Kas inimene võib postitada teise inimese kohta, et antud inimene on halb ja kehv? Millal on see inimene hea nime solvamine ja millal on see lubatud?

Ka postitamine internetis on isikuandmete töötlemine. Ilma inimese enda nõusolekuta lubab isikuandmete kaitse seaduse eraelu riivavaid isikuandmeid avalikustada ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige meedias, kui on olemas ülekaalukas avaliku huvi ning see avaldamine ei ülemääraselt kahjustada kajastatava inimese õigusi. Sotsiaalmeedia ja internetipostitused siia alla ei kuulu ja isiku andmeid isiku nõusolekuta postitada ei tohi. Kui avaldate kellegi teise isikuandmed foto või videona negatiivses võtmes ja põhjustate sellega teisele mainekahju, olete võimaliku kahu tekkimise eest vastutav. Andmete avaldamise tagajärgede eest on vastutus alati avaldajal. See kehtib ka teiste inimeste jagatud info avaldamisel. Seega, kui avaldate, võtate vastutuse.

Kui postitus kahjustab isiku õigusi ja vabadusi, ei tohi seda avaldada, kui on avaldatud, on isikul õigus nõuda postituse eemaldamist. Postitaja peab vastava nõude saamisel lõpetama kohe isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et avaldab andmeid mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles inimese huvid, õigused ja vabadused. 

Tere. Tegin pojale peale isa surma kinkelepingu, 3 tütard jäid pärimisest ilma 1996a. Nüüd on selline seis, et poja jaoks pole ema, ei pulmad, emadepäevad, kodus käimised, ei näe lapsi jne. Olen saanud endale hingelise trauma, depressioon, vererõhk ravimid juba 9a, Suitsiidimõtted. Enam ei saa mõelda poja peale, hääl kaob poole sõna pealt. Psühhiaater, psühholoogi ravi 8a. Kas annab muuta kinkelepingut kasvõi kohtu kaudu? 

Kirjeldatud olukorras ei pruugi kinkelepingust taganemine enam võimalik olla. Esiteks on lepingu sõlmimisest möödunud juba palju aega, teiseks saab kinkelepingust taganeda vaid loetletud kindlatel alustel. Kõige sagedasemaks taganemise aluseks on kingisaaja jäme tänamatus kinkija vastu. Sellise käitumise hindamisel tuleb lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut. Jäme tänamatus võib olla näiteks kingisaaja korduvad ründed kinkija lapse vastu, mis omakorda võivad tähendada jämedat tänamatust kinkija vastu (Riigikohtu 1. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 27). Kinkijale lähedasele isikule kehavigastuse tekitamist või sellega ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teona (Riigikohtu 22. veebruari 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 16).

Samas on kohtupraktikas leitud, et ebaviisakas väljenduslaad, negatiivsed sõnad ja hääle tõstmine, sh igasugune kingisaaja käitumine, mis ei ole kinkijale meelepärane, sh ebaviisakate väljendite kasutamine kinkija suhtes, ei ole käsitletav jämeda tänamatusena (vt Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-14197, p 8). Seega ei saa jämedaks tänamatuseks pidada harilikust mõnevõrra pingelisemat, emotsionaalsemat või närvilisemat suhtlemisstiili (Tallinna Ringkonnakohtu 9. oktoobri 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13695, p 10.10).

Samuti ei ole ainuüksi poolte isiklike lähedaste suhete lõppemine kingisaaja jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 mõistes (Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2019 otsus tsiviilasjas p 2-18-13412, p 9).

 Lisaks võib kinkija kinkelepingust taganeda vaid ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Siiski soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et saaksite juristile avaldada kõik asjaolud, mis Teid end halvasti tundma panevad ja jurist saab seejärel hinnata, kas kinkelepingust taganemine võib ehk siiski võimalik olla.

Laenasin tuttavale 2023 aasta juulis 11650 eurot sularahas. Tegime tagasimaksmiseks digiallkirjastatuna graafiku, mille täitmine lõppes 20.augustil 2024 aastal. Siiani on tema poolt minu arvelduskontole laekunud 1650 eurot ja tundub, et ei plaanigi maksta. Kuidas on õigem edasi talitada, et saada 10000 eurone võlg ametlikult tagasi?

Kui on võimalik tõendada, et olete andnud laenu, millises summas ja fikseeritud on ka laenu tagastamise tähtaeg, mis on möödunud, soovitan esitada otse laenuandjale esmalt nõude kohustuse täitmiseks koos täiendava tähtaja andmisega ja kui kohtuväline pöördumine tulemust ei too, esitada nõue kohtu kaudu. 

Oleme rendinud maja 13 kuud läbi rendin.ee. Peres on kaks last, üürileandja oli teadlik. Maja oli meile antud kunstnahast toolidega, mis olid 4 aastat vanad. Meie tavapärase kasutamise (söögilaua taga) käigus nende kate hakkas pragunema ja ajama tükke juba esimeste kuude jooksul. Nüüd maja tagastamisel üürileandja nõuab toolide täielikku kompenseerimist ehk uute samasuguste toolide ostmist, samast firmast väites, et me peame tagastama toolid samas seisus, millises olid nad antud meile. Kuid kunstnaha eluiga ongi 4-5 aastat, eriti suure kasutamise puhul - pere kasutab igapäevaselt mitu korda päevas. Ehk meile olid toolid üle antud oma eluea lõpus. Toolid seisid toas kus on 2 seina on aknad põrandasse ja õhtuti paistis neile päike. Kuidas saame ennast kaitsta?

Üürnik vastutab enda põhjustatud kahju kompenseerimise või likvideerimise eest, ent kindlasti pole ta kohustatud seda kuidagi parendama. Loomuliku kulumisega seotud parandustööde hüvitamist üürnikult nõuda ei saa. Loomulik kulumine on eseme või objekti jms amortiseerumine, mis paratamatult juhtub kõigega mingi aja vältel. Näiteks korteri siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik nende esialgset seisukorda igavesti säilitada. Seetõttu peab üürileandja alati arvestama, et tema elupind vajab mõne aja tagant remonti, sealne kodumasin tahab parandamist või mööbel välja vahetamist. See on üürileandjaks olemise kulu igakuise tulu teenimise kõrval.

Kui Teile on esitatud alusetu nõue, tuleb kindlasti esitada sellele vastuväide.

Tere, Palun anda õiguslik hinnang järgmisele olukorrale. Firma A ja Korteriühistu sõlmivad hooldustööde lepingu. Leping on tähtajatu. Lepingu lõpetamise tingimustena pannakse kirja, et: 1. Osapoolte kirjalikul kokkuleppel võib Lepingu lõpetada, teatades sellest teisele Osapoolele ette vähemalt 90 kalendripäeva. 2. Leping lõpeb ennetähtaegselt: - ühe Osapoole likvideerimise korral; - ühe Osapoole pankrotistumise korral. Esialgu teostabki hooldustöid firma A kuid teadmata asjaoludel võtab selle üle firma B. Mõlema firma juhtkonnas on samad inimesed. Firmaga B korteriühistul kirjalikku lepingut ei ole. Firma B teostab hooldustöid ja väljastab selle kohta arveid. Korteriühistu tasub arved. Firma A pankrotistub. Korteriühistu tasub veel mõnda aega arveid mida firma B väljastab hooldustööde eest. Korteriühistu otsustab loobuda hooldusteenusest ja teavitab sellest firmat B 16.04.2025. Viimane hooldustöö toimub 06.05.2025. Edaspidi hooldustöid ei toimu kuid järgmine kuu (01.06.2025) väljastab firma B endiselt ühistule arve perioodile 01.06.2025 - 30.06.2025. Põhjenduseks tuuakse, et „Leping lõppeb 90 päeva pärast hooldusest loobumise teadet ehk 15.07.2025. Firmaga A sõlmitud leping läks üle firmale B ja seda tõendab firma B poolt teenuste osutamine, arvete väljastamine ning Ühistu poolt arvete tasumine.“ Küsimus. Kas firmal B on õigus väljastada Ühistule arveid 90 päeva jooksul ka pärast seda kui Ühistu on esitanud teenusest loobumise avalduse ja Firma B enam hooldustöid ei teosta?

Kui ettevõte on üle läinud, on läinud üle ka lepingud, millega ettevõte on seotud ja ettevõtte omandaja on astunud lepingusse algse lepingupoole asemele. Muus osas kehtib leping kokku lepitud sõnastuses. Teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, vajalik on vaid teavitamine. Kui aga ettevõtte üleminekut ei ole toimunud, on leping lõppenud ühe lepingupoole pankrotistumisega.

Olukorra kirjelduses on mitmeid nüansse, mis vajavad täpsustamist ja mille tõttu ei ole võimalik foorumis ühest vastust anda. Soovitan vastuse saamiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere, SKA Parking tegi Jaanuaris Motoneti kaupluse parklas parkimistrahvi. Kviitungil eksis sõigugi numbriga, st. üks täht on teatisel vale. Vaiet ei esitanud, kuna trahv oli ebakorrektselt vormistatud. Pool aastat hiljem jõudis maksmata trahvi meeldetuletus minu e-mailile. Tavapärane inkasso ja muu jutt. Parklas tehtud fotode järgi ilmselt tuvastati nüüd sõiduk ja hakati maksmata trahvi menetlema. Küsimus - kas juriidiliselt peaks valesti vormistatud andmetega nõudele reageerima? Kui sõiduki number on 111AAA aga trahvinõue koostatud sõidukile 111AAB? Tänud

Eramaal parkimise puhul ei ole tegemist parkimistrahviga vaid leppetrahviga. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi saab nõuda juhul, kui poolte vahel on sõlmitud leppetrahvikokkulepe, st et parkimistingimustes (nt tahvlil parklas) peab olema viide sellele, et parkimise korraldaja võib lepingu rikkumise korral leppetrahvi määrata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.11.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-128488, p 27).Riigikohus on aga 21. jaanuari 2011 tsiviilasja nr 3-2-1-142-11 p-s 16 öelnud, et sõltumata aegumisest tuleneb VÕS § 159 lg-st 2, et leppetrahvi nõuet ei või esitada (st sisuliselt nõue lõpeb), kui trahvi nõudmisest ei teatata mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Mõistlik aeg peab jääma seega rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt ka nt Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, pd 12, 13; 29. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 10). Näiteks kaks ja pool aastat trahviotsuse tegemisest ei ole mõistlik aeg sellest teatamiseks. Sarnasele järeldusele on jõudnud Harju Maakohus 18. detsembri 2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-19-123153.Leppetrahvi nõude esitamise kohta on Riigikohus 06. mai 2019 tsiviilasjas nr 2-17-117146 p-s 12 öelnud, et kolleegiumi arvates võib parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Seega, kui parkimisteenuse osutaja saab tõendada (tavaliselt fotodega), et leppetrahvikviitung pandi sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, siis loetakse sõiduki omanik trahvist mõistliku aja jooksul teavitatuks. Küll aga võib seda seisukohta muuta, kui kojamehe vahele pandud leppetrahvikviitungil on märgitud muu kui parkiva sõiduki andmed.

Tere Minu küsimus on seotud üürilepinguga. Õigemini omaniku ja üürniku vahel ei olnud sõlmitud üürilepingut, aga ka üleandmise-vastuvõtuakti, ei sissekolimisel ega väljakolimisel. Üürnikud elasid korteris sees 6 aastat, ühtegi parendustööd selle aja jooksul omanik ei teinud- kas siis kui oli räägitud probleemidest niiskusega jne. Üürnik täitis maksekohustused alati õigeaegselt. Ainus asi mis vahepeal sai tehtud oli välisukse vahetus-vana oli amortiseerunud. Üürnik teavitas välja kolimisest 2 nädalat ette ja sellega oldi nõus, väljakolimise päeval helistasime, et oleme valmis ära minema, omanik ütles, et ta kohale ei tule-jätke võtmed korterisse. Päev hiljem saabus e-kiri nõudega- remondikulud, millega me nõus ei ole, kuna tegemist on loomuliku kulumiga, nagu tapeedi vahetus, osade seinade värskendus, aga ka näiteks aknakatete vahetus- mis olid üürniku enda ostetud. Samuti niiskuskahjustustega-millest on korduvalt ka omaniku varasemalt informaaritud, kuid ta ise ei teinud parendamiseks midagi ning täna ütles, et ta ei saanud ju teha, sest me elasime sees. Kuidas oleks korrektne antud situatsioonis käituda? Me loomulikult ei ole huvitatud konfliktist, aga kui me ei jõua konpromissile, siis millised õigused on omanikul ja millised meil, kui tegelikkuses ei ole me eelnevalt ju kirjalikult ega ka tegelikult suuliselt milleski kokku leppinud, va üüritasu.

Üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Üürnik peab likvideerima või hüvitama need kahjud, mis on tekkinud tema süül. Näiteks, kui üürnik lõhub üüripinnal ära peegli või tekitab parketile sügavad kriimustused, siis tuleb tal kahjustused likvideerida või need üürileandjale rahaliselt hüvitada. Lisaks vastutab üürnik nende kahjude eest, mida on tekitanud tema lemmikloom. Tavaline praktika on, et üürnik ei vastuta loomuliku kulumise eest ning peab üüripinnalt kõrvaldama vaid amortisatsiooni ületavaid kahjustusi. 

Kui üürileandja nõuab Teilt kahjude hüvitamist, küsige temalt nõude aluseks olevaid dokumente. Üürileandja peab tõendama, et talle on kahju tekitatud ja kahju on põhjustanud teie tegevus. Samuti peab ta tõendama kahju rahalise suuruse.

Kui Tegemist on tõepoolest loomuliku kulumisega ja üürileandja nõue ei ole loomulikku kulumist ületavate kahjustuste hüvitamiseks, on Teil õigus hüvitamisest keelduda.

1. Kas Äriseadustikus mõiste "ühinev ühing" all on mõeldud kõiki ühinemisprotsessis osalevaid ettevõtteid või vaid ühendatavat ettevõtet? 2. Kui ühinemisprotsessis osalevad OÜ ja AS, kas siis ühinemislepingu audiitorkontroll ja AS vahebilansi koostamine (kui viimane majandusaasta aruanne on koostatud majandusaasta kohta, mis lõppes varem kui kuus kuud enne ühinemislepingu sõlmimist) on igaljuhul vajalik? 3. Millal on hiliseim aeg esitada Äriregistrile ühinemise kande tegemiseks avaldus koos dokumentidega (nt bilansipäevaks on 01.01.2026 ja 2025.a. aastaaruanne (lõppbilanss) on 2026.a. alguses alles koostamisel)?

Tere

Täname pöördumast! 

Vastus Teie küsimusele on postitatud ja nähtav

Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 1 kohaselt äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks.

Sama paragrahvi lg 2 järgi äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks.

ÄS § 394 lg 1 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel kontrollib ühinemislepingut audiitor.

 Sama paragrahvi lg 2 järgi audiitor ei pea ühinemislepingut kontrollima, kui ühendatava ühingu kõik osad või aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule või ühineva ühingu kõik osanikud või ühinevate aktsiaseltside kõik aktsionärid on nõus, et audiitor ühinemislepingut ei kontrolli.

ÄS § 400 lg 1 kohaselt ühineva ühingu juhatus või ühingut esindama õigustatud osanikud esitavad mitte varem kui ühe kuu möödumisel ühinemislepingu heakskiitmisest avalduse ühinemise äriregistrisse kandmiseks. ÄS ei sätesta n.ö. kõige hilisemat aega.

Täpsemate vastuste saamiseks soovitame pöörduda audiitori poole

Lugupidamisega

"Tere! Tunnen huvi üürilise sisse kirjutamise kohta üürikorterisse. Kas ja missugused kohustused/maksud seoses sellega üürile andjale laienevad?" Samuti tunnen huvi, kas tagaselja üürilise välja kirjutamine on seaduslik? 

Üürniku sissekirjutus tagab üürniku seadusest tuleneva kohustuse tagada rahvastikuregistris oma elukoha aadressi olemasolu ja õigsus, täitmise. See ei loo õigusi ega kohustusi. Õigused ja kohustused nii üürileandjale kui üürnikule tulenevad üürilepingust. Kui üürnik asub üürikorterisse elama, siis on ta seadusest tulenevalt kohustatud oma uue elukoha aadressi andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks esitama. Üürnik peab seda tegema 14 päeva jooksul alates eluruumi elama asumisest arvates. Kui üürileandja nõusolekut ei anna, piisab kohalikule omavalitsusele üürilepingu esitamisest. 

Üürilepingu lõppemisel saab üürileandja sissekirjutust muuta. RRS § 88 lg 1 kohaselt on üürileandjal õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt üürniku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1. üürniku elukohaks on märgitud üürileandjale kuuluv ruum;
2. üürnikul ei ole õigust kasutada üürileandja ruumi oma elukohana (üürileping on lõppenud);
3. üürnik ei kasuta üürileandja ruumi elukohana.

Kui üürnik soovib üürileandja korterisse sissekirjutust teha või üürileandja soovib kontrollida, kes on tema üürikorterisse sissekirjutatud, siis tasub alustada andmete sisestamist ja kontrollimist veebilehel www.rahvastikuregister.ee.

Tere, Kuidas nõuda kaastaotlejat solidaarse laenumakse tasumist? Kui olen juba üle 5000€ tasunud teise eest ning laenuleping on veel kehtiv. Kuidas saab nõuda tasutud summasi tagasi?

Võlaõigusseaduse kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb sel juhul üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.

Nõude maksmapanekuks tuleks esmalt esitada see kohustust mittetäitnud solidaarkohuslasele. Kui nõude esitamine ei too tulemust, on võimalik see maksma panna kohtu kaudu.