Minu ema jäi leseks hiljuti 6 lapsega. 2 last on pisid alles 2 ja 4 aastane. Teised on koolilapsed. Mure selline, et lastek on terve elu on koolis käimisega probleeme. Hinded on neil korras kuid puudumisi palju. Lastekaitse tahab emalt lapsed ära võtta. Kuid lastekaitse pole ise aidanud üldse. Määrati tugiisik kuid temal pole pidevalt aega tulla aitama jne. Kui lastekaitsele rääkida, ütlevad nemad, et me ei ole ise tugiisikule helistanud. Kuigi ema on korduvalt helistanud ja abi palunud aga ei vastata torule. Lastel on toit, riided ja kõik olemas. Tahetakse ka sellepärast nad ära võtta, et nad ei käi nö pesemas, et õpetajad olid kurtnud, et lapsed on mustad. Minu ema ei saa ju sundida ise lapsi pesema minema. 2 lapsel neist on vanus seal maal kus algab puberteediiga. Kas lastekaitsel on õigus võtta lapsi ära kohtu kaudu lihtsalt sellepärast, et nad koolist on palju puudunud kuigi õpivad hästi ja hinded on korras, ning sellepärast, et õpetajate sõnul ei käi nad pesemas ja haisevad? On see piisav põhjus, et lapsed ära võtta või saame me seda otsust vaidlustada?

Laste eraldamine perekonnast on kohtu pädevus ja seda tehakse vaid laste huvides äärmusliku abinõuna, kui muud abinõud ei ole tulemust andnud. Kui ka kohalik omavalitsus sellekohase taotluse kohtule esitab, ei tähenda see kohe taotluse täielikku rahuldamist. Emal tuleb püüda, tuleb leida endale vajadusel abistajaid ja kohtumenetluses osaleda ning sotsiaaltöötajatega aga kohtumenetluses ka laste esindaja ja kohtuga  koostööd teha. Kohus langetab otsuse eeskätt laste huvides ja kui laste huvid ei ole kodus kahjustatud või ohustatud, lapse suurima tõenäosusega perekonnast ei eraldata.

Tere. Meil on mehega algusest peale visiitsuhe, nüüd läksime lahku. Meil on 1a5k tütar. Kui ta meil külas, siis tegeleb lapsega minimaalselt. Üksi on teda hoidnud ka lapse oma kodus mõned tunnid. Nüüd on tekkinud olukord, kus ta teatas, et 2jaanuar tuleb võtab lapse enda juurde (elab vanemate juures) ja jätab ööseks sinna. Mis õigused tal tegelikult on ja mis on minu õigused selles olukorras? Olgu öeldud, et siin meil külas käies ei käk ta kordagi lapsega üksi õues vms. Kas ta tohib nii tulla ja last võtta kuna iganes ja viia kauaks ja kuhu iganes? Laps ei ole temaga eriti harjunud ka.

Lapse ja eraldi elava vanema suhtlemisel arvestatakse eeskätt lapse õiguste ja huvidega. Seejuures tuleb suhtlemise aja ja viisi üle otsustades arvesse võtta lapse valmisolekut. Kui laps on väga väike, lahus elaval vanemal puuduvad vajalikud oskused lapse eest hoolitseda ja lapse ning vanema vahel puudub usaldussuhe, ei pea lubama last lahus elava vanema juurde ööbima. Ööbima jäämise sõltub suuresti lapse vanusest ja valmisolekust selleks.

Minu lapse isa ning mina ei ole kunagi abielus olnud, kuid kuna meil on ühine laps kellele minul on ainuhooldusõigus (tema enda soovil) siis tasub ta mulle igakuiselt alimente. Küsimus on, kas juhul kui mina abiellun (ka lapsele saab koos minuga minu uue abikaasa perekonnanimi), peab lapse bioloogiline isa alimente edasi tasuma või mitte?

Laps kannab seda nime, mille tema hooldusõiguslik vanem on talle andnud. Kui ema abiellub ja vahetab perekonnanime, on tal õigus (kui hooldusõigus kuulub vaid emale) esitada taotlus ka lapse nime muutmiseks.

Nimemuutus ei muuda lapse põlvnemist isast ega isa kohustust oma last ülal pidada. 

Tere! Nimelt küsimus seoses perekonnaõiguse osas Nimelt on 3 last, plaanin elukaaslasega lahku minekut, olen hetkel kodune mitte töötav, aga tahaksin laste isaga minna laiali ja lapsed saada endaga, mida ma selleks tegema peaksin? Varasemalt on olnud olukord kus juba oleme laiali läinud ja see lõppes halvasti, laste isa lapsi näha ei lubanud, külla ka mitte, manipuleeris ja pani isegi alimendid peale. Tahaksin valmistuda selleks kõigeks enne ette kui ära lähen.

Lapse elukoht on hooldusõiguslik küsimus. Ühist hooldusõigust omavad vanemad otsustavad vanemate kooselu lõppemisel ühiselt, lähtudes seejuures lapse parimatest huvidest, kus saab olema lapse peamine elukoht. Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtu poole. Kohus langetab otsuse lähtudes lapse heaolust ja parimast huvist. Samas see, mis on lapse huvi, on igal konkreetsel juhul erinev, sõltudes vanemate ja lapse ärakuulamisel saadud infost, valla-või linnavalitsuse esindaja arvamusest, lapse esindaja arvamusest ja teistest asjaoludest. Asjaolud, millega tuleb ühise hooldusõiguse lõpetamisel arvestada, on ka vanemate vaimne ja materiaalne valmis olek lapse kasvatamiseks, vanema hingeline seotus lapsega ning pühendumine lapsele ning lapse tulevased elutingimused (PKS § 137 lg 3). 

Tere. Minu lapse ema soovib minna, lapsega välismaale , aga mina sellega nõus pole. Mida ma pean selleks tegema, et selline asi juhtuda ei saa ! Lapsehooldus on võrdne ja elame kõik koos. Aga mina sellega nõus pole, et last kuskile viiakse. Ettetänades.

Tuleb eristada, kas lapsega minnakse reisima või soovitakse kolida. Reisimist ei ole mõistlik takistada, reisimine on lapse huvides, laiendab lapse silmaringi ja arendab ning harib. Kui keelata põhjusetult koos lapsega reisimine, on võimalik et reisida sooviv vanem taotleb kohtus otsustusõiguse saamist lapsega reisimiseks ja kui kohus tuvastab, et puudub mõistlik põhjendus selle keelamiseks, luba ka antakse.

Hoopis teine on olukord siis, kui lapsega soovitakse välisriiki elama kolida. Selline otsus peab olema vanemate ühine ja ehkki ka nimetatud küsimust saab selgeks vaielda kohtus, on kolimiseks ainuhooldusõiguse saamine oluliselt keerukam.

Tere Oleks selline küsimus, et tekkis vaidlus lapse isaga lapse viibimiskoha osas.Politseisse olen teinud lapse isa kohta avalduse, sest ta on ähvardanud mulle peksa anda ja samuti on meie ühine laps rääkinud, et isa teeb talle haiget.Minu elukaaslast süüdistab ta lapse vastu suunatud vägivallas kuid politsei on omalt poolt öelnud, et nende andmete järgi pole selliseks süüdistuseks mingit alust.Kevadel oli elukaaslasega naruke sõjajalal ja seetõttu on lapse isale jäänud mulje, et meie vahel on tõsised probleemid mida tegelikult pole ja et lapsel on minuga ja mu elukaaslasega ebaturvaline meie ühises kodus.Kevadel oli ka kohus lapse isaga milles esitasin avalduse tema hooldusõiguse ülevaatamiseks kuid lõpuks löödi mind kohtu ees hoopis risti ja tänu pingele rääkisin ka natuke valesid asju, et lapse isaga ainult hästi läbi saada ja oma last näha.Kohtuasi lõpetati ära ning otsuse järgi võtsin ma kohtusaalis oma avalduse tagasi.Nüüd tahab lapse isa uuesti kohtusse minna.Kas varemal kohtuistungil öeldud asju on võimalik täna aluseks võtta lapsega seotus vaidluses või võin ma suunata siiski tähelepanu sellele mis probleem meil täna on mitte sellele mis toimus ja mida öeldi pool aastat tagasi? Aitäh

Lapse hooldusõiguse küsimustes lähtub kohus ja tuleb lähtuda ka vanematel eeskätt lapse heaolust. Kui võrreldes eelmise menetlusega on asjaolud muutunud, tulebki esile tuua need asjaolud, mis on täna. Enne kui asi kohtumenetlusse lasta, soovitan konsulteerida kohaliku omavalitsuse lastekaitseosakonnaga. Kirjeldada tekkinud olukorda ja küsida nende nõu olukorra lahendamiseks. On võimalik, et koostöös lastekaitsetöötajatega leitakse vanemate vahel võimalus hooldusõiguse teostamiseks lapse huvides ilma kohtu sekkumiseta.

Tere! Lapse isa tasub alaealisele lapsele miinimum elatist, vastavalt 2023 aasta otsusele. Soovime lapsega minna resile, milleks vajame apostillega kinnitatud volikirja (lapse isa elab välisriigis) Lapse isa ei olnud valmis andma minule osalist hooldusõigust ning kuna omame lapsega erinevaid perekonnanimesid, siis seetõttu on reisimine välisriiki natuke raskendatud. Kes peab tasuma notari kulud volikirja kinnitamisel? Kas lapse isal on õigus see miinimum elatisest maha arvestada?

Elatisest ei ole õigus teha mingeid omaalgatuslikke mahaarvamisi. Notari tasu peab reeglina maksma see, kes tehingu või toimingu teeb. Iseenesest peab tasuma kulud isa, kui ta aga seab tingimuseks, et notaritasu on Teie kanda, riskite lihtsalt nõusolekust ilma jäämisega. Kui reisini on veel piisavalt aega võib selline alusetu keeldumine nõusoleku andmisest olla aluseks hooldusõiguses muudatuste tegemiseks kohtu kaudu.

Olen perekonnaseadusi lugenud ühte ja teistpidi, jääb arusaamatuks- kas hooldusõiguse lõpetamine ja hooldusõiguse ära võtmine on üks ja sama asi? Või on need siiski esinevad terminid ja milles täpselt seisneb nende erivus?

Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas vanematelt hooldusõiguse äravõtmist. Sellisel juhul teatab lapse heaolu ohustamisest lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseiametnik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta.

Kui aga ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

Kuna lapse bioloogiline isa ei ole lapse elus osalenud juba üle kümne aasta, elab vist välismaal ja temaga ei ole mitte mingisugust kontakti. Siis lapse huvides sooviks temalt hooldusõiguse ära võtmist. Tean mida ma tegema pean, aga ei leia kusagilt infot- mis sisuga täpsemalt peaksin kohtusse avalduse tegema? Kui pikalt ja millest peaksin täpselt avalduses kirjutama?

Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 2 määratleb vanema hooldusõiguse vanema kohustuse ja õigusena hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Hooldusõiguslik vanem on tavaliselt ka lapse esindaja (PKS § 120 lg 1). Hooldusõiguseg hõlmab muuhulgas vanema õigust ja kohustust hoolitseda lapse tervise ja hariduse eest ning teha lapse tervist ja haridust puudutavaid otsuseid.

Üldjuhul on vanematel lapse suhtes ühine hooldusõigus (PKS § 117). Seejuures ei mõjuta ühise hooldusõiguse olemasolu ega ulatust see, kas vanemad elavad koos või mitte. Ühine hooldusõigus ei lõpe vanemate kooselu lõppemisega ega lapse elama jäämisega ühe vanema juurde.

Tulenevalt PKS § 118 lg 1 teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanemad, sõltumata sellest, kas nad elavad koos või mitte, ja sõltumata sellest, kas lapsel on vahelduv elukoht või elab laps peamiselt ühe vanema juures, peavad teostama hooldusõigust ühiselt. Mõlemal vanemal peab olema võimalus last puudutavates küsimustes kaasa rääkida.

Vanemad, eriti lahuselavad vanemad, ei pruugi hooldusõiguse teostamisel alati üksmeelele jõuda. Vanemate ühine otsus last puudutavas olulises küsimuses võib saavutamata jääda. Näiteks on jõudnud kohtusse vaidlused, kus üks vanematest on arsti poolt lapsele määratud raviga nõus ja soovib, et laps seda saaks. Teine vanem seevastu ei nõustu lapsele määratud raviga. Samuti on esinenud olukordi, kus käes on aeg, mil tuleb kinnitada lapse koolivalik, kuid vanemad ei suuda leppida kokku, millises koolis laps õppima hakkab. Lahendamist on nõudnud ka lapse lasteaia valikut või vahetust, huviringides käimist, kooli vahetust ja muid sarnaseid küsimusi puudutavad erimeelsused. Kui sellised erimeelsused esinevad ja lapsesse puutuvate otsuste vastu võtmine on seetõttu raskendatud või võimatu, võib olla põhjust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ühist hooldusõigust saab lõpetada üksnes kohus vanema avalduse alusel (PKS § 137 lg 1).  Avalduses tuleb piisava põhjusega esile tuua asjaolud, mis ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjuse annavad.

Asendusnõusolek kohtu kaudu lapsega reisimiseks välisriiki. Jagatud hooldus-ja otsustusõigus kahe lapsevanema vahel. Perelepitusteenuses on käidud ja arutasime ka antud teemat. Kuid endiselt ei saa luba teiselt vanemalt reisimiseks. Kas tuleb esitada tsiviilasi (hagita menetlus) või mis oleks mõistlik järgmine samm? Reis on broneeritud ja toimub nelja kuu pärast.

Kui vanem soovib reisida lapsega välisriiki ja teine vanem keeldub põhjusetult selleks nõusolekut andmast, on kohane teha kohtule avaldus ühekordse otsustusõiguse saamiseks lapsega konkreetsele reisile minemiseks. Avalduses tuleks sel juhul esile tuua, miks on reisimine lapse huvides, kuhu reisitakse ja millal. Avalduse rahuldamise korral ei vaja Te selleks reisiks siis teise vanema nõusolekut. Kui reisitakse sageli ja probleem võib korduda või teeb eraldi elav vanem ka muudes küsimustest põhjendamatuid takistusi võib olla kohane hoopis hooldusõiguse probleeme tekitavates küsimustes lapsega koos elavale vanemale üle andmine. Ka seda saab teha kohtu kaudu.