Tere Mul on küsimus üürisuhtest ja Elektriohutusseadusest. Üürileandja nõuab, et parandaksin ise korteris purunenud seinakontakti. Tegemist on tavalise pistikupesaga, mis on seinast lahti tulnud ning mille sisemine kinnitus on purunenud. Meil on ka pilt üüri suhte algusest kus antud pesa oligi veidi seinast eemale ulatuv ning nüüd on see natukene rohkem välja ulatuv kuna diivan aegajalt läheb vastu. Seega on vaja uut pistikupesa paigaldada mistõttu tuleb pesa konstruktsioon eemaldada, pesa välja vahetada ning kõik tagasi panna. Üürileandja väidab, et see kuulub üürniku kohustuste hulka kui „väiksem hooldus”, ning et piisab kaitsme väljalülitamisest ja ise parandamisest. Mina olen seisukohal, et see ei ole väike hooldus, vaid elektritöö, mis peaks kuuluma pädeva isiku pädevusse. Üürilepingus on kirjas: "Omal kulul kõrvaldama Eluruumis või Sisustuses ilmneva puuduse, mida saab kõrvaldada harilikuks säilitamiseks vajalike väikesemahuliste hooldustööde või remondiga" Kas üürileandjal on õigus nõuda, et ma ise selle töö ära teeksin? Lugupidamisega

Seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 3 lõike 4 kohaselt on elektriseade elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses. SeOS § 3 lõike 7 kohaselt on seadmetöö seadme projekteerimine, valmistamine, ehitamine, paigaldamine, demonteerimine, seadistamine, katsetamine, kontroll ja remontimine ning asjakohasel juhul ka täitmine ja ladustamine ning muu selline töö, mis mõjutab seadme omadusi ja mis ei ole seadme kasutamine. Pistikupesa vahetamine on seega SeOS-i mõistes seadmetöö.

SeOS § 7 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagab seadmetöö eest vastutav isik, et seadmetööd vahetult tegev isik on tehtavateks töödeks kompetentne või tegutseb kompetentse isiku kontrolli ja juhendamise all. SeOS § 10 lõike 1 kohaselt peab kompetentne isik tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure. Pistikupesa tohib seega vahetada isik, kes on tehtavateks töödeks kompetentne või tegutseb kompetentse isiku kontrolli ja juhendamise all. Tegemist ei ole harilikuks säilitamiseks vajalike väikesemahuliste hooldustööde või remondiga

Ostsime hiljuti maja kus kuulutuses oli kirjas et majal on peakilp 3x25a. Vastupidist keegi kunagi ei väitnud ning ehitisregistris ei olnud võimalik tegelikku ühendust tuvastada. Maja üleandmisel ja elektrilepingu sõlmimisel tuli välja, et ühendus on hoopis 3x20a. Kas müüja on kohustatud hüvitama?

Kui ostu-müügilepingus või lepingueelsetel läbirääkimistel lubati Teile, et maja peakilp on 3x25 A, tuleb müüjal lepingut täita ja oma kulul tagada, et ühendus lubatule vastaks. See tähendab, et müüja võib tellida ise vajalikud tööd ja nende eest tasuda või hüvitada Teile tööde maksumuse rahas.

Mul on AS Go3 Baltic tähtajaline abonemendileping kuni 10.2026. Lepingu punkt „Tasu muutmine“ ütleb: Tasude (sh hinnakirja) muutmisest teavitame Teid e-posti teel või Veebisaidil vähemalt üks (1) kuu ette. Tasu on võimalik muuta lühema etteteatamisega, kui Meie kulud seoses Teenuse osutamiseks suurenevad maksumäära muudatuste, avalik-õiguslike tasude, vääringu, kolmandate isikute tasude, asutuse otsuse või õigusakti muudatuse tõttu, samuti juhul, kui tasu muutub ulatuses, mis vastab kulude suurenemisele. Kui Te ei ole tasu muutmisega nõus, siis on Teil õigus taganeda Abonemendilepingust alates muudatuse jõustumiskuupäevast. 01.07.2025 tõusis käibemaks 22% → 24% ja kuutasu suurenes 0,09 € võrra. Kas sellise lepingu punkti alusel on mul õigus lepingust taganeda ilma soodustuse tagasimakse ja tühistamistasuta?

Küsimuses tsiteeritud lepingupunkti järgi on Teil õigus lepingust taganeda. Kas sellega kaasnevad mingid kohustused, võib sisalduda mõnes muus lepingu punktis. Foorumi tingimustes ei ole kahjuks võimalik lepingulistele kohustustele ja õigustele seisukohta anda. Selleks tuleb lugeda lepingu tervikteksti, mis on võimalik vaid individuaalsel nõustamisel.

Kas kohtutäituril on õigus käia iga kuu kindlal kuupäeval rahvastikuregistris minu, kui mittevõlglase kohta tegemas päringuid? Ühelgi KT-l ei ole minu vastu nõudeid.(Igasugused võlad puuduvad) Päringuid tehakse iga kuu 8.ndal kuupäeval alates märts 2025 ja seda süstemaatiliselt.

Kui on kahtlus, et andmete vaatamiseks pole olnud põhjust, tuleb meil endal kõigepealt ise päringu tegijaga selguse saamiseks suhelda. Küsimus tuleb saata asutusele või ettevõttele, kes on päringu teinud. Tavaliselt suudetakse küsijatele toimingu tagamaa ära selgitada. See tähendab andmetöötlejale ehk meie andmete kohta päringu tegijale vastamist vähemalt küsimustele, kes on isikuandmeid vaadanud ja millisel eesmärgil. Tavapäraseks praktikaks on saanud ka see, et inimesele antakse teada, millisel õiguslikul alusel on päring tehtud. Selleks saab olla kas nõusolek, lepingu täitmine, vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmine, eluliste huvide kaitse, avaliku võimu teostamine või ettevõtete puhul lisaks õigustatud huvi.

Igal andmetöötlejal on kohustus vastata arupärimisele ühe kuu jooksul. Ühe kuu pikkune tähtaeg tuleb isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis selgitab, et „vastutav töötleja esitab andmesubjektile tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist küsitud teabe“. Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluse keerukust ja hulka. Inimest peab aga igast taolisest pikendamisest ja viivituse põhjustest ühe kuu jooksul teavitama.

Kui aga pöördumisele ei vastata või jääb kogu olukord endiselt segaseks, on võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Selleks tuleb täita sekkumistaotlus, kuhu saab kirjutada, kes on inimese õigusi rikkunud ja kuidas. Täitmise juures on oluline veel see, et taotlusele oleks juurde pandud ka väljavõte päringust ning osapoolte selgitused.

Tere. Ettevõte sõlmis hüpoteegiga tagatud ärilaenu laenulepingu 2021a.Tagastamise tähtpäev 2036a. Lisaks sõlmiti Käendusleping laenuandja (võlausaldaja) ja eraisiku (käendaja) vahel, käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on fikseeritud lepingus. Laenusaaja firma kustutati ÄRS 61 lg2 alusel 2024a. Laenusaaja ei teavitanud Laenuandjat firma kustutamisest, tekkisid tasumata osamaksed ja võlad. Mis alusel võib Laenuandja lepingu lõpetada ja kuidas arvestatakse tasumata jäänud võla summa?

Kui laenuvõtja (juriidiline isik) on äriregistrist kustutatud, on võlausaldajal järgmised võimalused:

1. Taotleda juriidilise isiku registrisse ennistamist tegevuse jätkamiseks või täiendavaks likvideerimiseks (kui kustutamisest on möödunud vähem kui kolm aastat)
2. Kui laenul oli käendaja, esitada nõue käendaja vastu

Kui juriidiline isik ennistatakse registrisse, on nõude aegumine peatunud kustutamise ja ennistamise vahelisel ajal ning nõue ei aegu enne kuue kuu möödumist ennistamisest.

I am seeking legal advice about a dispute between me (tenant) and the owner of my rented apartment in Tallinn. I informed the landlord about a leak from the shower tub floor, which turned out to be due to a crack. The landlord visited, then called me and angrily accused me of deliberately damaging the apartment and not keeping it clean. He demanded that I move out immediately. I had already informed him about the leak as soon as I noticed it. Regarding mold, I try to keep the apartment clean as much as possible, although I have a back condition that makes it difficult to scrub every small area. Overall, I maintain the apartment in good condition. I have several audio recordings where the landlord admits: Mold is also an issue in other apartments The broken tile is not my fault and that he would handle it Despite this, he is threatening to: Evict me without proper notice Charge me the full renovation cost, lawyer’s fees, and other expenses Enter the apartment on very short notice, even for non-emergency checks I have always paid rent and utility bills on time. I have not received any official notice or bill yet; all threats have been verbal or by phone. This situation is causing significant stress. My questions: My rights as a tenant under Estonian law (mold, wear & tear, landlord access, eviction notice) How to protect myself now Steps if landlord continues threats Process if I apply to the Tallinn Rent Committee Whether you offer free or subsidised legal aid (my net salary is about €1500, with high expenses and limited savings) I can provide the rental contract, audio recordings, and photos/videos. Please advise.

Tallinnas on mitmeid võimalusi toetatud õigusnõustamise saamiseks, sealhulgas ka inglise keeles. Tallinna linna poolt pakutava õigusabi võimalustest saate inglise keeles lugeda Tallinna veebilehelt.

Üldjuhul vastutab üürnik korteri rikkumisega tekitatud kahju eest, ehk juhul kui kahju on põhjustatud üürniku tegevusest või tegevusetusest, kui üürnikul on mingi tegevuse osas lepingust tulenev või käibekohustus. Korteri loomuliku kulumise ja seda laadi kahjustuste eest, mille põhjus ei sõltu üürniku tegevusest või tegevusetusest, üürnik ei vastuta. Üürileandja tohib üüriobjekti külastada ainult siis, kui ta on selles üürnikuga eelnevalt kokku leppinud. Kokkulepe tähendab siin, et aeg sobib mõlemale osapoolele ja mõlemad on sellega nõus. Üüritud eluruum on üürniku kodu ning kodu puutumatus on põhiseaduslik õigus, hoolimata sellest, kes on kinnisvara omanik. Ilma ette teatamata või üürniku juuresolekuta ei tohi üürileandja korterisse siseneda, kui just pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud. 

Tähtajatut üürilepingut saab korraliselt üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohustusliku etteteatamisajaga vähemalt kolm kuud. Kui leping on tähtajaline, lõpeb see tähtaja möödumisel või erakorralise ülesütlemisega. Erakorraliselt ilma tähtaega järgimata saab üles öelda nii tähtajalist kui tähtajatut üürilepingut, ent selleks peavad esinema erakorralised asjaolud, eeskätt teise lepingupoole poolne lepingu rikkumine. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel.