Vara tagasivõitmine täitemenetluses

Sain emalt kinkelepinguga korteri. Aastal 2022. Sel hetkel, ei olnud mul ühtegi võlgnevust kellegi ees, peale ühe kohtutäituri, kellele sai kogu võlgnevus tasutud, ning sain kinkelepingu notaris edasi kinkida. Sellest tehingust on möödas pea kaks aastat. Paraku on tekkinud uus kokku puude sama kohtutäituriga, kes maksegraafikut ei teening ähvardab antud vara vastu esitada hagi selle tagasivõitmiseks. Kuidas saab selline asi üldse juhtuda ? Korter on juba pikka aega teise inimese nimel, ja nüüd soovib kohtutäitur seda tehingut justkui tühistada? Kui suur on võimalus, et kohus sellise asjaga nõus on või kuidas saab sellist asja üldse nõuda? Vara mis tol hetkel edasi sai kingitud, ei ole enam minu oma, kaks aastat pole, ja nüüd kui mul kohtutäitur uuesti seljas, on tal õigus seda vara mis mul kunagi oli, tagasivõita? Ma ei saa aru, kuidas selline asi üldse on võimalik. Palun selgitage, mis alusel selline asi saab toimuda?

Hagi vara tagasivõitmiseks saab esitada sissenõudja. Kohus tunnistab seaduse järgi kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse § 117 kohaselt.

Lisaks, kinkelepingu puhul, tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist.