Tere. Kohtutäitur saatis mulle akti, milles teatas, et minu töövõimetoetuselt hakatakse nüüd kinni pidama 50% . Kätte saingi sel kuul pool, ehk siis 164 eurot töövõimetoetust. See on ka mu ainus sissetulek. Võlg on 13 aastat vana. Kas see on seaduslik tegevus? Minu teada tohib arestida 20 %. Tänud ette.

Töövõimetoetuse osas on seaduses sätestatud, et üldjuhul töövõimetoetusele sissenõuet pöörata ei saa, ent kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib töövõimetoetusele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur kuulab enne otsuse tegemist võimaluse korral võlgniku ära. Seega sõltub kõik nõude suuruses ja sissenõudjast. Siiski tuleb meeles pidada, et ehkki töövõimetoetusele sissenõuet ei pöörata, võetakse see arvesse arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa arvutamisel.  Arestimise ulatuse leidmiseks võib kasutada kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja lehel olevat töötasu arestimise kalkulaatorit

Et aga kohtutäitur saaks seda arvesse võtta, tuleb Teil esitada kohtutäiturile vastavad andmed koos tõenditega ja avaldus mittearestitava sissetuleku vabastamiseks. Eeskätt on vaja esitada teave ja tõendid selle kohta, kes ja mis suuruses Teie pangakontole igakuiselt makseid teevad, kas Teil on veel sissetulekuid, kas Teil on alaealisi ülalpeetavaid. Te olukorras on tõenditena asjakohane esitada näiteks töövõimetoetuse määramise otsus ja väljavõte pangakontost, kuhu sissetulek laekub

Minule on kingitud majaosa, minu tädi poolt 2 aastat tagasi. Kinkija on pensionär ja tal ei ole abikaasat, ega lapsi. Hetkel on tekkinud olukord, kus kinkija seoses kiirlaenude võtmisega on sattunud makseraskustesse. Küsin, kas tekkinud olukorras on mingit õigust minule kinkelepinguga kingitud vara tagasipööramiseks.

Täitemenetluse seadustik lubab võlausaldajal, kellel on võlgniku vastu jõustunud kohtuotsus või muu täitedokument, nõuda kohtu kaudu võlgniku tehtud tehingu tagasivõitmist, kui täitemenetluses pole õnnestunud nõuet täita või on tõenäoline, et see ei õnnestu. Kinge või muu vara tasuta võõrandamise leping on võimalik kahe aasta jooksul tagasi võita sõltumata sellest, kas kingisaaja või vara tasuta omandaja teadis võlausaldaja huvide kahjustamisest.

Tere. Mul lihtne küsimus. Kas kohtutäiturile on õigust arestida haigus rahasid.

Ajutise töövõimetuse hüvitisele saab kohtutäitur sissenõuet pöörata. Seejuures tuleb aga arvestada üldisi reegleid arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa tagamisel. Kui Teil on laekumas ajutise töövõimetuse hüvitis ja vastaval kuul selle võrra väiksem töötasu, soovitan kohtutäiturile sellest teada anda. Seejärel saab kohtutäitur tagada ka ajutise töövõimetuse hüvitise arestmisel Teile seadusega ette nähtud arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa kasutamise.

Tere. Mul väga suur mure kas kohtutäituril on õigus mu korter müüki panna kui iga kuu tööandja kannab mu palgast kohtutäiturile 20% kas on õigus siis korteri müüki panna kui iga kuu laekub raha kohtutäiturile väga suur mure on. 

Seadusandja ei ole sätestanud summat, millest alates sissenõuet võlgniku varale pöörata saab. Seaduses on vaid kirjas, et arestida ei tohi rohkem vara kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.

Kui vara väärtus on nõude jäägist oluliselt suurem ja Te tasute nõuet igakuiselt summas, mis võimaldab nõude rahuldamise mõistliku aja jooksul, vara pigem ei arestita.

Varale sissenõude pööramist saab üldjuhul vältida sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisega. Kokkulepet võib sõlmida otse sissenõudjaga ja ka kohtutäituri vahendusel. Seejuures on oluline teada, et kohtutäituril ei ole õigust sõlmida kokkulepet, kui sissenõudja sellega ei nõustu.

Sooviksin palun nõu. Aastal 2023 sai minu alaealine tütar piletita sõidu eest trahvi 10 eurot. Elan oma tütre isaga juba pikalt eraldi ning suusõnaliselt sai kokku lepitud nii tütrel kui minul, et ta maksab trahvi ise. Üleeile tuludeklaratsiooni täites selgus, et trahv jäi siis maksmata ning nüüd on kohtutäituri nõue 77 eurot. See info, et trahv jäi maksmata ei jõudnud minuni ei meilitsi ega ka postiga. Küll aga jõudis see infi eksmehe postkasti aadressil, mis oli kirjas ka trahvimäärusel. Konsulteerisin kohtutäituriga, kes selle trahvi määras. Andsin mõsita, et nõue pole minuni jõudnud ja küsisin lihtsalt nõu, miks selle trahviga pean nüüd tegelma mina, mitte see isik kellele see posti teel saadeti. Selle peale vastas kohtutäitur aga, et see on ju minu tütar ja aeg oleks teda kasvatama hakata. See vastus tundus mulle väga ebakompetentne. Küsisin uuesti, et hetkel pole ma abi palunud tütre kasvatamisel vaid see küsimus, et trahvinõue ei ole minuni kõik need aastad jõudnud. Selle järgselt ta siiski kirjutas uuesti, et vahet pole, maksku ma ära, ma olen tütre seaduslik esindaja. Minu jaoks tundub see kõik kuidagi vale. Mul puuduvad igasugused eelnevad kokkupuuted kohtutäituritega, samuti igasugused võlad. Kuid see vastus kohtutäituri poolt mind ei rahulda. Nõue polnud minuni jõudnud. Miks lapse isa niiöelda kohustusest vabastati? Tänud igasuguse vastuse või nõuande eest.

Kui vanematel on ühine hooldusõigus vastutavad nad lapse tekitatud kahjude eest solidaarselt. Solidaarkohustus tähendab, et selle täitmist võib nõuda mõlemalt või ainult ühelt vanemalt. 

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-138-13 tehtud lahendis selgitanud, et kohtutäitur peab trahviteate kättetoimetamist tõendavaid andmeid kontrollima, kuna need puudutavad täitemenetluse lubatavuse eeldusi. Kui trahviteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, ei ole alust täitemenetlust alustada, sest võlgnikul ei olnud võimalust trahvi vaidlustada ning see ei ole jõustunud. Kohtutäitur võib täitemenetlust alustada seega vaid siis, kui täitedokumendi kättetoimetamine on usaldusväärselt dokumenteeritud või muul põhjusel väljaspool kahtlust (p 16)
ja täpsustanud sama lahendi p 18, et kohtutäituril on kohustus kontrollida kättetoimetamist tõendavate dokumentide olemasolu ning nende sisu ulatuses, mis on kohtutäituri pädevuses täitemenetluse formaliseerituse põhimõtet arvestades. Kolleegium rõhutab, et täituri täiendav
(osaline) kontroll mõjutab ka kohtuvälist menetlejat hoolikamalt kontrollima kättetoimetamise asjaolusid. See aga on kohtuvälise menetleja otsuse jõustumise ja hoiatustrahvi sissenõutavuse eeldus. Samuti oli kohtutäituril kohustus kontrollida, kas talle oli esitatud dokument trahviteate
kättetoimetamise kohta.

Kui trahviotsust ei olnud varasemalt kätte toimetatud ja Te saite trahvist teada alles täitemenetluses, on Teil õigus otsuse vabatahtlikuks täitmiseks seaduse  alusel määratud tähtaja, 30 päeva jooksul trahviotsuse kätte saamisest arvates. Kui see aeg ei ole veel möödunud, soovitan trahvi kohtuvälisele menetlejale ära tasuda ning esitada kviitung tasumise kohta kohtutäiturile koos kaebusega kohtutäituri otsusele ja kohtutäituri tasu otsusele põhjendades oma kaebust eeltoodud riigikohtu selgitustega.

Tere. Küsimus selline. Kohtutäitur on arestinud arve tööandja niigi kannab igakuu talle ise raha. Arve on arestis ja isegi miinimumi pole ta mulle tagastanud. Saatsin juba kirja talle palgapäeval, et vabastada alles jäänud summa. Tema sõnul sai ta raha kätte 03.02 ja lubas siis, et tagastab muu summa aga tänaseni pole ta seda teinud. Olen helistanud talle pms igapäev lubab aga ei midagi. Erinevad vabandused igapäev aga raha ei ole ikka. See pole normaalne enam. Ta rikub sellega minu õigusi mida tegema peaksin? Seda enam, et täna on juba 21.02 ja arvete maksmise tähtajad juba ka üle kõik. Kes minule tekitatud kahju eest vastutab?

Selleks, et kohtutäitur saaks arvestada arestimisele mittekuuluva sissetuleku osaga tuleb kohtutäiturile teada anda, mis liiki sissetulekud ning millises suuruses pangakontole igakuiselt laekuvad ja lisada oma selgitustele pangakonto kolme kuu väljavõte selleks, et kohtutäitur saaks  veenduda, et Teie kontole laekub sissetulek, mille saamise võimalust seaduses sätestatud ulatuses tuleb Teile tagada. Kuna kohtutäiturile ei ole kontole laekuvate rahaliste vahendite päritolu teada, võib muidu juhtuda, et arestitakse ka see raha, mida tegelikult arestida ei saa.

Juhul, kui Teie kontole laekunud arestimisele mittekuuluv sissetulek kantakse arestimise tulemusena kohtutäituri ametialasele kontole üle, tuleb Teil kolme päeva jooksul esitada kohtutäiturile avaldus arestitud sissetuleku tagastamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 43 lg 1’ teise lause kohaselt pärast konto arestimisakti võlgnikule edastamist laekuvad summad kannab kohtutäitur sissenõudjale edasi TMS § 43 lg-s 1 sätestatud korras, kuid mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha laekumisest arvates. Ülemääraselt arestitud sissetuleku kohtutäiturilt tagasi saamiseks on oluline esitada kohtutäiturile vastavasisuline avaldus enne seda, kui kohtutäitur kannab laekunud raha sissenõudjale edasi.

Kui olete oma taotluse esitanud tähtaegselt, saate esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. Seda tuleks teha kirjalikult ja otse kohtutäiturile endale. Kui kohtutäitur kaebust ei rahulda, saab selle esitada kohtu kaudu.

Tere. Kas ja millal aegub kohtutäituri täitekulude tasu? Kui nõue on juba aegunud siis kas kohtutäitur tasu ei peaks ka aegunud olema? Kpkoda kodulehelt loen välja,et peab tasuma isegi siis kui nõue on aegunud. Aitäh. Otsus kohtutäituri tasu kohta on täitedokument ja aegub 10 aasta möödumisel selle sissenõutavaks muutumisest ehk koostamisest. Aegumiset tuleb avaldusega taotleda, just nagu iga muu tsiviilnõude puhul. Aitäh vastamast. Aga tekib ikkagi küsimus miks Kpkoda kodulehel selline info ? Täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu ei vabasta võlgnikku täitekulude kandmisest. Täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu on kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.

Täitemenetluse kulude välja nõudmiseks koostab kohtutäitur otsuse. Selline otsus on täitedokument nagu notariaalne kokkulepe või kohtulahendki, mis aegub 10 aasta möödumisel selle sissenõutavaks muutumisest ehk koostamisest. Seega ei sõltu täitemenetluse kulude aegumine täitmisel oleva põhinõude aegumisest vaid 10 aasta möödumisel otsuse tegemisest on võimalik esitada avaldus täitekulude otsuse aegunuks tunnistamiseks. Mida peab aegumise kohaldamiseks tegema, saate lugeda Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koja lehelt.

Tere! Kui mu arve on arestitud ja on vaja veel maksta kohtutäiturile 105,95 eurot ja ma tegin ära tulumaksu kas mta maksab kohtutäiturile selle võla ja üle jäänud kantakse minu arvele? Ja kui kiiresti kohtutäitur arve aresti alt vabastab?

Kui kohtutäitur on arestinud Teie nõude MTA-s peab MTA arestimisakti alusel tulumaksust kinni arestimisaktile märgitud summa ja ülejäänu kannab Teile. Vastavalt TMS § 115 lg 6 ja § 49 lg 1 peab kohtutäitur vabastama pangakonto aresti alt viivitamata pärast nõude rahuldamist. Seadus kasutab mõistet "viivitamata", mis tähendab, et kohtutäitur peab tegutsema koheselt pärast nõude rahuldamise fakti tuvastamist. Seda toetab ka TMS § 8 lg 1, mille kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks.

Tere. Kas ja millal aegub kohtutäituri täitekulude tasu? Kui nõue on juba aegunud siis kas kohtutäitur tasu ei peaks ka aegunud olema? Kpkoda kodulehelt loen välja,et peab tasuma isegi siis kui nõue on aegunud. Aitäh.

Otsus kohtutäituri tasu kohta on täitedokument ja aegub 10 aasta möödumisel selle sissenõutavaks muutumisest ehk koostamisest. Aegumiset tuleb avaldusega taotleda, just nagu iga muu tsiviilnõude puhul.

Tervist, Kui sissetulek on näiteks netos 1000 eurot kuus ja tulumaksutagastus 500 eurot, siis sisestan need summad netosissetulekuna arestimise kalkulaatorisse ja saan teada summa, mis peaks mulle alles jääma? Osadest vastustest loen välja, et võetakse terve tulumaksutagastus ära ja ei saa midagi, osadest loen välja, et kasutada seda arestimise kalkulaatorit. Korduvalt viidatud seadustest ei loe konkreetselt välja, mille alla liigitub tulumaksutagastus.

Teie küsimuse kohta on Riigikohus andnud selgitused 11. jaanuari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 10. Nimetatud määruses on kirjas:

Kolleegium ei nõustu alama astme kohtute seisukohaga, et enammakstud tulumaksu tagastusnõue ei ole sissetulek TMS § 130 mõttes. Maakohus viitas õigesti, et TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. TMS § 130 lg-st 1 tuleneb aga, et sissetuleku mõiste on lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut. Kuivõrd tulumaksuseaduse § 1 lg 1 järgi maksustatakse tulumaksuga maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised, on enammakstud tulumaksu tagastusnõue kui maksukorralduse seaduse § 33 lg-s 1 sätestatud tagastusnõue otseselt seotud isiku sissetulekuga. Eelnevast tulenevalt on enammakstud tulumaksu tagastusnõue kolleegiumi hinnangul loetav muuks töötasunõudega sarnaseks sissetulekuks TMS § 130 lg 1 mõttes. Riigikohtu varasema praktika (vt Riigikohtu 4. märtsi 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p-d 11-12) kohaselt on võimalik, et sissetulek TMS § 130 jj tähenduses makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt ning ka siis kehtivad TMS §-d 132 ja 133.