Tere.Olen abielus ja meil ühine laps (7kuune). Soovin teada, kuidas määratakse lapse elukoht lahutuse korral? Laps saab rinnapiima ja emana soovin, et lapsel oleks 1 kindel kodu ja isaga saaks kokku nii tihti kui isa seda soovib, aga mees nõuab nädal tema juures ja nädal minu juures.Muretsen kõige rohkem lapse solgutamise pärast ja lapse isa pole kõige parem isa-eelnevast abielust tal 2 alaealist last, kellest 1 kolis ema juurde elama kuna ei saa isaga läbi ja pidevad tülid, karjumised majas. Ei julge lahutada kuna suur mure 7 kuuse pärast. Palun andke nõu, kuidas meie kohtusüsteem toimib ja mis saab beebist?

Lapse elukoha määramine on hooldusõiguse küsimus, mille ühist hooldusõigust omavad vanemad peaksid eelduslikult lahendama kokkuleppel, pidades seejuures silmas lapse igakülgset heaolu.

Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, saab üks vanem esitada kohtule avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks vaidlusaluses osas ja nimetatud osas hooldusõiguse üleandmiseks ühele vanemale.

Kohus lähtub ainuotsustusõiguse või ainuhooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel lapse huvidest (PKS § 123). Samuti kaalub kohus, kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse huvidest lähtudes otsustada.

Kohtuvaidluste lahendamine nõuab teatud aega. Seetõttu tuleks vanematel, kellel on ühine hooldusõigus, varakult läbi arutada last puudutavad küsimused, mille puhul on pikalt ette teada, et need tuleb teatud ajal lahendada. Kui on ilmne, et ühise otsuse või otsuste langetamine ei ole võimalik, on vanematel võimalik astuda aegsasti samme, et erimeelsused lahendada (näiteks kasutada perelepitaja, perenõustaja vms sarnaseid teenuseid) või pöörduda kohtusse selleks, et taotleda ainuotsustusõigust või ainuhooldusõigust. 

Tere Elan olude sunnil laste ja laste isaga ühe katuse all.Minul uus kaaslane kellega veel pole kokku kolinud.Minu lapsed on uut kaaslast näinud ja saavad ilusti läbi. Sooviksin oma lapsi kaasata rohkem oma tegevustesse ja teinekord ka uue kaaslase juurde ööbima võtta või maakoju sõita.Laste isa aga keeldub ja ei luba seda mul teha.Öeldes,et see on lastele halb.Pigem on asi armukadeduses ja eksmehel on ka usulised põhimõtted.Ma ei mõista.Kõik on lapse huvisid arvesse võttes igati normaalne. Kas ma tohin ise otsustades oma lapsi nendaga kaasa võtta sh ka ööseks?! Siiamaani on kõige noorem laps ühe korra minuga ööseks jäänud ja sellest tuli suur pahandus.Suuremad lapsed ja mu kaaslane ja mina oleme kohtunud päevasel ajal ja seda ka salaja et pahandusi ja tüli vältida. Lapsed 14,11 ja 4a

Õigus otsustada kus lapsed käivad ja kellega suhtlevad on hooldusõiguse komponent. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus, tuleb hooldusõiguse küsimused lahendada kokkuleppel ja läbirääkimiste teel lähtudes ainult sellest, mis on laste jaoks parim. Kui erimeelsused on sedavõrd suured, et laste huvid jäävad tagaplaanile või on kummalgi vanemal erinev nägemus laste huvidest, soovitan pöörduda SKA perelepitusteenusele ja kui teenusel kokkulepet ei sõlmita, saab kaaluda ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks kohtusse pöördumist. 

Tere! Kuna kohus määras minu 3 last elama ema juurde ehk neile siis eestkostjaks. Kuid pikemat aega soovivad 2 last koju tagasi elama tulla. Ja kohus soovib põhjendatud avaldust. Ei oska kuskilt poolt alustada. Ja kui ilma kohtuta lubab ema nad minu juurde elama siis on ikka nokk kinni saba lahti. Et ta ikkagi võib keeleta asju mida lapsed tahavad. Ning see ema käitumine rahadega ei ole ka mõistlik. Sooviks väikset nõu avalduse koostamisega.

PKS § 140 lg-te 1 ja 2 järgi peatab kohus vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu hooldusõigust teostama, ning taastab selle, kui peatamise alus on ära langenud. Seega tuleb avalduses veenvalt põhjendada, millised asjaolud on hooldusõiguse peatamise ajast alates muutunud ja kuidas muutused tingivad peatamise aluse ära langemise. 

Tere! Lapsevanemal on soov reisida lapsega välisriiki. Selleks on vajalik teise vanema kirjalik luba. Kuna teine lapsevanem aga on piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja, siis seadusest tulenevalt on tal keelatud oma last esindada ning lapse seaduslik esindusõigus kuulub täielikult esimesele lapsevanemale. Kas välisriiki reisimiseks on sellisel juhul vajalik kirjalik luba küsida teise lapsevanema eestkostjalt või on siinkohal vajalik mõni muu dokument esitada? (Eeldusel, et seda lennujaamas üldse küsitakse).

Nõusoleku vajadus sõltub sellest, kas teisel vanemal on lapse suhtes hooldusõigus või mitte. Kui teovõime on piiratud ulatuses, mis puudutab kapse hooldusõigust, ei ole vajalik nõusolek vaid rahvastikuregistrisse on tehtud vastav kanne. Sellisel juhul on soovitav kaasa võtta rahvastikuregistri ingliskeelne paberväljavõte, millelt on näha hooldusõigusega lapsevanema andmed. Rahvastikuregistri väljavõtte (riigilõiv 10 eurot) saate maakonnakeskuse kohalikust omavalitsusest. Tõendit on võimalik tellida ka läbi rahvastikuregistri portaali määrates paberväljavõtte saamiseks maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse. Vaadake lisainfot rahvastikuregistrist andmete väljastamise kohta.

Tere! Kui mul emana on lapse hooldusõigus, kas see tähendab ka seda, et kui lapse isal on vara siis ta ei saa oma lapsele pärandada hiljem vara? Isegi kui isa nimi on rahvastikuregistris olemas aga hooldusõigus mitte. Ja kuidas reisides saada seda nii öelda nõusolekut, et imikuga reisida? Kuidas seda teha ja kus, kui oskate sellele vastata. Kas hooldusõigust saab ainult kohtus vaidlustada või? Kas läheb kalliks maksma? Isa on välismaalane ka mitte eestlane! Aitäh, kui vaatate!

Kui lapsel on kaks vanemat, kuulub hooldusõigus neile ühiselt kuni kohus teeb hooldusõiguse kuuluvusse muudatused. Hooldusõiguslikud vanemad otsustavad lapsesse puutuvaid küsimusi ühiselt ja üksmeeles. Kui Teil ei ole erimeelsusi lapsega seotud küsimustes, on võimalik reisimiseks teisel vanemal anda notariaalne nõusolek. Et seda mitte iga reisi jaoks uuesti teha, saab anda nõusoleku edasiulatuvalt igakordseks reisimiseks. Samuti saab isa anda edasiulatuva nõusoleku näiteks lapse kooli valikule, elukohale jne. See ei ole põhjuseks ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

Seadusjärgne pärimisõigus lähtub põlvnemisest, mitte hooldusõiguse kuuluvusest.

Tere! Küsimus selline, et ema on avanud lapsele pangakonto, kuhu isa maksab lapsele igakuiselt kokkulepitud summas elatist. Kas lapse isal on õigus näha lapse kontoväljavõtet? Isal ei ole ligipääsu lapse pangakontole ning ema keeldub väljavõtet näitamast.

Õiguse näha lapse konto väljavõtet annab hooldusõigus. Kui mõlemal vanemal on ühine hooldusõigus, on mõlemal ka õigus teada, mida tehakse lapse varaga (varahooldusõigus). Soovitan pöörduda panga poole ja paluda ligipääsu lapse arvelduskontole kui hooldusõiguslik vanem. Eelduslikult peaks pank selle juurdepääsu ka võimaldama. Kui Teid aga huvitab vaid elatisraha kasutamine, siis selles osas ei pea ema Teile täpset ülevaadet esitama kuni raha on eelduslikult kasutatud lapse huvides ja lapse toimetulek on (arvestades tasutava elatise suurust) tagatud. 

Tere! Lapse vanemad elavad eraldi ja jagavad võrdselt last. Laps on 8 aastane.Aga kui üks vanematest( antul juhul ema) veab lapse seltskonda( ema suguvõsa) kus tarbitakse lapse juures olekul alkoholi( mitte alati) ja hakatakse last teise vanema vastu ässitama ja manipuleerima. Siis kas see on piisav põhjus minna kohtusse ja nõuda lapse ainuhooldusõigust ja milliseid asitõendeid selleks vaja läheb, et kohtusse minna. Aitäh.

Üldjuhul on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus. Siiski ei tohi kumbki vanematest talle kuuluvat hooldusõigust kuritarvitada. Vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kui lapse heaolu on ohustatud vanema käitumise tõttu, on võimalik vanemate hooldusõiguse kuuluvust muuta. Muudatusi hooldusõiguses saab teha vaid kohus. Kohus lähtub asja lahendades lapse heaolust ja konkreetsetest faktilistest asjaoludest. Kas Teie olukorras on asjaolud piisavad, et vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada, ei ole foorumi tingimustes võimalik hinnata. Ka ei saa anda soovitusi tõendite kohta, kuna ühelgi tõendil ei ole kohtumenetluses kindlaks määratud jõudu, pool saab ise otsustada milliste tõenditega ta oma väiteid tõendab ja kohus hindab lahendit tehes tõendeid kogumis.

Tere, elan lapsega Soomes ja vajan isapoolset notariaalselt dokumenti et laps võib siin elada, suusõnaliselt talle sobis aga nüüd ei tee seda dokumenti, kuidas peaksin edasi käituma , kas pöörduma kohtusse ?

Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad ei jõua lapsesse puutuvates olulistes küsimustes üksmeelele või kui üksmeelele ollakse justkui jõutud, ent kokkulepet ei õnnestu vormistada, et kokkulepet vajalikult jõustada, tuleb pöörduda lapse elukohajärgsesse maakohtusse avaldusega ühise hooldusõiguse osaliseks (või vajadusel täielikuks) lõpetamiseks või otsustusõiguse (antud juhul lapse elukoha muutmise üle otsustamiseks) saamiseks.

Tere Mul on poeg, kelle bioloogiline isa kasvatuses ei osale, kokku puutuvad harva (vanavanemate kaudu) ja elatist ei maksa. Sellega pole probleemi, mina ise pole ka palunud. Aga küsimus tekib nüüd sellega, et ametlikult on hooldusõigus ühine, mis tähendab, et igapäevastes küsimustes nagu koolivalik, sissekirjutiste tegemine ja reisimine peaks kõik toimuma teise vanema nõusolekul. Kas ja kuidas on sellises olukorras võimalik hooldusõigus kanda vaid minule üle või potentsiaalselt minu elukaaslasel laps ametlikult lapsendada? See muudaks ka kindlasti perekonnanime vahetamise lihtsamaks, kui kunagi peaksime abielluma. Ilmselt loodakski kõik protseduurid korraga ära teha. Lapse isaga pole sellest veel juttu teinud, sest enne tahan uurida, kas see oleks üldse võimalik. Usun, et ta oleks nõus sellise korraldusega, sest kohtumist ma keelama ei hakka, ei temal ega vanavanematel.

Muudatusi hooldusõiguses teeb kohus. Kui Te mõlemad soovite, et lapse hooldusõigus kuulub vaid lapse emale, tuleb emal teha kohtusse avaldus ja isa annab oma seisukoha, milles väljendab, et ei soovi lapse hooldusõigust teostada ja ei vaidle ema avaldusele vastu. Kui kohus leiab, et selline ümberkorraldus on lapse huvides, teeb ta ka vastava lahendi.

Lapsendamise korral on vajalik lapse mõlema vanema nõusolek. Kui Teie elukaaslane seda soovib ja lapse isa vastu ei vaidle, tuleb lapsendamise menetluse alustamiseks pöörduda esmalt Sotsiaalkindlustusametisse (SKA). Kogu vajaliku ettevalmistuse teeb SKA, lapsendamise otsustab viimaks siiski lapse huve silmas pidades kohus. Lapsendamisest saab rohkem lugeda SKA veebilehel. Samas on leitavad ka vajalikud kontaktid. 

Tere Mul on 2 küsimust. Esiteks. Olen beebiootel ja kolimas oma elukaaslasega teise linna (90km praegusest elukohast) .Eelmisest kooselust on mul 2 alaealist last, kes loomulikult kolivad koos meiega, aga nende bioloogiline isa takistab laste kolimist, st ei anna nõusolekut laste aadressi muutmiseks ja uude kohta sisse kirjutamiseks, mida on vaja lasteaia ja kooli jaoks. Ta on registreeritud Soome aadressile, aga reaalselt elab ja töötab Eestis. Kuidas toimida? Teine küsimus: Laste isast veel taustaks niipalju, et ta on registreeritud Soome aadressile ja on elatisvõlgnik. St, et ta hoiab teadlikult eemale elatise maksmisest oma kahele lapsele. Kohtu kaudu on elatis kindlaks määratud ja võlg samuti täitmisele suunatud. Kuigi hetkel elame reaalselt ühes linnas, siis ei ole võimalik ka läbi kohtutäituri tema käest elatise maksmist nõuda, sest ma peaksin pöörduma Soome poole. Aga teda Soome aadressilt ei leita. Kuidas peaksin toimima?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus ja isa takistab põhjendamatult lapsega seonduva küsimuse üle otsustamist ent muus osas on ühise hooldusõiguse teostamine võimalik, saab pöörduda kohtusse, et nõuda endale otsustusõigust lapse elukoha muutmisel konkreetsesse kohta. Selline õigus on ühekordne ja ei mõjuta edaspidi hooldusõiguse kuuluvust. 

Elatise kohtulahendit ei pea Te tingimata sundtäitma Soome kohtutäituri vahendusel. Teil on võimalik pöörduda Eesti kohtutäituri poole kui võlgnik elab Eestis, tal on siin sissetulek või tal on siin vara.