Tere Müüsin auto ning alustasin omanikuvahetuse transpordiameti iseteeninduses 05.01.2024, millega kinnitasin et raha on vahetatud ja auto on üle antud. Sain kinnituse,et omanikuvahetus on läbiviidud ja mina enam rohkem midagi tegema ei pea. Andsin auto uuele omanikule üle. Uus omanik tasus riigilõivu 09.01.24 ja minu mäletamist mööda kinnitas omanikuvahetuse koheselt 05.01.2024, kuid transpordiameti iseteeninduses on 1 kohas nähtav nagu oleks kinnitus antud uue omaniku poolt 09.01.24. 08.01.24 sai uus omanik parkimistrahvi, mis tuli minu nimele. Parkimistrahvi ma ei tasunud ning andsin ka teada, et sõiduk sai maha müüdud 05.01.2024. Vastust ma kirjale ei saanud. Sain kohtust nüüd maksekäsu kiirmenetluseks nõude tasumiseks. Mis vôimalused on mul selle vaidlustamiseks, mis tõendeid mul selleks vaja on, et seda minult sisse ei nõutaks. Mina omalt poolt olin auto üleandnud juba uuele omanikule ja transpordiameti iseteeninduses ka vastava kinnituse andnud. Ostu-müügilepingut mul füüsilist enam alles ei ole. Firma, kellele ma auto müüsin, neil peaks sellest koopia olemas olema, võimalus on see neilt küsida. Küsisin ka Transpordiametist väljavõtet tehtud toimingute kohta seoses sõiduki omanikuvahetusega- mis hetkel anti kinnitused, mis hetkel tasuti riigilõiv, mis hetkel ilmus kanne liiklusregistrisse- mida hetkel ootan. Kõike head

Leppetrahvi peab tasuma isik, kes lepingu sõlmis. Parkimise korral eramaal loetakse leping sõlmituks parkla omaniku ja sõiduki juhi vahel. Eeldatakse, et sõidukit juhib selle omanik. Seega vastutab sõiduki omanik leppetrahvi tasumise eest kuni ta annab parkla omanikule teada, kes autot juhtis ja tegelikult lepingu sõlmis. Teie olukorras soovitan anda auto uuele omanikule nõudest teada ja paluda tal trahv tasuda.

Makseettepanekule soovitan esitada vastuväite, mille sisuks on et Teie ei olnud enam auto omanik, auto oli uuele omanikule üle antud ja Teile ei ole ka teada, kelle otseses valduses auto parkimislepingu rikkumise ajal oli. Maksekäsu kiirmenetluses Te oma väiteid tõendama ei pea, ent kui parkimise korraldaja peaks esitama nõude hagimenetlusse, tuleb Teil oma seisukohti ja vastuväiteid tõendada. Tõendite kogumise ja esitamise ülesanne on Teil.

Soovin Teie käest nõu ning seisukohta järgmise olukorra osas, mis tekkis rahvusvahelise kaubaveo tellimisel: Tellisin Saksamaalt Eestisse kasutatud riiete veo. Transporditeenuse tellisin Eesti ettevõtte kaudu, kes pidi kauba Saksamaalt peale võtma ning Eestisse toimetama. Vedajat teavitasin selgelt kauba iseloomust (kasutatud riided), laadimis- ja mahalaadimiskohast ning tähtaegadest. Vedaja saabus Saksamaal määratud laadimiskohta, kuid selgus, et Saksamaal on kasutatud riiete vedamiseks vajalik eraldi luba, kuna need liigitatakse seal jäätmeteks. Vedajal selline luba puudus ning seetõttu jäeti kaup peale laadimata. Peale seda esitas transpordiettevõte mulle arve tühisõidu eest. Minu küsimused on järgmised: • Kas sellisel juhul, kus vedaja ei tea ega kontrolli sihtriigi eriregulatsioone (nt loa vajadust), on tühisõit tellija vastutusel? • Kas tellija, kes annab vedajale teada kauba liigist ja ei tegutse igapäevaselt rahvusvahelise kaubaveoga, peab olema teadlik eririikide loa- ja jäätmekäitlusnõuetest? • Kas on olemas üldtunnustatud praktika või õiguslik alus, millele tuginedes saab hinnata, kelle vastutusel antud olukord tekib? Soovin Teie eksperthinnangut ja võimalusel ka viiteid asjakohastele õigusaktidele või juhendmaterjalidele, et mõista, kas esitatud tühisõiduarve on õigustatud?

Andmaks hinnangut, kes vastutab tühisõidu eest, on vajalik teada, millist informatsiooni Teie kui tellija vedajale  tellimust esitades andsite. VÕS § 780 lg 1 kohaselt peab saatja (kuna tellimuse esitasite Teie, olete Teie saatjaks) enne veose vedajale üleandmist andma vedaja käsutusse dokumendid, mis on vajalikud veosega seotud tollivormistuse ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks (saatedokumendid), samuti selleks vajaliku teabe.

Kui Teie poolt oli kogu teave antud, ei pruugi Teie tühisõidu eest vastutada. Kui aga teave jäi mingis osas andmata, on nõue põhjendatud. Sarnastel asjaoludel on Harju Maakohus teinud 03.11.2023 otsuse, millega kohustas tellijat tekkinud kahju vedajale hüvitama ning mille ringkonnakohus on jätnud muutmata.

Tere! Mul on probleem oma raha kättesaamisega HLÜst. Mais lõppes mul pensionihoiuse leping ja tegin avalduse lepingu automaatselt mitte pikendamiseks, vaid raha ja intresside väljamaksmiseks. Kahjuks sain vastuse, et avaldust ei täideta, kuna esitasin avalduse vähem kui 30 päeva ette ja leping pikeneb veel aastaks. Ma tõesti ei mäletanud, et pean 30 päeva ette teatama, kuid kas siiski on HLÜl õigus minu raha vastu minu tahtmist veel 12 kuud enda käes hoida? Kas ma saan selle kuidagi vaidlustada? Seda raha oleks mul praegu väga vaja. Samuti ei ole HLÜ nõus teise hoiulepingu ennetähtaegse lõpetamisega. Kas mul on õiguslikke vahendeid, millega neid mõjutada? Lugupidamisega

Lepingu tingimused on kokku lepitud lepinguga ja kokku lepitu on täitmiseks mõlemale lepingupoolele. Kui ka tegemist oleks tüüptingimusega, milles eraldi läbi ei räägitud, on see siiski kehtiv, kuivõrd leping pikeneb mitte pikemaks kui 1 aastaks ja 30 päevane etteteatamisaeg ei ole ebamõistlikult pikk.

Kas ja kuidas on võimalik hoiuselepingut ennetähtaegselt lõpetada, on samuti kirjas sõlmitud lepingus.

Sain parkimistrahvi, aga lipikut pole aknavahel olnud, ehk ei teadnud sellest midagi, aga see ei vabasta vastutusest aru saadav. Palume leppetrahv summas 50 eurot, sõiduki omaniku/vastutava kasutaja selgitamisega seonduvad kulud (17 eurot 1 leppetrahv) 17 eurot, kokku 67 eurot tasuda ***. Siit küsimus, kui legaalne on küsida menetluskulude tasumist, kui seda pole välja toodud parkimistahvlil saan aru, et trahvi eest peaksin tasuma, aga nende poolsed nö menetluskulud?

Kui trahviteadet ei ole Teile mõistliku aja jooksul kätte toimetatud (näiteks kojamehe vahele panemisega) võib parkimise korraldaja olla kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda.  VÕS § 159 lg-st 2 tuleneb, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. 

Seega, kui parkimisteenuse osutaja saab tõendada (tavaliselt fotodega), et leppetrahvikviitung pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis loetakse sõiduki omanik trahvist mõistliku aja jooksul teavitatuks. Kui aga trahvist saadakse teada näiteks 2,5 aasta möödumisel e-kirja teel ja parkimise korraldaja ei suuda tõendada teate asetamist kojamehe alla, on kohtud jätnud varasemalt nõude rahuldamata  VÕS § 159 alusel, sest parkimiskorraldaja ei tõendanud menetluses, et ta teatas kostjale mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest.

Et olla kindel, kas Teil on kohustus leppetrahvi tasuda või on nõude esitaja kaotanud õiguse seda nõuda, on soovitav välja selgitada individuaalsle õigusnõustamisel lähtudes kõigist asjas tähendust omavatest asjaoludest.

Ettevõttel on teisele ettevõttele ettemaks. Kas ettemaksud ka aeguvad 3 aasta pärast?

Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Ettemaks ei aegu, küll aegub nõue ettemaksu tagastamiseks. Kui tasutud on ettemaks lootuses saada mingi kaup või teenus ja seda kaupa või teenust ei saada, saab makstud ettemaksu tagasi nõuda näiteks alusetu rikastumise sätete alusel. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.

Soovin küsida nõu ühe olukorra kohta. Juunis tuli meie krundile (meil on eramaja aiaga) purjus noormees, keda ma tol hetkel ei tundnud. Ta lõhkus värava, tuli akna alla ja koputas sinna. Kui palusin tal lahkuda, siis ta läks minema. Hiljem sain ühe tüdruku kaudu teada, kes ta on – mul on nüüd tema nimi ja telefoninumber. Hetkel on mul olemas: video (Telegrami „kõrvalvideo“ ehk „kõrvarõngas“), kus on näha lõhutud värav; kirjavahetus, kus ta ei eita juhtunut, aga ütleb, et ei saa praegu kahju hüvitada; kuulsin, et tüdrukul, kes temaga koos oli, võib olla video, kus ta ronib üle värava. Soovisime alguses asja rahulikult lahendada, aga ta keeldus. Pole veel politseisse avaldust esitanud — tahaksin enne aru saada, mida oodata. Palun aidake mõista: kui kaua selline menetlus võib aega võtta; kas asi peab kindlasti kohtusse jõudma või saab lahendada ka ilma (näiteks trahvi või kokkuleppega); kas meil võivad olla mingid kulud (näiteks kas on vaja advokaati); ja kui keeruline see kõik on inimese jaoks, kellel varasem kogemus puudub. Aitäh ette! Lugupidamisega, 

Kui Teil on olemas tõestus kahju tekitamise kohta ehk kahju tekitaja on kinnitanud, et on kahju tekitamises süüdi, saate nõuda temalt kahju hüvitamist. Esialgu soovitan selgitada välja kahju rahaline suurus ja  püüda sõlmida kahju hüvitamiseks kokkulepe. Kokkuleppes kindlasti märkida ära kahju suurus ja tähtaeg selle hüvitamiseks (kas ühekordse maksena või osade kaupa). Kui makset kokku lepitud tähtajaks ei saabu, on Teil õigus kolme aasta jooksul nõuda kohustuse täitmist kohtu kaudu.

Politsei Teid tõenäoliselt ei aita, kuna kahju hüvitamise näol on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega.

Tere. Soovin abi lahendada enda jaoks küsimus. Elame elukaaslase ja 3 aastase lapsega ühises ehitusjärgus kodus. Kogu krund on minu (ehk naise) nimel ning krunt on olnud kingitus minu vanematelt, kuid ehitatud hooned ja tehtud ehitustööd krundil on elukaaslase (ehk mehe) rahade eest. Abielu meie vahel ei ole, on ühine 3a vanune laps. Kui on soov lahku minna, siis kuidas oleks mõistlik leida kompromiss? Ära kolima peaksin mina koos lapsega. Sooviksin leida erinevaid sobivaid lahendusi, mida pakkuda mehele, et leida see sobiv tee vara jagamiseks. Aitäh!

Kui elatakse vabaabielus, ei moodustu ühisvara ja kummalegi kuulub see, mis on nende nimel. Nii kuulub kinnisasi Teile, kuna krunt on Teie oma ja krundile püstitatud ehitised muutuvad maatüki osaks ja kuuluvad selle omanikule. Kui ehitised on püstitatud Teie elukaaslase rahaliste vahenditega, saab ta nõuda rahalist hüvitist tehtud kulutuste osas. 

Kokkuleppel võite aga lahendada olukorra nii nagu soovite. Ei ole välistatud, et Teie elukaaslane ostab Teilt ära krundi ja saab ise kinnisasja omanikuks kui selline lahendus on mõlemale osapoolele sobiv.

Tere. Palun abi mõiste " krundi sissesõidutee" lahtimõtestamisel. Milliste õigusaktidega on nimetatud mõiste reguleeritud ja kas üldse on? Kas autovärava ja sellega külgneva jalgvärava esine on krundi sissesõidutee või ei? Kas peavad olema täidetud mingisusgused tingimused ( nt. kivikate, killustik) et seda mõistet saaks kohaldada. Küsimus on seonduv parkimistrahvi vaidlustamises Pärnu linnas. Sõiduk oli pargitud kunagi ammu pinnatud alale, mis on käesolevaks hetkeks juba natuke rohtu kasvanud, krundi autovärava ja sellega külgneva jalgvärava ette. Ette tänades, 

Liiklusseaduse § 20 lg 1 kohaselt ei tohi peatada ega parkida sõidukit nii, et see võib sulgeda teiste sõidukite liikluse sissesõiduks või väljasõiduks hoovi, garaaži, õuealale ja teega külgnevale alale ega takistada jalakäija liikumist ülekäigurajal ja ristmikul kõnniteede kulgemise suunas. 

Tere! Tekkis selline küsimus. On kaks OÜ-d (OÜ1 ja OÜ2). OÜ1 juhatuse liige on ka OÜ2 juhatuse liikmeks valitud ja saab tasu ainult OÜ2-lt. OÜ2 esitab arvet OÜ1-le tehtud väljamaksete eest. Millise lepinguvorm on õige selles olukorras OÜ1 ja OÜ2 vahel?

Lepinguliigi valimine sõltub tehingu sisust. Kui tegemist on näiteks teenuse müümisega, tuleb sõlmida mõni teenuse osutamise leping, näiteks käsundusleping ja kui kauba või toote müügiga, müügileping.

Naabrid müüsid maja, selleks oli vajalik tuletõkkesein, et nemad saaksid kasutusloa. Meil pole plaanis kodu müüa, seega kasutusloa olemasolu pole meile antud hetkel vajalik. Abikaasa andis algusest peale tugevalt mõista, et meil ressursid puuduvad selleks, nii telefoni teel kui ka sõnumis. Seejärel saatis naaber sõnumi, kus kirjutab selgelt, et teeb selle seina oma kuludega. Sellele järgnes suusõnaline kokkulepe - abikaasa lubab enda kinnistul tööd teostada, naaber maksab. Tööde alustamise ja ka tegemise hetkel mingeid arveid ei saadetud, samuti ei tulnud ka mingit infot hilisema kulude hüvitamise nõude/soovi kohta. Nüüd saatis see naaber kirja, kus heauskselt pakub varianti maksta osadena materjalide kulu või ootab ees kohtu tee. Lisan veel juurde, et paar aastat tagasi oli tulemüüri ehitus ka meie poolt laual, siis naabrid keeldusid, kuigi kogu ehitus oleks tollel hetkel kaetud meie poolt. Küsimus kas antud ähvardusel ja nõudel on üldse alust? Kuidas oleks kõige targem toimida? Meil peres 2 väikelast ja üks veel tulemas, seega selline ootamatu väljaminek väga kõne alla ei tule. Kohtuteed ka samas käia ei soovi, stress nii vanematele kui lastele.

Kui tuletõkkesein asub kahe kinnisasja piiril, on üldjuhul kohustus ehitusse panustada mõlema kinnisasja omanikul. Küll aga võivad kinnisasjade omanikud kokku leppida, et tööde eest tasub vaid üks omanik ja kokkulepped on täitmiseks. Siiski soovitan pöörduda küsimusega individuaalsele õigusnõustamisele, et selgitada välja kuidas on antud olukorras õige toimida.