1. Üürileping: leping, mille alusel kasutusse võtja saab õiguse kasutada kinnisasja või vallasasja teatud aja jooksul ning kohustub selle eest maksma üüri.
2. Rendileping: leping, kus kasutusse võtja saab õiguse kasutada kinnisasja või vallasasja, tavaliselt ärilisel eesmärgil, ja maksab selle eest renditasu.
3. Laenuleping: leping, kus üks isik annab teisele isikule vallasasja tasuta kasutamiseks teatud ajaks, pärast mida vara tagastatakse.
4. Tasuta kasutamise leping: leping, kus üks isik annab teisele is

1. Lepingu lõpetamine: kasutusleping võib lõppeda tähtaja möödumisel, poolte kokkuleppel, etteteatamisega või lepingu rikkumise tõttu. Lepingus tuleks selgelt määratleda lepingu lõpetamise kord ja tingimused.
2. Vara tagastamine: pärast lepingu lõppemist peab kasutusse võtja vara tagastama kasutusse andjale lepingus sätestatud tingimustel ja seisukorras, arvestades normaalset kulumist. Kui vara tagastatakse kahjustatud või halvenenud seisukorras, võib kasutusse andjal olla õigus nõuda kahju hüvitamist.

Teatud kasutuslepingutes võivad olla spetsiifilised tingimused ja sätted, mis reguleerivad vara erikasutust:

Kasutusleping on leping, mille kohaselt üks isik (kasutusse andja) annab teisele isikule (kasutusse võtja) õiguse teatud vara kasutada, tavaliselt kindla aja jooksul ja teatud tingimustel. Eestis reguleerib kasutuslepinguid peamiselt võlaõigusseadus. Kasutuslepingud on levinud erinevates valdkondades, sealhulgas kinnisvara, seadmete ja muude varade kasutuselevõtmises.

1. Lepingu pooled:

• Kinkija: isik, kes annab vara üle.
• Kingisaaja: isik, kes saab vara.

2. Lepingu ese:

• Kinkelepingu objektiks võib olla mistahes vara, sealhulgas kinnisvara, vallasvara, raha või õigused.

3. Tasuta üleandmine:

•  Kinkelepingus peab olema selgelt määratletud, et vara antakse üle tasuta.

1. Läbirääkimised: esmalt püütakse vaidlusi lahendada läbirääkimiste teel kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel.
2. Kaebuse esitamine: kui läbirääkimised ei anna tulemust, võib kindlustusvõtja esitada kaebuse kindlustusandja klienditeenindusse või pöörduda finantsinspektsiooni sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks.

Kinkeleping on õiguslik kokkulepe, mille alusel üks isik (kinkija) annab teisele isikule (kingisaaja) tasuta üle vara või õiguse. Kinkeleping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel nõuab seadus kirjalikku vormi ja notariaalset tõestamist. Eestis reguleerib kinkelepinguid peamiselt võlaõigusseadus.

Müüja kohustused:

• Anda üle kokkulepitud asi kokkulepitud ajal ja kohas.
• Tagada, et müüdav asi vastab lepingutingimustele ja ei ole defektne.
• Vastutada asja puuduste eest, mis ilmnevad pärast asja üleandmist, kui need puudused olid olemas juba üleandmise ajal.

Ostja kohustused:

• Tasuda kokkulepitud hind kokkulepitud ajal ja viisil.
• Võtta müüdav asi vastu kokkulepitud ajal ja kohas.
• Teatada müüjale viivitamatult kõikidest avastatud puudustest.

Müügileping võib olla suuline või kirjalik, kuid teatud juhtudel on seadusega kehtestatud kohustuslik vorminõue, näiteks kinnisvara müümisel on kohustuslik notariaalne vorm. Kirjalik leping annab pooltele suurema kindlustunde ja aitab vältida hilisemaid vaidlusi, sest lepingu tingimused on dokumenteeritud.

Teenuse osutamise leping on kokkulepe, mille alusel üks isik (teenuse osutaja) kohustub osutama teisele isikule (tellija) teatud teenust, ja tellija kohustub selle eest maksma kokkulepitud tasu. Eestis reguleerib teenuse osutamise lepinguid peamiselt võlaõigusseadus, mis sätestab lepingu sõlmimise, täitmise, poolte õigused ja kohustused ning vaidluste lahendamise korra.