Tere. Mida teha kui notar keeldub 22.01.1999.a. EVP-de eest abielu kestel ostetud kaasomandiosa tunnistamast lahusvaraks ( PKS § 27 l.(2) p 2 )? Saadab teise notari juurde. Tuleb nii kõik Tallinna notarid läbi käija? Kas notaritele ei kehtigi Eesti Vabariigis ühed ja samad seadused? Aitäh!

Kuna kinnisasi on ostetud enne uue PKS jõustumist, tuleb asja arvamine lahus- või ühisvara hulka lahendada varem kehtinud perekonnaseaduse järgi. Varemkehtinud Perekonnaseaduse kohaselt:

§ 14  (1) Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

§ 15  (1) Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

  (2) Abielu kestel omandatud isiklikud tarbeesemed on abikaasa lahusvara.

§ 17  (1) Abikaasadel on võrdne õigus ühisvara vallata, kasutada ja käsutada.

  (2) Abikaasad valdavad, kasutavad ja käsutavad ühisvara kokkuleppel. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse ühisvara valdamise või kasutamise üle kohus abikaasa nõudel.

   (4) Abikaasade ühisomandis olevat registrisse kandmisele kuuluvat vallasasja ei või võõrandada ega pantida teise abikaasa kirjaliku nõusolekuta, sõltumata sellest, kumma abikaasa nimel on vallasasi registrisse kantud.

  (5) Kui käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete alusel võib kinnisasja lugeda abikaasade ühisvaraks ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üks abikaasa, kantakse teine abikaasa ühisomanikuna kinnistusraamatusse abikaasade ühise notariaalselt tõestatud avalduse alusel. Kui kinnistusraamatusse omanikuna kantud abikaasa keeldub ühise avalduse esitamisest, võib teine abikaasa kohtu korras nõuda enda ühisomanikuks tunnistamist ja kinnistusraamatu kande muutmist.

§ 18  (1) Abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

  (2) Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

  (3) Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel.

  (4) Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt.

  (5) Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel.

  (6) Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara.

§ 19  (1) Abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

  (2) Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest:
  1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi;
  2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel;
  3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel;
  4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

  (3) Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

  (4) Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse.

Seega on varaeseme ühis- või lahusvara hulka arvamisel tähtsust asjaolul, et varaese soetati abielu ajal. Missuguste vahendite arvelt toimus tasumine, ei omanud varemkehtinud Perekonnaseaduse kohaselt tähendust, küll aga võib maksmine omada tähendust ühisvara jagamisel. 

On võimalik, et notar olukorda lahendada ei saagi ja Teil tuleb pöörduda ühisvara jagamise nõudega kohtusse.

Tere! Pöörduksin teie poole sellise murega, et oleks soov abikaasaga, enne abielu soetatud vara jagada(kolm korterit ja ettevõte). Kuidas oleks kõige õigem ja kulusoodsam talitada ja kelle poole pöörduda? Sõlmitud on juba abielu ühisvara leping.

Enne abielu soetatud vara on abikaasa lahusvara ja abiellumisel valitud varasuhe seda ei puuduta. Üheks võimaluseks jagada abikaasaga ka enne abiellumist soetatud vara on selle vara suhtes kinkelepingu sõlmimine. Seejuures saab kinkida nii mõttelist osa korteritest kui ka osalust äriühingus. Selliselt ei muutu vara küll abikaasade ühisvaraks, ent kummalgi abikaasal saab olema algselt ainuomandina ühele abikaasale lahusvarana kuulunud varast kokkulepitud mõtteline osa lahusvarana. Tehing vormistatakse notariaalselt ja soovitud tulemuse saavutamiseks parimat sõnastust ning viisi aitab leida notar.

Olen oma mehega koos 29 aastat, sellest 16a abielus. Meil on tänaseks 2 täisealist last, kellest üks elab kodus. Korter on ostetud kooselu ajal enne abielu. Korter on abikaasa nimel.Abikaasa ähvardab lahutusega ja mind tänavale tõsta, millised on minu õigused korterile ja kas üldse on?

Kui korter on ostetud enne abiellumist, ei ole see abikaasade ühisvara. Küll võib olla tegemist varaga, mille jagamisele saab kohaldada seltsingulepingu sätteid. Samuti võib Teil olla õigus korteri väärtuse suurenemisele kui korteri väärtuse tõstmiseks on tehtud kulutusi abielu ajal. Olukord nõuab üksikasjalikumat analüüsi kui foorum seda võimaldab. Seetõttu soovitan pöörduda küsimusega individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere, Ostsin kinnisvara (korteri) 2010. aastal enne abiellumist, kasutades selleks isiklikku eluasemelaenu, mille kohustused ja maksed olen kogu perioodi jooksul kandnud täielikult iseseisvalt. Abielu sõlmisin 2021. aastal ning laen saab täielikult tasutud 2025. aastal. Korter on soetatud enne abielu ning vastavalt Eesti Vabariigi perekonnaseadusele kuulub see vara lahusvara hulka, kui ei ole sõlmitud vastupidist sätestavat abieluvaralepingut. Antud juhul sellist lepingut sõlmitud ei ole. Samuti ei ole abikaasa osalenud korteri soetamises ega laenumaksete tasumises. Kas siis jääb korter pärast laenu lõppemist edasi minu isiklikuks lahusvaraks ning kuulub täielikult minu omandisse?

Kuna korter on ostetud enne abiellumist, on see teie lahusvara ja abielludes ei muutunud see ühisvaraks. Küll aga võib abielu lõppemise korral olla Teie abikaasal õigus nõuda hüvitist. 

PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. PKS § 27 lg 3 kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

 PKS §-de 34 lg 1 ja 27 lg 3 järgi on õigus nõuda teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste väärtuse ühisvara hulka arvamist ja nende jagamist, kui ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvalt esemelt kasu saamiseks on abikaasad varaühisuse kestel tööga või rahaga panustanud, s.o teinud ühisvara arvel lahusvara hulka kuuluvale esemele kulutusi. Kulutuste väärtus on tehtud parenduste väärtus, et arvesse võetakse, kui palju panuste tõttu lahusvara väärtus suurenes.

Tere, Lahutasime ( mina meesterahvas) eile 08.04.2025 oma abikaasaga (naisterahvas) ametlikult 23 aastat (25 aastat) kestnud abielu vastastikusel kokkuleppel. Digitaalselt oli algatajaks naisterahvas. Meil on kaks imearmast tütart 14 a ja 21 a vanad. Abikaasa juurde elama asudes elasid nii ämm kui äi. Maja oli väga halvas seisus. Ei olnud vundamenti. Majas ei olnud WC-d. Oli ainult vesi ühe kraanikausiga. Võtsin üksi Nordea pangast laenu 100 000 krooni laenu ja renoveerisin oma käte ja sõprade abiga elumaja ära. Ehitasin veerandi juurde koos wc, sauna ja garderoobi toaga. Kõrvalhoone oli savist ja ümber kukkumas. Lõhkusin maha ja ehitasin samade mõõtmetega samale kohale uue hoone(12x5 m). Tänaseks on nii ämm kui äi surnud ja pärandvaraga kinnistu ja hoonete omanik abikaasa ehk laste ema. Kuna me enam ühe katuse alla ära ei mahtunud, kolisin närvide hoidmiseks ära linna üürikorterisse. Lahutades ei olnud aga abikaasa nõus vara jagama, öeldes, et kõik jääb lastele. Kui palusin vähemalt maja laste nimele vormistada, et mina saaksin seal vajadusel surmani elada, ei olnud ta nõus. Öeldes, et maja jääb lastele peale tema surma. Sooviksin ikkagi oma poole elu (25 a)panustamise ja töö eest kompensatsiooni saada. Kas minul on oma osale õigust ja kuidas ma seda tõestama pean? Saan aru, et peaksin pöörduma kohtusse hagiga. Kui kiire mul sellega on või kuidas ma peaksin üldse käituma? Tean veel, et tal on oma uue armastatud kaasaga plaan kusagil mujal ehitama hakata ja panga laen võtta. Mis saab siis, kui ta paneb oma pärandvara pangale tagatiseks ja kas ta saab seda üldse teha?

Kui kinnisasi kuulus ühe abikaasa vanematele ja sellele tehti abielu jooksul kulutusi, on kulutused tehtud abikaasade ühisvara arvelt. Kas abikaasadel on võimalik tehtud kulutuste hüvitamist nõuda, sõltub konkreetsetest faktilistest asjaoludest. Samuti tuleb tähele panna, et kui kinnisasja kasutati elukohana ka Teie pere poolt, võib olla võimalik, et olete ise tehtud kulutuste väärtuse ära tarbinud. Kui ka kinnisasi saadi pärandina abielu ajal, ei saanud sellest abikaasade ühisvara vaid kuna tegemist oli tasuta käsutusega, kuulub vara abikaasale, kellele seepärimise teel osaks sai. Teil võib olla nõue tehtud kulutuste hüvitamiseks, ent sellele hinnangu saamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere! Kas abielu kestel abikaasade ainuomandis olnud EVP-de eest ostetud vallas -või kinnisvara on alati nende lahusvara? Aitäh!

Perekonnaseaduse kohaselt kuuluvad abikaasa lahusvara hulka lisaks enne abiellumist olemas olnud varale ja abielu ajal kinke või pärimise teel saadud varale ka esemed, mis on omandatud lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Kui vara on soetatud lahusvaraks olnud EVP-de eest, on tehtud EVP-dega tehing, mille alusel on omandatud mingi muu varaese, mis kuulub nüüd tehingu teinud abikaasa lahusvara hulka.

Tekkinud on mitmeid küsimusi. Pärast lahutust (2 aastat tagasi) ei jaganud me kohe ühisvara ära. Mina jäin lastega majja elama ja eksabikaasa kolis mujale. Nüüd soovime ühisvaraks oleva maja maha müüa, laenu lõpuni ära tasuda ja ülejäägi ära jagada. Kas eksabikaasal on õigus nõuda endale suuremat osa maja müügist saadavast rahast, kuna kasutasime sissemakseks tema korteri müügist saadud raha (ei olnud ühisvara, oli soetatud enne abiellumist)? Kui aastal 2008 oli see summa näiteks 400 000 krooni, siis kas tänasel päeval arvestatakse summaks endiselt 25 000 eur? Kas ta saab nõuda ainult seda summat, mis on konkreetselt laenulepingus sissemakseks märgitud (see summa oli väiksem kui korteri müügist saadud raha) või ka seda, mis kulus maja remondiks, kuigi selle kohta ei ole kirjalikku tõestust? Kui lapsed jäävad minuga koos elama, siis kas mul oleks mõistlik pöörduda kohtusse eeldusega, et hoopis mulle koos lastega määrataks suurem osa?

Abikaasade ühisvara jagamiseks tuleb esmalt selgitada välja ühisvara koosseis abielu lõppemise aja seisuga, seejärel määrata kõigile esemetele, õigustele ja kohustustele hind ja jagada vara võrdsetes osades väärtuseliselt, mitte esemeliselt. Kui ühisvara on soetatud lahusvara arvelt või selle müügist saadus raha eest, või on lahusvara arvelt ühisvara väärtust suurendatud, tuleks enne võrdset jagamist hüvitada abikaasale, kelle lahusvara arvelt kulutusi tehti, kulutuste väärtus. Kulutuste väärtus on väärtus, mille võrra on abikasade varaühisus kasu saanud ehk ühisvara suurenenud väärtus. Ühisvara jagavad abikaasad ja lapsed siin asjasse ei puutu. Küll tuleb lastest eraldi elaval vanemal anda laste ülalpidamiseks elatist sedauses sätestatud korras ja määras.

Tere! Üka abikaasadest sai abielus olles õigusvastaselt võõrandatud tagastatud päritud maja, mille müüs. Pangakontodele kantud müüdud maja raha on vastavalt pangahoiuste intressidele liigutatud pankade vahel ning veidi kasvanud. Kas see pangakontodel olev raha on selle abikaasa lahusvara või abikaasade ühisvara. Kui lahusvara, siis kuidas on seda võimalik tõestada? Mis seadusäte (-ed) seda konkreetset küsimust määravad? Aitäh!

Abikaasa lahusvara moodustavad PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt esemed, mis olid abikaasa omandis enne varaühisuse varasuhte algust või mille abikaasa omandas varaühisuse varasuhte kestel tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Lahusvaraks loetakse ka esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel (Riigikohtu 03.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14, p 21).

Seega on lahusvara nii päritud maja kui sellega tehtud tehingust saadud raha. Tõestada raha kuulumist lahusvara hulka saab näiteks pärimistunnistuse, ostu-müügilepingu ja konto väljavõttega laekumise kohta.

Tere. Maali ja Aadu on abilelus. Maalil oli enne abielu ostetud väljaehitamata maja (vallasvara). Abielus olles erastas Maali oma ema erastamisväärtpaberite (EVP-de) eest maja aluse maa. Maa ostu-mmüügileping on Maali nimel, maksekorraldus on Maali ema nimel. Kas nüüd juba see kinnistu on Maali lahusvara või abikaasade ühisvara. Palun, mis seadusäte (-ed) seda konkreetset küsimust määravad? Aitäh!

Enne abielu soetatud vara on lahusvara. Samuti on lahusvara abielu ajal tasuta käsutuse teel saadu (ema kingitud EVP-d) ja lahusvara arvel soetatu (EVP-de eest ostetud maa). Seega on tegemist Maali lahusvaraga perekonnaseadus § 27 alusel. Oluline on seejuures meeles pidada, et varaese loetakse abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Ehk vajadusel tuleb Maalil tõendada, et maja vallasvarana oli olemas enne abielu ja et EVP-d kinkis ema ning nende eest osteti maa.

Küsimus oleks selline: abielu kestel on üks pool saanud testamendi teel päranduseks suvila koos krundiga, suvila on lammutatud ja asemele ehitatud maja, selleks on võetud pangalaen. Kuidas toimub lahutuse korral jagamine ühisvara lepingu puhul? Kas pooleksjagamisele läheb pangalaenu summa või maja turuväärtus ilma krundita?

PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. PKS § 27 lg 3 kohaselt ei arvata lahusvara hulka neid kulutusi, mille kumbki abikaasa on varaühisuse kestel varalt kasu saamiseks töö või varaliste soorituste näol teinud (vajalikud ja kasulikud kulutused). Niisuguste kulutuste väärtus arvestatakse abikaasade ühisvara hulka.

 PKS §-de 34 lg 1 ja 27 lg 3 järgi on õigus nõuda teise abikaasa lahusvarale tehtud kulutuste väärtuse ühisvara hulka arvamist ja nende jagamist, kui ühe abikaasa lahusvara hulka kuuluvalt esemelt kasu saamiseks on abikaasad varaühisuse kestel tööga või rahaga panustanud, s.o teinud ühisvara arvel lahusvara hulka kuuluvale esemele kulutusi. Kulutuste väärtus on tehtud parenduste väärtus, et arvesse võetakse, kui palju panuste tõttu lahusvara väärtus suurenes.