Ostsin 2021. a märtsi lõpus korteri, mis müüdi värskelt renoveerituna. Korter on ostetud pangalaenuga. Enne ostu nägin, et gaasiveesoojendaja asub köögis, kuid kuna ma ei ole spetsialist, ei osanud kahtlustada nõuetele mittevastavust. KÜ tellis igal aastal (2021-2024) gaasiteenistuselt tasulisi gaasikontrolle ja -auditeid. Kontrollide läbiviimiseks oli juurdepääs korterile tagatud. Ühtegi märkust ei esitatud - ei suuliselt ega kirjalikult. Alles 2025. a detsembris fikseeriti esmakordselt: gaasiveesoojendaja on vannitoast kööki ümber paigutatud ning suitsugaaside ärajuhtimise toru ühendatud köögi ventilatsioonikanaliga, mitte vannitoa korstna tõmbega. See on ohtlik ja nõuab ümberehitust. Omandiõiguse üleminek toimus märtsi lõpus 2021a., seega 5-aastane tähtaeg on juba möödunud. Küsimused: 1.Kas VÕS § 218 lg 4 erand (müüja teadis või pidi puudusest teadma) on kohaldatav, arvestades et korter müüdi värskelt renoveerituna ja ümberehitus tehti ilmselt müüja poolt? 2. Kas saan esitada kahju hüvitamise nõude gaasiteenistusele, kes 4 aastat järjest teostas tasulisi kontrolle ja auditeid, kuid ei avastanud ilmselget rikkumist? Nende hooletuse tõttu ei saanud ma rikkumisest teada õigeaegselt. 3. Kes peab kandma ümberehituse kulud? 4. Milliseid samme peaksin mõistlikult ja esmajärjekorras ette võtma, et oma õigusi kaitsta?

1. Kui korteri müüja teadis või pidi teadma müüdud ja tema poolt renoveeritud korteri puudusest, siis ei saa ta tugineda väitele, et ostja oli puudusest teadlik või pidi sellest teadma. 2. Gaasiseadme kontrollinud ettevõtja vastu nõude esitamise juures peab arvestama asjaoluga, et tuleb tõendada nendepoolset hooletust ja põhjuslikku seost tekkinud kahjuga. Siinjuures tuleb arvestada ka hagi aegumise võimalusega. 3. Ümberehituse teostamise kulutused peaks kandma isik/isikud, kelle poolne kohustuste rikkumine põhjustas kahju tekkimise. 4. Esmalt tuleks korteri müüjat teavitada tuvastatud puudusest, teiseks koguda asjaolude tõendamiseks vajalikud tõendid, vajadusel kasutades asjatundja või eksperdi abi ning seejärel kaaluda, juhul kui esitatud nõuet ei täideta vabatahtlikult, oma õiguse kaitsmist nõuetega kohtus müüja ja/või gaasiseadme kontrolli teostanud ettevõtja vastu.

Tere 2 aastat tagasi on päranduseks saadud kinnistu 3,6ha, millel asuvad lagunenud elamu ja kõrvalhooned.Elamu on ehitusregistris elamuna kirjas. 2,7ha on põllumaa ja ülejäänud on õueala.Pärijaid on 8 Elukohana pole registreeritud.Nüüd on kõik pärijad nõus selle kinnistu müügiga.Kuidas arveststakse selle kinnistu müümisel tulumaks. Tänan

Tulumaksuga maksustatakse kasu (mitte automaatselt kogu müügihind), mis on saadud võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja müügist või vahetamisest. Maksuvabastus tuleb kohaldamisele üksnes juhul kui võõrandaja on kinnistut kasutanud elukohana. Kasu või kahju vara kinnisvara müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Võõrandajal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud. Iga pärija kohustub maksma tulumaksu oma osa kasumi pealt. 

Müüme õega pärandina saadud kinnisvara, kuhu oleme ka sisse kirjutatud (juba enne lähedase surma). Kas sellisel juhul peab tasuma tulumaksu, kui müüme oma elukohta?

Juhul kui müüa/võõrandada oma kinnisvara, milline on saadud omandisse pärandvarana/pärandina ja millises olete nö sisse kirjutatud (registreerinud rahavastikuregistris oma elukohana), siis selliselt tehingult saadud tulu on tulumaksuvaba. Seda küll juhul, kui ei ole oma elukohana kasutatud kinnisvara müünud enam kui kord kahe aasta kestel.

Ostsime pool aastat tagasi korteri. Lepingus ja ka hindamisaktis on kirjas, et elamupind on 58m² kuid nüüd mõõtsime korteri üle ja saime teada, et tegelik suurus on 51,5m². Kas tegu on varjatud puudusega ja saaksime küsida üle makstud osa eest raha tagasi?

Küsimuse kohaselt ostja ostis müüjalt 6 kuud tagasi notari juures sõlmitud müügilepingu alusel korteriomandi ja tuvastas hiljem, et korteriomandi tegelik pindala erineb müügilepingus toodud pindalast, pindala on tegelikult ca 12% võrra väiksem. 
Müügilepingu tingimusi reguleerib sõlmitud müügileping ning võlaõigusseadus (VÕS). Ostja peaks lähtuma järgmistest sätetest: müüdud asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217); müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218); ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220). 
Ostja peab esmalt usutavalt tõendama, et tegelik pindala on tõepoolest müügilepingus toodud pindalast väiksem. Selleks peaks ostja tellima pindala mõõtmise, mõõtmistulemused tuleb fikseerida ja mõõtja poolt allkirjaga kinnitada. Kui mõõtmise tulemusena selgub pindala osas kõrvalekalle, siis sellisel juhul tuleb müüjale edastada teade müüdud korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuse kohta ning lisada teatele mõõtmistulemused. 
Kuna mõõtmistulemustega on lepingu rikkumine tuvastatud, saab ostja kohaldada müüja suhtes õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101), näiteks alandada hinda (VÕS § 112), nõuda kahju hüvitamist, sh mõõdistamise kulud, õigusabi kulud ja muud lepingutingimuse rikkumise tuvastamisega seoses kantud kulud (VÕS § 115, 127). Kui mõõtmisega tuvastatakse pindala kõrvalekalle märkimisväärses ulatuses, siis võib ostja kaaluda ka müügilepingust taganemist ja taotleda makstud ostuhinna tagastamist (VÕS § 116, § 189).

Tere päevast, Küsimus on ostetud maja ja varjatud defektide kohta. Nimelt ostsime maja 06.01.2026 (oli notar) ja võtmed saime 27.02.2026. Praeguseks avastasime, et vanas garaazihoones trenažööride ja vaipade alla oli varjatud uks mille avamisel saab sisse nn keldrisse. Seal on tühi ruum garaaži all, vaid sees on prügi. Seal olemas ehitusprahi(Vanad tellised, puit. Endine omanik mainis, et nad ladusid ahju ümber ja seetõttu on seal palju vanast ahjust pärit telliseid).Seda praegi orienteeruvalt võib olla 10-15 tonni seal. Selle ruumi olemasolust muidugi keegi pole maininud ja ta oli hästi varjatud kuna augu peal oli vaip ja täpselt seal seisis ka trenazoor peal, piltides mis on müügikuulutuses ja hindamisaktil on ilusasti näha. Kuna kõik see prahi on ohtlikud jäätmed samuti ruumis on ventilatsiooni puudus kust pärineb hallistus ja niiskus - kas me saame nõuda puuduse kõrvaldamist müüja kulul? Terassi all, mis on samamoodi nende poolt ehitatud on sama prügila ja seal on ka orienteeruvalt 10-15 tonni ehitusprahi. Kogu see informatsioon jäi omanikult rääkimata ja ilmelt maja antud olekus keegi pole ostnud. Ilmselt antud prahi mõjutab fassaadi kuna pole piisavalt ventilatsiooni ja pole arusaadav mille jaoks nad korjasid seda oma elamu alla. Samuti mis oleksid meie edasised sammud? Kui jätkata siis ka olemas puudus nt see, et vana omanik pole meid informeerinud sellest, et veega on probleemid. Notaaraktil ta mainis , et keldris olev vee süsteem vajab välja vahetamist, vaid see et pole võimalik vett tarbida / elada ta pole maininud ( vesi tuleb väga aeglaselt kuna pole survet, ilmselt on kuskil probleem torustikus).Mis meie võimalused võivad olla veel?Kas antud juhul on võimalik nõuda kahju hüvitamist või hinda langetamist?

Küsimuse kohaselt ostja ostis müüjalt ligi 3 kuud tagasi notari juures sõlmitud müügilepingu alusel kinnisasja, millel asus ka elamu. Ostja tuvastas pärast valduse üleandmist, et kinnistul asuva vana garaažihoone põranda all asub kelder, milline on ehitusprahti täis, prahi hulgas ohtlikud jäätmed. Samuti leidis ostja ehitusprahti elamu terrassi alt. Müüja ei teatanud ehitusprahist müügilepingu sõlmimisel.  Probleem võib olla keeruline, seetõttu võiks kaaluda juristi poole pöördumist. Artiklis saab märkida vaid üldisemaid aspekte. 

Müügilepingu tingimusi reguleerib sõlmitud müügileping ning võlaõigusseadus (VÕS). Ostja peaks lähtuma järgmistest sätetest: müüdud asi peab vastama lepingutingimustele (VÕS § 217); müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218); ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220). 
Ostja peab esmalt usutavalt tõendama, et müüdud asi ei vasta lepingutingimustele. Kui müügilepingus puuduvad andmed ehitusprahi olemasolu kohta, siis sellisel juhul võib tegemist olla lepingutingimuse rikkumisega. Ostja peaks tellima ekspertiisiakti, millega fikseeritakse kõik kinnistul tuvastatud müügilepingust kõrvalekalded, sh ehitusprahi olemasolu, ohtlike jäätmete olemasolu ja käitlemine, prahi kogused ja eemaldamise võimalikud kulud jne. Kui ekspertiisi käigus selgub ka muid kõrvalekaldeid lepingust, siis tuleb ka need ekspertiisiaktis fikseerida. Ekspertiisi teostanud isik kirjutab aktile alla. 
Ostja peab müüjale teatama, et on avastanud kinnistul kõrvalekalded müügilepingust ning koos teatega edastama ka ekspertiisiakti. 
Kui ekspertiisiga tuvastatakse müüja poolt lepingu rikkumine (sh müüja ei teatanud ostjale prügilademest), siis saab ostja kohaldada müüja suhtes õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101), näiteks alandada ostuhinda (VÕS § 112) ja viia prügi ära oma kulul; nõuda prügi äraviimist müüja kulul ja anda müüjale selleks tähtaeg. Kui müüja ei vii prügi ära, siis võib ostja ise tellida prügiveo ning nõuda müüjalt kahju hüvitamist, sh ekspertiisi kulude, prügiveo, õigusabi kulude ja muude lepingutingimuse rikkumise tuvastamisega seoses kantud kulude hüvitamist (VÕS § 115, § 127, § 128). Kui prügilademed häirivad kinnistu kasutamist oluliselt, võib ostja kaaluda ka müügilepingust taganemist ja taotleda makstud ostuhinna tagastamist (VÕS § 116, § 189).

Tere. Kas sihtotstarbeta kinnistule võib ehitada aiamajakese, alla 20m2 ehitisealuse pinnaga? Vallavalitsuse töötaja, kes mainitud kinnistut müüb (võõrandamise käigus) vastas mulle: "Ehitusseadustik Lisa 1 kohaselt ei ole kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrge elamu või selle abihoone püstitamiseks vaja luba taotleda. Loakohustusest olenemata peab ehitustegevus vastama tuleohutusnõuetele ega tohi rikkuda naabrite õigusi." Mis on juristi vastus seadusest lähtudes? Kui ostan selle maatüki ja ehitan mainitud aiamajakese siis kas see on seaduslik?

Soovitame enne ostu sooritamist teha päring vallavalitsusse (nt vallaarhitektile). Üldjuhul ei ole tõesti ala 20 ruutmeetrise ehitusealuse pinnaga ehitise puhul vaja ehitusluba ega ehitusteatist ka sihtotstarbeta kinnistu puhul. Aga piirangud võivad tuleneda nt sellest, et kinnistu asub looduskaitsevööndis, miljööväärtuslikul alal, veekaitsevööndis vms. Samuti tuleb lähtuda sellest, et ilma naabri nõusolekuta ei tohi ehitada lähemale kui 4 meetrit kinnistu piirist. 

Tere! Kui mu sõber ostab korteri ja kingib selle kinkelepinguga mulle, kas siis peab selle pealt ka makse maksma või tekib mingeid juriidilisi küsimusi?

Kui sõber kingib teile korteri kinkelepinguga, siis kinkena saadud vara pealt ei pea kingisaaja tulumaksu maksma, kui kinkija on füüsiline isik. Tulumaksuseadus § 12 lg 2 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksustatava tulu hulka tulumaksuseaduse §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused ega dividendid või muud kasumieraldised.
Samas võib sellise tehingu puhul tekkida küsimus, miks korter ostetakse ühe isiku poolt ja kohe kingitakse teisele. Sellisel juhul võib tekkida küsimus, kas tegemist on tegelikult mõne muu tehingu varjamisega (nt tegelik ostja olete teie). Tsiviilseadustiku üldosa seadus 89 (1) Näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. (2) Näilik tehing on tühine. (3) Kui näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, kohaldatakse varjatud tehingule selle tehingu kohta sätestatut.
Seega sõltub maksustamine ja õiguslik hinnang tegelikust sisust, ehk kui tegemist on päriselt kingitusega, siis maksukohustust ei teki, kuid kui tehing varjab tegelikku ostu, võivad kaasneda maksuküsimused.

Puurkaev asub minu krundil ja naaber on seda kasutanud üle 40 aasta. Meie pere on seda terve selle aja hooldanud ja kuuri kütnud, et pump ära ei külmuks. Mul on isa ajast olemas väga korralik dokumentatsioon, alates aastast 78 kui kaev puuriti. Arved, projektid ühesõnaga kõik. Naabri maja algne ehitaja, müüs selle edasi mingile naisterahvale, see omakorda minu praegusele naabri isale. Nüüd 43 aastat hiljem tuli välja, et 83 aastal on teine omanik müünud neile kaevu mõttelise osa 1/2 nii et meie pere sai sellest teada alles eelneval suvel. Kas selline asi on üldse seaduslik, et ta nüüd omabki poolt sellest kaevust? Ei ole minu isa allkirju mitte kuskil ega ka meie pere mitte ühegi inimese allkirjaga dokumenti, et me oleks selle kaevu maha müünud. Kas ja kuidas ma leiaksin abi, et selle probleemiga tegeleda? Kinnistu raamatus on see kaev ainult kantud meie krundile ja pole mitte üheski muus dokumends mainitud, et kaev oleks müüdud. Naabril on ka vee liitumine linna trassiga, mille ta saaks lihtsalt ümber lülitada. Väidab nüüd heauskse ostja seadusele vms? Kumb osapool peab tõestama, täpsemalt mida? Minule tundub, et seadus peaks selles asjas siiski olema minu poolel? Kuidas on saanud üldse selline asi notari poolt läbi minna, et ei ole kontrollitud fakte? Ja kas see kõik on seaduslik, sellesuhtes, et on tal üldse mingil määral õigust nõuda 1/2 osa kaevust endale, kui selle eest ei ole tõendust tasumisele, lepingule va see vale infoga notariaalne müügi dokument? Suured tänud teile abi eest.

Kui jutt käib 1983-ndast aastast, siis on meil raske mingit kindlat seisukohta võtta. Sel ajal kuulus maa riigile ja Teie perele kuulus vaid krundi kasutamise õigus. 1990-ndatel toimus maade erastamine ja siis eeldatavasti sai Teie pere selle krundi omanikuks, millel asub puurkaev. Kui see nii on, siis kuulub puurkaev Teile. Kui 1983-ndal aastal mingi leping sõlmiti, mille kohaselt puurkaev justkui kahele perele kuulub, siis see ei oma täna enam tähtsust. Iseasi on, kui pärast made erastamist seati naaberkinnistu kasuks veeservituut ehk siis kokkuleppel võtsite Teie kohustuse varustada naabri kinnistut veega oma puurkaevust. See, kas servituut on seatud või mitte, nähtub kinnistusraamatust.

Mina müüsin korterit. Maakler teavitas mind et ostja soovib kaminat ehitisregistrisse sisse kanda, see on nende ostu tingimused. Maakler ja "Plaan 2" firma pakkusid abi. Selleks oli vaja kutsuda inspektor ülevaatuse jaoks, ekspertiisi koostamine ja kolmas etapp dokumentatsiooni registrisse sisse kandmine. "Plaan 2" tegi mulle hinnapakkumise. Ma teostasin ettemaksu 473.30.- EUR et alustada tööga. 9 jaanuar 2026 Maakler kutsus korterisse inspektori ja uued ostjad, kohapeal selgus et kamina sees puuduvad hülsid ja selle tõttu kaminat ei saa registrisse. Kohapeal oli uuritud inspektori käest töö väärtus, selgus see on kallis töö. Maakler pakkub teha 2000 eur korteri pealt allahindlus ja ostja ise tegeleb reg-se sissekandmisega. 14 jaanuar 2026 Notar ostu- müügi tehingu käigus ja kinnitatud, et ostja võtab enda peale kohustus kamina ehitusregistrisse sissekanda ja sellega edaspidi seotud kuuluvaid kuulud. Korter oli müüdud, omand üle antud. 26 jaanuar Maakler ja ütleb et mina olen võlgu "Plaan 2" le, ekspertiisi eest, kuna mina algasin protsessi ja neid uus omanik ei huvita. Maakler kinnitab seda ja ütleb, et mina alla kirjutasin lepingut kus soovisin ekspertiisi. Mina ei ole alla kirjutanud nendega lepingut ja tingimusi. Pakkumises oli “KORTERISSE PAIGALDATUD KAMINA EHITISREGISTRISSE KANDMINE” mida ei saa teostada. Eraldi "Ekspertiisi" kamina kohta mulle ei olnud vaja. "Plaan 2" st saan teada “ Kui hülsid paigas ja seda tehakse 1 aasta jooksul siis täiendavalt ekspertiisi muutmise eest midagi tasuma ei pea. Tuleb liht saata hülsside paigaldamise dokumentatsioon.“ ja peale seda nad kannavad kaminat registrisse. Olen tasunud "Plaan 2" ettemaksu suurus €473.30 euro. Mina pean tasuma seeni mis oli teostatud kui omand oli minu oma, ehk ainult eksperti kuuluva aja eest mis ta viibis objektil/ Ekspert kuulus 1 tund korteris €80 + KM Palun Teie poolset abi, asja lahendamiseks: kas ma pean tasuma kamina kuuluvaid kuulud? Kas minul on õigus saama tagasimaks ülemakstud summa väärtuses?

Müüjalt saab tasu nõuda siis, kui selleks on alus. Juhtumi kirjelduse kohaselt leppisid müüja ja maakler kokku kutsuda enne müügilepingu sõlmimist inspektor korteris olevat kamina ekspertiisiks kohale, müüja maksis inspektori töö eest ettemaksuna osa tasu. Inspektor tuli kohale ja tegi kohapeal tööd, mille tulemustest teatas müüjale ja ostjatele. Inspektor esitas ekspertiisi tasuarve müüjale pärast seda, kui müüja oli vahepeal korteriomandi ostjatele ära müünud. Müüja leidis, et tema ei ole enam pärast müügilepingu sõlmimist tasu eest vastutav. Kuid asjaolude kohaselt see nii ei ole, müüja peab ise kogu tasu ära maksma. 
Müüja oli huvitatud kamina seisukorra tuvastamisest, ta soovis, et asjatundja vaataks kamina üle, ta oli nõus, et ülevaatus on tasuline ja maksis asjatundjale tasust osa ettemaksuna ära. Seega müüja sõlmis inspektoriga lepingu. Lepingut võib sõlmida ka suulises vormist, lepingu sõlmimist kinnitasid pooled oma käitumisega (inspektor asus tööd tegema, müüja maksis osaliselt tasu ära). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muu hulgas lepingust. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Sõlmitud leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja kohaldada õiguskaitsevahendit (VÕS § 101 lg 1) ning muuhulgas nõuda täitmist (p 1). Asjaolude kohaselt inspektor nõuab müüjalt kogu tasu maksmist. 
Müüja saanuks inspektorile ülejäänud ekspertiisitasu maksmisest vabaneda üksnes juhul, kui ta oleks ostjatega müügilepingus leppinud kokku, et enne müügilepingu sõlmimist teostatud ekspertiisikulud kannab kas ostja või kannavad müüja ja ostja võrdselt. Kuna müügilepingu eelselt toimunud ekspertiisikulude jaotamise tingimust müügilepingusse ei kantud, ei tekkinud ostjatel inspektorile ülejäänud tasu maksmise kohustust. Tasu maksmise lepingulist kohustust kannab müüja, kes peab inspektorile ka ülejäänud osa tasust maksma.  

Soovin saada õigusnõu järgmise olukorra kohta. Minu isa viibib pärast insulti juba mitu aastat hooldekodus. Ta ei ole võimeline iseseisvalt elama ning tervislikel põhjustel ei ole tal võimalik naasta oma varasemasse elukohta ega tööle. Tema omandis on ühiselamutoa. Mina olen tema ainus tütar ning olen kogu selle aja tasunud toa kommunaalkulud ja ülalpidamiskulud. Formaalselt on toa omanikuks endiselt isa. Samas väljendab ta iga minu külastuse ajal soovi naasta koju ja tööle, kuid tema tervislik seisund ja diagnoos seda objektiivselt ei võimalda. Seoses sellega palun selgitust järgmistes küsimustes: • kas sellises olukorras on võimalik ühiselamutuba müüa; • millised juriidilised mehhanismid selleks on olemas (volikiri, eestkoste, teovõimetuks tunnistamine või muud võimalused); • millised riskid ja piirangud võivad sellega kaasneda; • millised dokumendid ja menetlused on vajalikud. Olen tänulik võimalike lahenduste ja soovituste eest edasisteks sammudeks. 

Küsimuse kohaselt soovib tütar müüa haigestunud isale kuuluva kinnisasja (korteriomandi).  Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, seetõttu ei saa kinnisasja ilma omaniku tahteta müüa. Täisealise inimese osas kehtib eeldus, et ta on teovõimeline ning et lepingu sõlmimiseks antud tahteavaldus vastab tema tegelikult soovile. Teovõime tähendab, et inimese intellektuaalne tase on selline, et ta saab aru, mida tehtav tehing tähendab ning millised on sellega kaasnevad tagajärjed. Kui teovõimeline inimene ei soovi kinnisasja müüa, siis jääb kinnisasi müümata. 
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 kohaselt võib esineda olukord, kus inimene ei saa tervisliku seisundi tõttu enam aru, mille kohta ja millistel tingimustel soovitakse temaga lepingut sõlmida. Kui inimesel esineb kas vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire ning ta ei ole võimeline vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt aru saama oma tegudest või neid juhtima, siis sellisel juhul võidakse inimese tehingute tegemise teovõimet kohtu poolt piirata. 
Küsimusest ei nähtu, kas isa on võimeline oma tahet selgelt avaldama. Juhul kui on võimeline ja kui isa soovib kinnisasja müüa, siis sellisel juhul saab isa anda tütrele kinnisasja müügiks notariaalse volituse. Notari saab volituse vormistamiseks kutsuda isa juurde. Juhul kui isa tervislik seisund ei võimalda enam tahet selgelt avaldada, siis tuleb kohtus algatada isale eestkostja määramise hagita menetlus. Tütar võib taotleda enda eestkostjaks määramist. Rohkem infot täisealise eestkoste osas leiab https://eestkostja.kohus.ee/taiskasvanu/taisealise-eestkoste/