Tere! Olen juriidilisest üürileandjaga natuke mures. Olen jäänud Mai kuu kommunaalide ja üürimaksimisega võlgu, kuna kaotasin töö, siis pole olnud piisavalt vahendeid et üüri maksta. Saan sellest aru, et see on vale ja et mul oli kohustus seda maksta, aga kas üürileandjal on õigus mind korterist välja lukustada enne kui korteri üleandmisakt on tehtud ja lisaks sellele omavolilselt (st ilma kohtutäiturita) korteris olevaid asju pandistada võla katteks? Kõik mu isiklikud asjad on korteris kuid neile ligipääs puudub. Üürileandjaga rääkides, väidavad, et see on kõik seadusega kooskõlas, aga tundub veidi kahtlane. Üürileping minuga lõpetati kuid anti veel viimane kuupäev võlgenvuse maksmiseks 13.08, kas neil on õigus ilma kohtutäiturita minu asju omavoliliselt pantida? Tänud!

Eluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine on reguleeritud Võlaõigusseaduses (VÕS). Üldine alus erakorraliseks ülesütlemiseks on mõjuv põhjus, mis tähendab, et kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huve kaaludes ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 313 lg 1, 3). Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri; või võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavad kulud. Kui võlgnevuses ollakse ainult mai kuu üür, ei ole alust erakorraliseks ülesütlemiseks ja see on tühine.

Kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele (VÕS § 305 lg 1). Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded (VÕS § 305 lg 1). Pandiõigus ei ulatu asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet (VÕS § 305 lg 2).

Kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks (VÕS § 307 lg 1). Üürileandja võib oma pandiõiguse teostamiseks kasutada omaabi (VÕS § 307 lg 1).

Ajaleht on pildistanud müügis olevat ja müügiks ostetud kinnisvara üleujutuse ajal, kas saab esitada kahjunõude?

Asjaõigusseaduse kohaselt on omanikul õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega (AÕS § 68 lg 1 ja 2). Omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega (AÕS § 89). Autoriõiguse seadus ja isikuandmete kaitse seadus sätestavad aga erandid, mis lubavad teatud tingimustel teoseid ja isikuandmeid kasutada ilma omaniku või andmesubjekti nõusolekuta – näiteks ajakirjanduslikul eesmärgil võib piirata privaatsust eraelule avalikkuse huvi korral. Kui pildistamine ja foto avaldamine kuuluvad selle erandi alla, ei ole võimalik ka hüvitist nõuda.

Tere.. tänan südamest eelmise vastuse eest, mis puudutas testamenti. Täna aga sooviksin teada, kas x teenindav firma võib esitada arve teenuse eest, mille saamiseks ma ei jõudnud kohale. Nimelt tegin ilusalongi broneeringu 12 t enne teenuse aega. 1 tund enne teatasin kirja teel ( kõnesid vastu ei võetud), et ma ei jõua antud ajaks. Mispeale sain arve selle nn teenuse eest. Leidsin ka nende kodulehelt info, et kui alla 24 t soovin bron. tühistada, et siis on neil õigus saamata teenuse eest arve esitada. Kas on.. Otsisin sellele ka vastust asjaõ. seadusest- ei leidnud. Palun andke mulle teada, kas teenindajal on õigus mulle arve esitada? Või peaks neil olema märge, et alla 24 esitatud broneeringut ei saa tühistada? Ette tänades

Teenuse broneerimisel sõlmisite lepingu, kus teenusepakkuja kohustus osutama Teile teenust teatud hinnaga ja Teie kohustusite teenuse eest tasuma, teie vahel tekkis võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga (VÕS § 119 lg 1).

Kui teenusepakkujaks on töövõtja ja tarbija on tellija, ning teenus jäi osutamata tarbija mitteilmumise tõttu, mis on käsitletav vastuvõtuviivitusena, on töövõtjal õigus nõuda tasu vastavalt VÕS § 652 sätetele.

Tere! Kuidas oleks kõige parem vormistada täisealisele lapsele u 40 000€ kinkimise, et ta saaks tasuda korteri ostuks vajaliku sissemakse? Kas pigem notariaalne kinkeleping või võib raha ka niisama üle kanda?

Raha kinkimiseks ei ole seadusandja näinud ette mingis kindlas vormis lepingu sõlmimist. Kinkimiseks ei pea sõlmima lepingut üldse, kui kingisaajale ei soovita seada mingeid tingimusi ja raha võib lihtsalt üle kanda.

Tere, Mul on küsimus. Elan Saue valla Aü ja nad esitavad mulle liikmemaksu arveid. Ma ei ole esitanud kirjaliku avaldust,et liituda nende AÜ-ga . Nüüd soovivad keerata vinti juurde ja keelavad ära mänguväljaku kasutamise mu lastele. Kas ma olen kohustatud tasuma liikmemaksu,kui pole liitunud AÜ- ga ja saavad nad keelata mu lastel mänguväljaku kasutamise?

Aiandusühistu liikmeks ei saa saada enda tahte vastaselt - ühistu liikmeks saamiseks tuleb teha ühistule avaldus. Kui Te avaldust teinud ei ole, Teid liikmeks arvata ei saa ja seega ei saa Teilt ka liikmemaksu koguda. Küll aga võib kuuluda ühistule ühises kasutuses olevaid objekte nagu ühistusisesed teed, mänguväljak, puurkaev jms. Need on kasutamiseks liikmetele. Ühistu võib liikmeks mitteoleval isikul keelata oma vara kasutamise või nõuda kasutamise eest tasu.

Tere Sooviks küsida , et kas üürileandjal on õigus nõuda rahalist hüvitist selle eet kui nahkdiivanil on kulumisjäljed loogilistes kohtades ja mis läheb VÕS aluselt loomuliku kulumise alla ning on ka kuupäevalist pildid kus on näha kulumist kuigi üürnik on sees elanud vaid mõned kuud piltide tehtud ajal. Ja üürnik ei olen tahtlikult tekitanud kulumist vaid näiteks käetoedel mida kasutatakse intensiivselt on tekkinud kulumine.

Üürnikult ei saa nõuda loomuliku kulumise hüvitamist. Veel vähem saab nõuda sellise kulumise hüvitamist, mis oli olemas juba enne üürilepingu sõlmimist ja asja üürnikule üleandmist.

Naaberkinnistu linnas kuulub riigile. Maa-ja Ruumiamet on andnud loa maa kasutamiseks kohalikule seltsingule, kes teeb lõkkeid. Päästeamet on hinnanud lõkkeala tuleohutuse seaduse põhjal mittesobivaks. Lõkkest tekkivad sädemed määrivad kõrvalasuvate hoonete fassaade. Kes kahju hüvitab, maa omanik või loa saanud seltsing? Millise seaduse alusel?

Kui ühe (või mitme) isiku tegevuse tulemusena on kellegi ese saanud kahjustada, tuleb kahju tekitajal hüvitada kahju ulatuses, mis asetab eseme omaniku samasse olukorda kus ta olnuks kui kahju ei oleks tekkinud. Tasuta kasutamise leping, mis tõenäoliselt on maa kasutajaga sõlmitud, on võrreldav rendilepinguga, mis annab maatüki kasutusõiguse teisele isikule. Sellisel juhul võib käibekohustus tekkida eelkõige isikul, kes reaalselt kontrollib tegevust ja sellega seotud riske. Ringkonnakohtu praktika viitab sellele, et sarnastes olukordades ei pruugi omanik vastutada kolmandale isikule tekitatud kahju eest, kui omanik ei oma otsest kontrolli kahju tekitanud tegevuse üle (vt nt TlnRnKo nr 2-23-16465). 

Tere,mul on selline probleem et võtsin üürile korteri. Algselt kui seal käisin siis tundsin kerget suitsuhaisu korteris ja õeldi et eelmine üürnik suitsetas sees. Mõtlesin et okei ehk ajapikku kaob ära. Aga olen kuu aega sees elanud ja hakkasin tähele panema et vannitoa ventilatsioonist tuleb kanget sigareti haisu ja trepikoda 2 ja 3 korrus haises ka üpris tugevasti. Ja hiljem majaelanikud mainisid et minu naaber teeb toas suitsu et see on tavaline seal. Aga mida aeg edasi seda rohkem seda ilmnes ja mul hakkas see hais tervisele,seda tuli juba igaltpoolt sisse korterisse. Korteriomanikuga võtsin ühendust et ütlen lepingu lahti sest ma ei suuda sellistes tingimustes elada aga ta ignoreerib ja ei taha lasta. Kinnisvaramaskler kes vahendab on ainuke kes jutule sai temaga. Nüüd korteriomanik venitab meelega et kokku saada ja üritab mind 3 kuud kinni hoida nagu lepingus kirjas. Aga lepingus on ka kirjas et võin lepingu üles õelda. Kui kaua ta võib mind kinni hoida kui soovin lahkuda? Ja mis ma tegema pean et kindlalt rahus ära saan minna teades et ta ri hakka mulle trahve tegema?

Oluline on, kas Teil on sõlmitud tähtajaline või tähtajatu üürileping. Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisel ja seda korraliselt üles öelda ei saa. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja Võlaõigusseaduse 15. peatükis sätestatut järgides üles öelda (VÕS § 309 lg 1). Üürnik võib tähtajatu eluruumi üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kolm kuud (VÕS § 312 lg 1). Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 313 lg 3). Muuhulgas võib kumbki lepingupool eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele (VÕS § 317). Vajadusel peate mõju oma tervisele suutma tõendada.

Tere Kas korteri omanikul on õigus tähtajaline üürilepin üles öelda 1 kuu etteteatamisega? Põhjuseks et kass on tapeeti kraapinud. Ja nõuda tapeedi vahetust.

Üürileandja saab tähtajalise eluruumi üürilepingu üles öelda mõjuval põhjusel (VÕS § 313 lg 1). Mõjuv põhjus on olemas, kui kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Kas kassi poolt rikutud tapeet annab selleks piisava aluse, sõltub rikkumise ulatusest ja selle jätkumisest peale märkuse tegemist.

Valisime välja kinnisvara, käisime kaks korda vaatamas. Saime dokumendid, projektid. Notari lepingu projektist tuli välja, et maja välissein on soojustamata. Meie teadsime, et vundament on soojustamata. Otsustasime selle asjaolu ilmnedes tehingust loobuda. Saime notari arve tehingu ärajäämise eest. Leiame, et see ei peaks olema 100% meie vastutada, sest maakler ei ole seda kuskil kirjalikult kajastanud. Kuulutuses on kirjas renoveeritud maja. Projektides seda asjaolu välja toodud ei ole. Maakler survestas, et omanik ütles seda esimesel vaatamisel, mis oli pool aastat tagasi. Kui ta tõi kirjas välja ebatavalised väljakutsed, siis seal seda asjaolu mainitud ei ole, olid toodud muud, mis on silmale ka näha ja me teadsime. Soovisime Kinnisvarabüroolt, et kulud saaksid kaetud 50-50, sest jah, meie oleme ka süüdi, et me eraldi ei täpsustanud, aga maakler on ka süüdi, sest meie silmis on infot ebaõigelt kajastatud. Kinnisvarabüroo meil süüd ei näe. Näiteks hindamisakti tellisime selle teadmisega, et läheme tehingusse meile teadaoleva info põhjal. Eeldatavasti meil jah erilisi õigusi ei ole, aga kes sellise olukorra ilmnedes ostjat kaitseb. Kas üldse kaitseb, ostja enda risk?

Lepingueelsetel läbirääkimistel antud valeinfo eest vastutus tekib, kui valeinfo andmisega rikutakse tõese info andmise kohustust (VÕS § 14 lg 1) või käitutakse pahauskselt (VÕS § 14 lg 3). Selline rikkumine võib anda aluse kahju hüvitamise nõudmiseks (VÕS § 115 lg 1), kui on olemas süü (VÕS § 104, TsÜS § 1050) ja põhjuslik seos kahju tekkimisega (VÕS § 127 lg 4). 

Seega võib ka Teil olla tekkinud olukord, kus lepingueelsetel läbirääkimistel valeinfo andmise tõttu olete teinud kulutusi, sealhulgas notari tasu, ning Teil võib olla õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist müüjalt.