kohtutäitur Rocki Albert ei ole ju antud täitemenetlusega mitte ühtegi toimingut teinud. Mille eest tema tasu soovib?

Kui täitemenetlus on aegumise tõttu lõpetatud, on kohtutäitur koostanud kohtutäituri tasu otsuse kohtutäituri tasu kohta ja täitemenetlus jätkub kohtutäituri tasu osas kuni selle tasumiseni või nõude aegumiseni. Kui kohtutäitur lõpetab tegevuse ja tema menetluses olnud täiteasjad antakse üle teisele kohtutäiturile, antakse üle ka täitemenetlused kohtutäituri tasu sissenõudmiseks.

Tere! Kui kohtus sõlmitud võlgnevuse kompromissi maksetähtaeg on 15.02.2025. Kui tasun võlgnevuse sissenõudjale 05.03.2025 Kui sissenõudja annab vahepeal võlgnevuse kohtutäiturile täitemenetluse algatamiseks, kas 30 vabatahtliku maksetähtaja jooksul tohib kohtutäitur arestida pangakontod või edastada tööandjale sissetuleku (töötasu) arestimise akti? Kas kohtutäitur tohib üldse 30 päeva jooksul mingeid toiminguid teha? Võlgnevuse summa on 1750,00 EUR, siis kui suured võivad olla kohtutäituri tasud, kui tasun 30 vabatahtliku aja jooksul? Aitäh Teile!

Vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul annab kohtutäitur teile veel kord võimaluse nõuet vabatahtlikult täita. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on oluline, kuna täitedokumendi täitmise puhul enne täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist peab võlgnik maksma kohtutäituri põhitasu üksnes poole ulatuses seaduses ettenähtust. Vabatahtliku täitmise perioodil ei arestita võlgniku kontosid ega muud vara. Kui täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist, võib kohtutäitur võlgniku vara siiski arestida või lasta registrisse kanda keelumärke ka enne täitmisteate saatmist. Juhul kui te vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, on kohtutäituril õigus arestida teie kontod ja muu vara.

Kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Reeglina ei või tähtaeg olla lühem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Eeltoodud reeglist on täitemenetluse seadustikus ette nähtud ka mõningad erandid. Näiteks ei või vabatahtliku täitmise tähtaeg lapse perioodilise elatisnõude puhul olla pikem kui 10 päeva. 

Tere. Küsimus on mul on kohtutäitur peal tööandja maksis kohtutäiturile minu palgast aga võtab veel minu miinimum palgast veel raha kas on õigus.

Kui kohtutäitur on arestinud nii töötasu nõude tööandja juures kui pangakonto, tuleb võlgnikul endal olla aktiivne ja kohtutäiturile teada anda, millised sissetulekud tema pangakontole laekuvad ja esitada selle tõendamiseks 4 kuu pangakonto sorteerimata väljavõtte. Kohtutäiturile ei ole teada, millistest allikatest laekub raha võlgniku pangakontole ja selle info puudumisel arestibki ta konto täies ulatuses.