Tere! 2024 aasta septembi kuus helistas mulle eraisik/kaudselt tuttav inimene, et talle tuli üks ettevõte hobigaraaži pakkuma autokeemiat. Ta soovis tooteid, kuid ei saanud koheselt sellele ettevõttele tasuda. Seega eraisik/tuttav lasi teha minu ettevõttele autokeemiat müünud ettevõttel arve. Arve saadeti tuttava emailile ning tuttav saatis minu ettevõtte meilile selle edasi. Kandsin enda raamatupidamisse sisse selle ning tegin tuttavale läbi enda ettevõtte müügiarve toodete kohta, mida ta soovis autokeemiat müünud ettevõttelt. Maksis mulle ilusti ära ning seejärel tasusin mina autokeemia poolt tehtud arve. 27. juuni 2025 tuli minu ettevõtte meilile kolm kirja. “Teil on tasutama kolm arvet”. Need arved olid koostatud 2024 aasta septembri kuus. See samune “tuttav” oli minu selja taga veel asju tellinud. Ning arved lasknud saata enda meilile (nagu üleval pool ka mainisin). Mina ettevõtte omanik ei olnud teadlik nendest arvetest kuni 27. juunini. Võtsin ühendust autokeemiat müünud ettevõttega ning nemad ütlesid, et olen kohustatud tasuma, kuna “puudub vaidlus, et (minu ettevõtte nimi) tegutseb majandus- ja kutsetegevuses muuhulgas mootorsõidukite hoolduse ja remondiga. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Olukorras, kus (tuttava nimi) on (minu ettevõtte) nimel kaupa varasemalt tellinud ühe korra ning selle eest on (minu ettevõte)tasunud enda arvelt, on TsÜS § 116 lg 2 mõistes alus eeldada, et (tuttava nimi) oli volitus autokeemiat (minu ettevõtte nimi) nimel tellida, sest vastupidisel juhul ei oleks (minu ettevõtte) poolt (tuttava nimi) tellitud kauba eest väljastatud arvet tasunud. Mina ei ole andud volitust ega ei nõusolekut autokeemia ettevõttele, et tuttav saab ise omapäi tellida minu ettevõtte nimele tooteid. Isik ei ole kuidagi seotud minu ettevõttega. Kas pean tasuma arved?

Kui Teie ei ole kaupa tellinud ega seda saanud, ei ole Teil vaja selle eest ka tasuda. Kui keegi on kasutanud selleks volitusi omamata Teie ettevõtte andmeid endale kauba tellimiseks võib olla tegemist kelmusega ja selle kohta tuleb esitada politseisse süüteoteade. Esmalt soovitan kauba tellinud isikuga läbi rääkida ja oma kavatsusest süüteoteade esitada, teada anda.

Tere! Mul selline küsimus, et ettevõttega võitsin hange.ee keskkonnas. Panin töö hinnaks 20 € tunni kohta mille eest käisingi kohal tund aega. Tegemist oli pakkumuse vorgmiga, kus tuli hind anda kogu tööle, mida ka tegin. Aga keskkond esitas mulle arve, justkui maksnuks minu teostatud töö ligemale 3000€. Ehki siis summas ca 184€. Võttes aluseks, et nende reeglite järgi arvestavad nemad keskmise hinna, kui on pakkumusvorm tükitöö alusel. Mida see aga ei olnud. Rohkem töid seal objektil ei ole teostanud ega hakka ka teostama. Kas ja kuidas mul on õigus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda? Kas tegemist pole alusetu rikastumise katsega minu arvelt?

Et küsimusele vastata on vajalik tutvuda teenuse tingimustega keskkonnas ja selgitada välja kuidas täpselt pakkumus tehti. Seda kõike ahjuks foorumis teha ei saa, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Kokkuvõtlikult saan öelda, et kui arve on esitatud õigusliku aluseta ja teenuse eest mida ei ole osutatud või tingimustel, mida ei ole kokku lepitud, ei tule sellist arvet tasuda, soovitan esitada vastuväite kus kõik oma argumendid esile tuua ja püüda saavutada kokkulepe. Kui kokkulepet ei saavutata, on tasumist nõudval isikul õigus pöörduda kohtusse ja Teil omakorda esitada vastuväited ja Teie seisukohti kinnitavad tõendid kohtumenetluses.

Tere Sain oma elukoha kortermaja juures europargilt kollase kviitungi kojamehe vahele. Uuendatud kviitungid ei sisalda mitte kui ühtegi autoga, ajaga, kohaga, trahvija ega rikkumisega seonduvat infot. Kviitungil vaid qr kood mis suunab europargi trahvide kontrollimise lehele(jällegi pole “personaliseeritud” vaid peab käsitsi oma auto numbri sisestama) ja vaatama kas see üldse oli mulle mõeldud. Kas sellised teavitused raha nõudeks on üldse piisavaks aluseks? Isiklikult leian, et minul puudub füüsiline dokument ja pean seda nõuet alusetuks. 

Kohtupraktika on pidanud vajalikuks leppetrahvi nõude kehtivusele hinnangu andmiseks hinnata, kas nõudest on autojuhile mõistliku aja jooksul teada antud. Seejuures võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. Riigikohus on oma lahendis 2-17-117146 märkinud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile, kojamehe vahele, võib pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks. Tahteavaldus tuleb lugeda kättesaaduks juhul kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Leppetrahvinõude tõendamise kohta on Riigikohus oma lahendis 2-15-3430/58 märkinud, et üldjuhul peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud sõidukit äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks vastas poolel võimalik tõendada, et vaidlusalust sõidukit ei ole sel ajal vastavas parklas pargitud.

Seega ei ole oluline mitte füüsilise dokumendi olemasolu vaid oluline on, kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul ja kas nõude edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi ning kas parkimiskorraldaja on märkinud nõudele parkimise aja ja koha ja kas ta suudab lepingu rikkumist tõendada.  Kui Teile esitatud nõue tundub mingil põhjusel Teile edastatud ebamõistlikul viisil, saate esitada nõudele vastuväite.

Tere. On tekkinud probleem üürilepingu lõpetamisega. Andsime omanikule kuu aega ette teada, et kolime korterist ära.Üle andmise päeval koristasime korteri ära.Omanik käis silmas üle ja oli rahul. Tegemata ja allkirjastamata jäi üleandmisakt.Andsime võtmed üle.Nüüd 2 päeva hiljem esitasid pretensiooni,et korteris vaja teha pahteldus ja värvimistöid, sest seinu ei saa pesta ilma et värv maha tuleks.Tegemist väiksemate kriipsuda ja kraapsudega.Ja üks sein oli rohkem määrdunud.Korterit saades ei olnud mul veel kehtivat üürilepingut ja seega ei ole olnud sellega seoses tagatisraha mis nüüd korvaks kahju.Kas mul üürileping veel siis kehtib edasi ja mul ongi kohustus käia teha remonttöid? Aitäh.

Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Üürnik peab likvideerima või hüvitama need kahjud, mis on tekkinud tema süül. Näiteks, kui üürnik lõhub üüripinnal ära peegli või tekitab parketile sügavad kriimustused, siis tuleb tal kahjustused likvideerida või need üürileandjale rahaliselt hüvitada. Lisaks vastutab üürnik nende kahjude eest, mida on tekitanud tema lemmikloom. Tavaline praktika on, et üürnik ei vastuta loomuliku kulumise eest ning peab üüripinnalt kõrvaldama vaid amortisatsiooni ületavaid kahjustusi. 

Kui üürileandja nõuab Teilt kahjude hüvitamist, küsige temalt nõude aluseks olevaid dokumente. Üürileandja peab tõendama, et talle on kahju tekitatud ja kahju on põhjustanud teie tegevus. Samuti peab ta tõendama kahju rahalise suuruse.

Kui Tegemist on tõepoolest loomuliku kulumisega ja üürileandja nõue ei ole loomulikku kulumist ületavate kahjustuste hüvitamiseks, on Teil õigus hüvitamisest keelduda.

Hello, I am a tenant who recently moved out of a rented apartment in Tartu. I vacated the place on June 6, paid the full month’s rent, and hired a professional cleaner. However, the landlord refuses to return my deposit and is demanding over €3,500 for various renovation works. Many of the issues he claims (minor mold spots, small scratches on a TV, light peeling of a kitchen cabinet membrane, broken curtain rail, and some paint loss from hanging posters) seem to fall under regular wear and tear or are exaggerated in scope and cost. He is also blaming me for damage to a shared building gate caused by someone else (a police report exists), and for losing a front door master key (which I did, but I was never informed of its replacement cost or procedure). Now the landlord is threatening legal action and added more items to the claim. I have photos from before moving out, a technical report from a building expert, and proof of cleaning. What are my legal rights in this situation? Is it reasonable for a landlord to charge a tenant for full renovations due to minor cosmetic wear, or to demand a full lock system replacement due to one lost key? What steps should I take now to protect myself?

Loomulik kulumine on eseme või objekti jms amortiseerumine, mis paratamatult juhtub kõigega mingi aja vältel. Näiteks korteri siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik nende esialgset seisukorda igavesti säilitada. Seetõttu peab üürileandja alati arvestama, et tema elupind vajab mõne aja tagant remonti, sealne kodumasin tahab parandamist või mööbel välja vahetamist. See on üürileandjaks olemise kulu igakuise tulu teenimise kõrval.

Loomuliku kulumisega seotud parandustööde hüvitamist üürnikult nõuda ei saa. Üürnik peab kompenseerima varale tekitatud kahju, näiteks millegi lõhkumine või määrimine. Kõige levinum praktika, mida näitavad ka kohtu- ja üürikomisjoni otsused, toetab seda, et üürileandja peab loomuliku amortisatsiooniga arvestama siis, kui ta enne lepingu sõlmimist kalkuleerib üürihinda.

Siiski on üürileandjal ja üürnikul võimalik omavahel kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi seisundis, kust on kõrvaldatud tavapärase kasutamisega tekkinud kulumine/halvenemine või üürnik kannab mõistlikul määral sellega seotud vajalikud kulud. Kokkuleppe peab olema vormistatud kirjalikul kujul ja lepingu sõlmimisega samal ajal. Vastasel juhul see ei kehti.

Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, esitada juristile tutvumiseks oma üürileping ja üürileandja nõue ning analüüsida Teie olukorda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.

Minu vanemale kuulus kinnistu, mille ta soovis testamendi järgselt pärandada - jagada kinnistu põllumaaks, pärijaks laps ja elamumaaks koos piirneva maaga, pärijateks lapselapsed. Vanema soovi täitimiseks peale tema lahkumist, algatasime aprillis 2025 Minu kataster veebilehe kaudu maatoimingu kinnistu jagamiseks. Kinnistu jagamise piir ajalooliselt väljakujunenud maakasutuse järgi - põllumaa suuruseks 4.8 ha, elamumaa 1,5 ha. Kohaliku omavalitsuse korraldust edasisteks maatoiminguteks ei järgnenud. Peale mitmekordseid meeldetuletusi KOV'ile saime 26.6.25 vastuseks: "Tänaseks on selgunud, et jagamise eelnõuga pean pöörduma volikogu poole. Põllu maaüksuse pindala kujuneb jagamise tulemusel ligikaudu 4,84 hektari suuruseks ja hoonestatud maaüksuse pindala kujuneb jagamise tulemusel ligikaudu 1,54 hektari suuruseks. Valla üldplaneeringu kohaselt on hajaasustuses katastriüksuse jagamisel moodustatavate maaüksuste suuruseks üldjuhul 2 hektarit.Saadan vallavalitsusele eelnõu, mis liigub edasi vallavolikogu töölauale. Lähim vallavolikogu istung on augusti lõpus." Küsimus: Kas selline kohaliku omavalitsuse tegevus on õiguspärane? Maatoimingu menetlemisega viivitatakse 4 kuud peale selle esitamist. Eiratakse, milline on olnud jagatavate maaüksuste eelnev pikaajaline kasutusotstarve. Valla üldplaneeringuga dikteeritakse kui suurt maaüksust võib maaomanik omada. Mis õigused sellises olukorras maaomanikul on?

KOV tegevus on õiguspärane. Soovitan oodata ära volikogu otsuse ja tegutseda sellest lähtuvalt.

Sain parkimistrahvi , kuid minuni see parkimistrahv ei ole jõudnud (saadeti emailile kiri, et olen parkinud kohas kus ma ei ole viibinud). Küsisin pilte, kuid vastu sain pimedad pildid oma autost, kuid ei ole võimalik tuvastada kus need pildid tehtud on (infotahvel koos asukohaga täiesti loendamatu). Kas selline mitte tuvastatav olukord on vaidlustatav?

Soovitan kirjeldatud olukorras esitada trahvile vaide. Kui trahviteadet ei ole Teile mõistliku aja jooksul kätte toimetatud (näiteks kojamehe vahele panemisega) ja e-kirja saamise ajaks on mõistlik aeg juba möödunud, võib parkimise korraldaja olla kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.  VÕS § 159 lg-st 2 tuleneb, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. 

Seega, kui parkimisteenuse osutaja saab tõendada (tavaliselt fotodega), et leppetrahvikviitung pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis loetakse sõiduki omanik trahvist mõistliku aja jooksul teavitatuks. Kui aga trahvist saadakse teada näiteks 2,5 aasta möödumisel e-kirja teel ja parkimise korraldaja ei suuda tõendada teate asetamist kojamehe alla, on kohtud jätnud varasemalt nõude rahuldamata  VÕS § 159 alusel, sest parkimiskorraldaja ei tõendanud menetluses, et ta teatas kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.

Majalaen eksiga kahepeale 50/50 kaasomandis, kinnistusraamatus ka mõlemad kirjas. Abielus ei olnud. Kas pean pool majalaenust maksma nii kaua kuni saab lahendatud (eks majalaenu enda peale või maja müüdud)? Mis saab kui ma ei maksa enam eksile poolt majalaenu? Ma ei ela juba kolm kuud majas, eks elab ja on öelnud, et ei soovi enam, et ma maksaks. Ühtegi notariaalset kokkulepet pole ta olnud nõus sõlmima.

Kaasomandi lõpetamisel jagatakse omand vastavalt kaasomandi osa suurusele, teie puhul siis on kummalgi õigus saada pool kinnisasja väärtusest (millest on maha arvatud seda koormava laenu jääk). Ka laenukohustusest peaks kumbki solidaarvõlgnik maksma pool ja kui üks on maksnud ka teise eest, on tal õigus kaasomandi lõpetamisel nõuda endale suuremat osa kui 50%. Samas on sellel kaasomanikul kes maja ei kasuta kuna teine omanik kaaskasutust takistab, õigus nõuda kasutuseelise hüvitamist. Kui kokkuleppeid omavahel ei sõlmita, võib kaasomandi lõpetamine kujuneda keerukaks ja palju tõendamist ning vaidlusi nõudvaks protsessiks.

Selguse mõttes võiksite oma vahel kokku leppida (vähemalt kirjalikult) et alates kuupäevast x kasutab eendine elukaaslane kaasomandis olevat kinnisasja ainuisikuliselt ja kohustub kasutuseelise hüvitamiseks tasuma ka Teie osa laenukohustusest.

Kavatsen osta kinnisvara. Osa rahast saan tuttava käest. Oleme kokku leppinud, et kinnisvara ainuomanikuks saan mina. Tuttaval oleks vaja kindlust, et kui minuga midagi juhtub, siis oleks tal võimalik oma antud raha tagasi saada. Kuidas seda vormistada? Kas laenulepingu kaudu? Minu testamendi kaudu?

Nii nagu ka pangaga kinnisvara soetamiseks laenulepingu sõlmimisel on tavapärane, et soetatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga laenukohustuse tagamiseks, saab hüpoteegi seada ka eraisikult saadud laenu tagamiseks. Hüpoteek ei ole seotud laenuvõtja isikuga vaid kinnisasjaga, millele see on seatud ja liigub edasi uuele omanikule nii pärimise kui müügi korral. Hüpoteegi seadmist saab pidada parimaks tagatiseks.

Mõnevõrra vähem kindla tagatise annab kindlasti ka korrektne laenuleping, mille saab kohustuste täitmata jätmisel maksma panna kohtu kaudu. Testament vastaja hinnangul üldjuhul mingit erilist tagatist ei anna.

Tere. Mul on tervise kindlustusleping, kus on reeglites öeldud: p 1. Kriitiline haigus diagnoositi esimese kolme kuu jooksul alates kriitilise haiguse kindlustuskaitse kehtivuse alguskuupäevast, mis on märgitud kindlustuspoliisile p 2.Kindlustushüvitist me ei maksa, kui kriitiline haigus tekkis põhjusel, mis ilmnes ajal, mil kindlustuskaitse ei kehtinud. Nüüd vaidleme kindlustusandjaga, et minu esmane visiit oli esimese kolme kuu jooksul. Diagnoos pandi 5 kuud hiljem, kui kindlustus kehtis. Kusjuures sümptomeid ei esinunud ja uurima hakati võimalikku geneetilist haigust. Siinkohal tundub tegemist nö halli alaga. Kindlustusleping räägib diagnoosist ja sümptomitest, aga sümptomeid ei olnud, see on kindlustusele edastatud epikriisis kirjas ja diagnoos tuli alles 5 kuud hiljem viimase analüüsi käigus. Selleks ajaks kindlustus juba kehtis. Kuidas edasi käituda? Leian, et sõnastus on segadusse ajav ja kindlustaja vastab e-mailidele aeglaselt, kui üldse. Põhjenduseks, miks nad ei maksa on vaid need samad punktid. Olen seletanud, et mul sümptomeid ei olnud ja diganoos tuli ka hiljem. Ma ei loe kuskilt välja, et esmasest visiidist algab ka diagnoos, sest sõna diagnoos on nende reeglites välja toodud. Ette tänades.

Lepingu tõlgendamiseks ei piisa alati sellest paari punkti välja kirjutamisest vaid vaadata tuleb lepingut tervikuna. Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, uurida koos juristiga lepingut ja analüüsida Teie terviseandmete koosmõju lepingus kokku lepituga.

Kui anda hinnang vaid nende kahe punkti ja küsimuses esitatud informatsiooni baasil siis oleks välistatud hüvitise saamine, kui diagnoos oleks pandud esimese kolme kuu jooksul või kui põhjused haiguse tekkeks olid ilmnenud juba enne kindlustuskaitse algust. Lepingus ei räägita sümptomite ilmnemisest vaid haiguse tekkimise põhjuste ilmnemisest. Seega, kui lepingu sõlmimise ajal olid ilmnenud mistahes põhjused Teie tervise uurimiseks ja uuringute tagajärjel diagnoosi panemiseks, võib see olla välistus.