Lugupeetud jurist Soovin juriidilist nõu tarbijavaidluses kindlustusseltsiga (Gjensidige Eesti filiaal), kes keeldub mulle töökaotuse kindlustushüvitise maksmisest.. Palun Teie hinnangut olukorrale Olukorra lühikokkuvõte: aastal 2024 aprill sõlmisin töökaotuse kaitsega elukindlustuse lepingu seoses kodulaenuga. 2025 aasta märtsis koondas SEB Pank kolm laenu üheks ning vormistas uue laenulepingu, mille tõttu sõlmiti ka uus laenukaitse kindlustusleping. Kindlustuse sisu jäi sisuliselt samaks: elukindlustus ja töökaotuse kaitse, kindlustusmäär 45%, periood 12 kuud. 2025 aasta kevadel toimus töölt koondamine. Kindlustus keeldus hüvitisest, väites, et uus leping toob kaasa uue 60-päevase ooteaja, mis polnud sel hetkel täis. Minu hinnangul oli tegemist olemasoleva lepingu jätkumisega – uus leping vormistati tehnilistel põhjustel seoses SEB Panga poolt algatatud kolme laenu ühendamisega. Kindlustuskaitse tingimused (sh töökaotuse kaitse) jäid sisuliselt muutumatuks ning ei toimunud katkestust ega uut riskihindamist. Palun abi: Kas mul on õigus vaadelda lepingut järjepidevana? Kuidas juriidiliselt tugevdada seisukohta, et karentsiaeg ei peaks rakenduma? Olen valmis jagama dokumente ja kirjavahetust vajadusel.

Kindlustuskaitse algus on lepitud tavapäraselt kokku lepinguga ja kindlustustingimustega. Kindlustuskaitse ooteaega ei rakendata alates teisest kindlustusperioodist, kui kindlustuslepingud on sõlmitud katkematult üksteise järgi.

Kas ooteaja rakendamine Teie juhtumil on õigustatud, sõltub sõlmitud lepingust, lepingu muutmise asjaoludest ning vormistamisest ja sellele ei ole võimalik foorumis hinnangut anda. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et oleks võimalik kõiki asjaolusid analüüsida ja kogumis hinnata.

Kas Instagrami fotode (ehk mitte videote) juurde võib panna ilma autori loata ükskõik, mis muusikat?

Üldjuhul on muusikateosed kaitstud autoriõigusega ja nende kasutamine toimub tasu eest. Erandina on lubatud teost kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult Autoriõiguse seaduse IV peatükis otsesõnu ettenähtud juhtudel, tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve (AutÕS § 17). Üks selline erand on õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine ja tõlkimine füüsilisel isikul isikliku kasutamise eesmärkidel, tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke (AutÕS § 18 lg 1). 

Tere Soovin põhjalikumalt teada raha kinkimise kohta. Olen füüsiline isik. 1) Kas ma pean täiskasvanud pojale raha kinkimise korral vormistama selle notari lepinguga? Kas see maksustatakse tulumaksuga või muu maksuga peale notaritasu? 2) Kas ma pean täiskasvanud pojapojale raha kinkimise korral vormistame selle notari lepinguga? Kas see maksustatakse tulumaksuga või muu maksuga peale notaritasu? Palun lisage ka vastav seadus ja §. Lugupidamisega

Raha kinkimisele ei ole ette nähtud kohustuslikku vorminõuet, seda vaatamata sellele, kes on kingi saajaks. Kinkeleping võib olla mistahes vormis, sealhulgas suuline.

Residendist füüsilise isiku tulumaksuga maksustatava tulu hulka ei kuulu kingitused (TuMS § 12 lg 2). Kui kingituse teeb teine füüsiline isik, on ta rahalt, mille kingib, tulumaksu juba tasunud (või kasutanud mõnd tulumaksuvabastust).

Tere.Küsin -kui üürnik tekitab hoonele niiskuskahjustusi ,kas kahjud peab korvama üürnik või omanik?

Üürnik vastutab kahju eest, mille on põhjustanud üürniku tegevus või tegevusetus (kui mingit tegevust saab üürnikult mõistlikkuse põhimõtete alusel eeldada) ja mille tekkimises on üürnik süüdi. Niiskuskahjustused on tavaliselt hoone ehituslikud või ventilatsiooniprobleemid ning nende eest üürnik ei vastuta. Samas ei välista vastutust lihtsalt asjaolu, et tegemist on niiskuskahjuga, kui selle on üürnik süüliselt põhjustanud.

Tere. Andsin teada korterist välja kolimise soovist 1 mai emaili teel ja 5 mai smsi teel. Üürileandja helistas ja mõistis, kolisin korterist välja 27 mai ja ilma üleandmisakti allkirjastamata, üürileandjat nägemata, temale helistades oli vaid vastus "jäta võtmed lauale". Nüüd, 21 juuni on ta mulle saatnud arved, üüri eest juuni ja pool juulit, kommunnaalid, arved puhastuseks (240 eurot, mis on silmnähtavalt liiga palju ning korter oli minu poolt jäetud puhas), segisti vahetus ja arveid veel. Ning ka deposiit on tagastamata. Lepingu lõpetamisel tuginesin: VÕS § 313 lg 2 – 30-päevane etteteatamine igal ajal VÕS § 314 – mõjuval põhjusel erakorraline lõpetamine Praeguseks olen leidnud veel põhjuseid ja seaduseid vaidlustamiseks arvetele, rendile ja kommunnaalide maksmiseks kuni juuni alguseni. Kas on teil veel nõu ?

Üürnikul on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel (VÕS § 313 lg 1). Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 313 lg 3). Elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1).Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama nii faktiliste asjaoludega kui õiguslike alustega, millele tuginetakse. Nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine (VÕS § 325 lg 5).

Kui leping on üles öeldud nõuetele vastavalt ja teine pool ei ole sellele vastuväiteid esitanud, lõpeb see avalduses näidatud kuupäeval. Üürnikul tuleb tasuda üüri aja eest enne lepingu lõppemist ning enne lepingu lõppemist tarbitud teenuste eest.

Kas üürileandjal on õigus esitada kahju hüvitamise nõudeid, sõltub nõuete sisust, kahju olemusest ja kas kahju tekkimine on üürniku vastutusalas ja tõendatud. Üürnik peab kompenseerima varale tekitatud kahju, näiteks millegi lõhkumine või määrimine. Loomulik kulumine on eseme või objekti jms amortiseerumine, mis paratamatult juhtub kõigega mingi aja vältel. Näiteks korteri siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik nende esialgset seisukorda igavesti säilitada. Seetõttu peab üürileandja alati arvestama, et tema elupind vajab mõne aja tagant remonti, sealne kodumasin tahab parandamist või mööbel välja vahetamist. See on üürileandjaks olemise kulu igakuise tulu teenimise kõrval. Loomuliku kulumisega seotud parandustööde hüvitamist üürnikult nõuda ei saa. Kõige levinum praktika, mida näitavad ka kohtu- ja üürikomisjoni otsused, toetab seda, et üürileandja peab loomuliku amortisatsiooniga arvestama siis, kui ta enne lepingu sõlmimist kalkuleerib üürihinda. Siiski on üürileandjal ja üürnikul võimalik omavahel kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi seisundis, kust on kõrvaldatud tavapärase kasutamisega tekkinud kulumine/halvenemine või üürnik kannab mõistlikul määral sellega seotud vajalikud kulud. Kokkuleppe peab olema vormistatud kirjalikul kujul ja lepingu sõlmimisega samal ajal. Vastasel juhul see ei kehti.

Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu (VÕS § 308 lg 3).

Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, esitada juristile tutvumiseks oma üürileping, esitatud ülesütlemisavaldus  ja üürileandja nõue ning analüüsida Teie olukorda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.

Tere! Minu üürileping on lõpemas. Arusaadavalt soovib üürileandja korterit uutele üürnikele näidata. Olen neid palunud ET nad sellega ootaks kuni olen korterist lahkunud, isiklikud esemed eemaldanud ning korter puhastatud. Saan aru et üürnikul on õigus tulla korterit vaatama vøi saatma volitatud isiku, aga kas neil on õigus selle alusel ka võhivõõrastel tulla, see tekitab stressi minu igapäeva elus, privaatsuses kui ka kolimisel. Leidsin internetist nii palju, et kui omanik soovib korterit näidata uutele üürnikele, siis § 291 ja § 292 VÕS-is on kõige otsesemalt seotud minu õigusega privaatsusele ja omaniku juurdepääsule. Kui lepingus pole eraldi kokkulepet et korterit uutele üürnikele saab näidata samal ajal kui veel korteris elan, siis minu nõusolek on vajalik. Olen neilt vastutulelikkust küsinud kuna plaanin järgmise 2 nädala jooksul välja kolida. Kirjutasin ka et mõistlikum korterit näidata pärast minu väljakolimist – seleks ajaks on minu isiklikud esemed juba eemaldatud, ruumid puhastatud ning ka kass ei oleks jalus. Üürilepingus eraldi kirjas pole et üürnik võib potentsaalseid uusi üürnike korterit vaatama tuua sel ajal kui ma ise veel siin elan. Mis ma teha saaksin?

Eluruumi üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks (VÕS § 283 lg 1). Samuti peab üürnik lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule (VÕS § 283 lg 2). Üürileandja peab üürnikule õigeaegselt teatama tehtavatest töödest ja asja ülevaatamisest ning arvestama tööde tegemisel üürniku huve (VÕS § 283 lg 3). See tähendab, et siseneda ei pea saama igal ajal vaid eelnevalt üürnikuga kokku leppides ajal, mis sobib ka üürnikule. Päriselt näitamist keelata ei saa, küll võib aga kokku leppida, et näitama tullakse näiteks üks kord nädalas mingil kindlal kokku lepitud päeval ja kellaajal. Ise ja teatamata üürileandja siseneda ei või. Üürileandja peab seega üürnikku eelnevalt teavitama eluruumi sisenemisest ja ülevaatamisest olenemata selle eesmärgist. Teavitamiskohustuse rikkumine ja/või ise sisenemine võib anda üürnikule õiguse leping VÕS § 313 lg 1 alusel erakorraliselt üles öelda. (10.12.2014, 3-2-1-128-14, p 16). Üürniku õigus kodu puutumatusele kaalub seejuures üles üürileandja huvi üürilepingu jätkumise vastu olukorras, kus üürileandja on sisenenud eluruumi ilma etteteatamise ja loata (10.12.2014, 3-2-1-128-14, p 16). 

Tere. Sain e-mailile meeldetuletava kirja, et olen Europargilt trahvi saanud ja jätnud selle maksmata. Kuna trahv on maksmata siis trahvisumma on meeldetuletuse tõttu 10 eurot suurem. Kuni tänaseni ma ei teadnud, et ma olen trahvi saanud ja tuleb välja et mulle olevat pandud trahvikviitung auto kojamehe vahele. Nägin ainult pilti mis mu autost sellel ööl tehti(kviitung oli kojamehe vahel). Sellel samal ööl oli väga kõva torm Tartus ja ma arvan, et ju see siis lendas minema või tegi keegi lolli nalja. Ma saan aru, et europark ei saa meilile trehviteadet saata enne kui trahvi tasumise tähtaeg on ületatud. Aga kas tõesti ongi nii, et kui ma isegi ei ole teadlik trahvist mis ma sain, tuleb mul tasuda veel lisatasu selle eest et mu trahvi tasumise tähtaeg on ületatud. Kui tähte närida, siis kuidas ma tean, et see sama inimene kes mulle trahvi tegi, seda kviitungit sealt pärast ära ei võtnud? Kuidas nad saavad sellisel viisil kindlad olla, et inimene üldse selle kviitungi kätte sai? Kviitungiga pildi ja minu autoni jõudmise vahe oli ligi 12 tundi. Kust mina tean kuhu see kviitung selle ajaga kadus. Jah, olen nõus trahviga aga see ei ole minuni jõudnudki kuni tänaseni kui sain meeldetuletuse juba suurema summaga. Europargilt uurides sain ainult vastuse, et maksa ära ja kõik.

Leppetrahvi nõude esitamise kohta on Riigikohus 06. mai 2019 tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 öelnud, et kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Kui aga esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks.

Isikule jääb alati võimalus paluda leppetrahvi vähendada, kui see tundub ebamõistlik. Selleks tuleb esitada avaldus trahvi esitanud isikule. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, saab ka kohus seda VÕS § 162 lg 1 alusel kohustatud poole taotlusel vähendada. Seda saab teha mh ka põhjusel, et nõude esitamisega on liiga kaua viivitatud või põhjusel, et erandlike ilmaolude tõttu ei saa lugeda trahviteate kojamehe vahele panemist mõistlikuks tahteavalduse edastamise viisiks.

Tere! Mul on laenukohustus Bondora AS ees. Juba kolm kuud puudub mul ligipääs iseteeninduskontole ja sellega seoses ka lepingule ja muule laenuga seotud infole. Ligipääs puudub kuna mul ei õnnestu mingil viisil kontole sisselogimine, parooli muutmine jne. Klienditoest olen saanud vaid vabandavad vastused ja rekvisiidid osamaksete tasumiseks. Soovin siiski näha infot laenu kohta, laenu tasumise kohta ja ka lepingut. Kuidas toimida? Kas pean tasuma osamakseid vaid e-kirjas väljatoodu põhjal? Kas neil ei peaks olema kohustust tagada ligipääs kontole? Tänades

Tõenäoliselt sõlmiti iseteeninduskeskkonna kasutamiseks mingi leping, esmase ja kõige tõesema info panga kohustuste kohta saate, sealt. Lepingu täitmine on mõlemale poolele kohustuslik selles märgitud tingimustel.  Kui Teil on aga vaja informatsiooni oma kohustuste täitmise kohta, saate küsida pangalt laenulepingut koos tasumisgraafikuga e-postile.

Tere! Korteriomandi üürileandja suri juunis 2025. Üürileping on sõlmitud tähtajatult. Üleelanud abikaasa on notaris esitanud pärimise avalduse, mille tähtaeg lõpeb septembris 2025. Pärijaid on 4 (abikaasa, ja 3 last). Kuni pärimiseni esitab KÜ arved surnud isiku nimele. Abikaasa on tasunud korteriomandiga seotud kulud. Üürnik soovib saada dokumentatsiooni ja volitust tõendamaks, et abikaasa on õigustatud üürilepigut edasi haldama. Siit küsimus, kuidas tuleks toimida ja missugused dokumendid tuleks üürnikule esitada kuni pärimistunnistuse kättesaamiseni.

Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale (PärS § 4 lg 1). Pärand avaneb isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3 lg 1, 2). Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Üürileandja surma korral üürileping ei lõpe, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti ja lepingulised õigused ning kohustused lähevad alates surma hetkest üle pärijatele, kes on pärandi vastu võtnud. Tõendada saab seda aga pärimistunnistusega. Kui üürnik keeldub pärimismenetluse ajal oma lepingust tulenevaid kohustusi täitmast, peab ta need pärimistunnistuse esitamisel täitma tagant järgi alates pärandaja surmapäevast.

Tee on antud avalikuks kasutamiseks , kasutaja kohustab teostama teehooldust, hooldama teeääri . s.t niitma kui muru kõrgus ületab teatud kõrguse. Kas on võimalik lepingust taganeda kui kasutaja /vald/ ei suuda enam lepingus olevaid nõudeid seoses teehooldusega täita?

Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (VÕS § 116 lg 1) Kui teine pool lepingut rikkunud ei ole, ei saa ka sellest taganeda. 

Eratee avalikuks kasutamiseks sõlmitud halduslepingu lõpetamine, kui tee avalikes huvides kasutamine ei ole enam vajalik, on reguleeritud Haldusmenetluse seaduse (HMS) ja Halduskoostöö seaduse (HKTS) sätetega. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) kohaselt on eratee avalikuks kasutamiseks omandamine lubatud eesmärk (KAHOS § 4 lg 1 p 8). Kui avalik eesmärk ei ole enam vajalik, võib see olla aluseks halduslepingu lõpetamise kaalutlustele.