"Jurist aitab" on Justiits- ja Digiministeeriumi veebileht, mida haldab meie lepingupartner Eesti Juristide Liit MTÜ.
Müügileping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, näiteks kinnisvara müümisel on kohustuslik notariaalne vorm. Kirjalik leping annab pooltele suurema kindlustunde ja aitab vältida hilisemaid vaidlusi, sest lepingu tingimused on dokumenteeritud.
Kas välismaa e-poest (nt snussie.com) on lubatud tellida Eestisse nikotiinipatju? Kui jah, siis mis mahus? Olen leidnud erinevaid omavahel konfliktseid vastuseid antud küsimusele ning soovin selgust. Hinnavahed on hulgi tellides kolossaalsed. Kogu tellimus on enda ja sõprade isiklikuks tarbeks (mitte kasumi eesmärgil)
Tubakatoodete nii piiriülene kui ka riigisisene kaugmüük on keelatud (tubakaseaduse § 22). Keelatud on ka tubakatoote Eestisse toimetamine kaugmüügi teel.
Kaugmüük on tubakatoote müük tarbijale sidevahendi abil sõlmitud lepingu abil, näiteks müük läbi interneti e-poe.
Tere, Tellisin läbi kaup24 toote. Kaup jõudis algselt minuni 18 jaanuar. Samal päeval tegin tagastuse, mis jõudis neile 3-4 tööpäevaga omniva jälgimiskoodi vaadates. Pidin hakkama ise uurima, mis toimub, sest mingit tagasisidet ma ei saanud. Lõpuks 4 veebruar vastati, et müüja keeldub tagastusest. Okei, selge. Kaup järgnevalt polnud minuni tagasi jõudnud. Jällegi mitte mingit lisainfot. 14 veebruar tuli uuesti info, et tagastus ei lähe läbi ja kaup määratud kliendile tagastamiseks. Uus kuu jõudis ja palusin uurida 14 märts kus kaup asub ja tänaseni pole müüjalt infot kätte saadud. Nüüd on juba pea uus kuu jälle möödas ja kirjutasin, et soovin raha tagasi saada kuna kauba kättesaamise ooteaeg on juba naeruväärne. Sain vastuseks, et “Kahjuks pean teatama, et tagasimakset pole võimalik teostada enne, kui müüja poolt on tulnud lõplik otsus.” Minu küsimus on, et millal mul on õigus raha tagasi saada? Kas ma tõesti pean teadmata ajani vastust ootama jääma?
Internetis sõlmitud lepingust on tarbijal õigus taganeda 14 päeva jooksul alates toote kättesaamisest ilma seda põhjendamata. Taganemissoovist tuleb kirjalikult selgesõnalist sooviavaldust esitades teada anda eelviidatud aja jooksul. Kaupleja peab taganemisavalduse korral tagastama raha viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul (sealhulgas postikulu, mis on tasutud kauba kättesaamise eest). Sama aja jooksul tuleb kaup müüjale tagastada. Kaupleja võib enne raha tagastamist tagastatud asja üle vaadata.
Kui olete käitunud kaupa tagastades õigesti ja raha on siiski saamata, võib olla abi avalduse esitamisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tarbijavaidluste komisjoni. Avalduse esitamisest saab rohkem lugeda veebilehel https://ttja.ee/avalduse-esitamine
ostsin Keila Bauhofses defektiga segisti. Kauplus ei taha vahetada. Palusid saata pilte. Ma saatsin pilte.Nad palusid saata veel kord eesti keeles.Ma ei saa aru milles probleem. Segisti on ikka sama. nendel on abi vene keeles ka
Kui olete ostetud kaupa tavapäraselt kasutanud ja õigesti hooldanud, kuid sellel ilmneb puudus, on Teil õigus esitada kauplejale pretensioon kahe aasta jooksul alates ostu tegemisest. Kaebuse esitamiseks otsige üles kauba ostutšekk, leping või mõni muu ostu tõendav dokument ja pöörduge viivitamatult kaupleja poole. Seda peaks tegema hiljemalt kahe kuu jooksul alates puuduse avastamisest. Rohkem tarbija õigustest defektiga toote ostmisel saab lugeda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti veebilehelt.
Kinnisvara müügil kehtivad rangemad vorminõuded kui paljude teiste lepingute puhul. Kinnisasja võõrandamise leping peab olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis.
Notariaalne tõestamine tähendab, et notar kontrollib tehingu asjaolusid, tuvastab tehingupoolte isikusamasuse, selgitab pooltele lepingu sisu ja õiguslikke tagajärgi ning tõestab tehingu vastavalt seaduses sätestatud korrale.
Notari osalemine aitab tagada, et tehing vastab seaduse nõuetele ning et pooled mõistavad sõlmitava lepingu tähendust ja tagajärgi.
Asja üleandmine on müügilepingu keskne osa, mille käigus antakse asi ostjale üle ja ostja saab selle oma valdusse. Üleandmine toimub kokkulepitud ajal ja kohas. Kui müüja ei täida oma kohustust asja üle anda või üleantud asi ei vasta lepingutingimustele, on ostjal õigus nõuda lepingu täitmist, hinna alandamist või lepingu lõpetamist ja kahju hüvitamist.
Müügileping on õiguslik kokkulepe, mille kohaselt üks isik (müüja) kohustub üle andma teisele isikule (ostjale) vara (asja) omandi ning ostja kohustub selle eest maksma kokkulepitud hinna. Eestis reguleerib müügilepinguid võlaõigusseadus, mis sätestab müügilepingu sõlmimise, tingimused ja poolte õigused ning kohustused.
Broneerimisleping on kinnisvaratehingutes kasutatav müüja ja ostja vaheline kokkulepe, mille kohaselt müüja kohustub mitte võõrandama kokkulepitud aja jooksul kinnisasja kellelegi teisele. Broneerimisleping sõlmitakse praktikas kirjalikus vormis. Sellist kokkulepet ei saa käsitleda korteriomandi või kinnisasja ostmise eellepinguna. Asjaõigusseaduse § 119 kohaselt peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib võlaõigusseaduse § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta.
