Kuidas saab teha internetti postitamiseks välismaa lauludest kavereid (ingl cover) ehk oma versiooni laulust juriidiliselt õigesti?

Autoriõiguse seaduses ei kasutata sellist mõistet nagu kaver ja kaverdamine. Kuid praktikas tuleks kaveri (ingl cover) all mõelda juba salvestatud ja avaldatud originaalteosest ehk algsest teosest tehtud töötlust. Õigus lubada ja keelata teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele) on teose autoril. Autoriõigusega kaitstud muusikateose teksti tõlkimine või arranžeerimine eeldab originaalteose ehk algse teose autori nõusolekut. Autoriõigus kehtib kogu autori eluea vältel ja veel 70 aastat pärast tema surma. Loa saamiseks pöördub arranžeerija autori, või pärija poole allkirjastatud loa saamiseks. Asjaomaste isikute kontaktandmeid saab huviline küsida EAÜ-lt (Eesti Autorite Ühing). Kui isik kuulub mõnda muusse ühingusse, on võimalik EAÜ-lt saada kontaktandmed. Autor või tema õiguste esindaja lepivad arranžeerijaga kokku, kas viimane saab oma arranžeeringu eest ka tasu, ning kui jah, siis milline on tasujaotuse protsent. Originaalteose autor registreerib teose EAÜ-s, autori õiguste esindajad edastavad EAÜ-le loa teos registreerida. Arranžeeringute puhul, mille tegemiseks ei ole luba taotletud ega saadud, kuid mida siiski levitatakse, ei teki arranžeerijal õigust autorsusele. See tähendab seda, et neil ei ole õigust esineda üldsuse ees arranžeeringu loojana. Enamate selgituste saamiseks soovitan lugeda EAÜ koostatud dokumenti Muusikateoste arranžeerimise ja kohandamise hea tava

Kas ja millised nõuded on vanas paneelmajas asuva korteri renoveerimisel teostatud tööde dokumenteerimine ja nende dokumentide esitamine uuele omanikule? Soetasime korteri ettevõttelt, kes oli korteris teostanud kapitaalremondi, sh vahetanud elektrijuhtmestiku, teostanud torutööd (torud viidi ümber teise tuppa, kus enne polnud veeühendust), põrand võeti betoonini üles, soojustati, paigaldati uus parkett jne. Kas ehitaja oli kohustatud renoveerimine dokumenteerima ja esitama meile kui uuele omanikule need dokumendid? Kui jah, siis mis ajani on meil õigus neid dokumente temalt nõuda, kui enne tehingut seda ei tehtud? Mis seadus ja paragrahvid seda reguleerivad? Kuivõrd kapitaalremont hõlmas endast ka planeeringu muutmist, siis selleks vajalikud dokumendid ettevõte EHR-ile esitas ning EHR-is on kõik vastavuses.

Kui korteri tegelik seisund ja planeering vastab ehitisregistrile, ei ole tõenäoliselt tegemist ebaseadusliku ehitisega ja selle teostajal on olemas kogu vastav dokumentatsioon. Kas renoveerimiseks oli vajalik ehitusprojekt, sõltub selle ulatusest. Tõenäoliselt saate vastuse sellele küsimusele korteri müüja käest. Soovitan Teil küsida kogu renoveerimisdokumentatsiooni, sealhulgas olemasolevaid projekte, müüja käest. VÕS § 211 kohaselt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

Minu isiklikku prügikonteinerit tühjendati 3. aprillil 2025 ja tagasi sain katkise nurgaga konteineri. Murdunud nurgatüki leidsin sõiduteelt kus minu konteinerit tühjendati. Konteineri peale on kirjutatud aadress. Tegin ka foto. Soovin taotleda isikliku vara prügikonteineri hüvitamist. SAATSIN SELLISE KIRJA PRÜGIVEDAJALE JA SAIN VASTUSE: Me ei ole tuvastanud, et meie ekipaaž oleks Teie konteineri kuidagi tahtlikult rikkunud või lõhkunud, et meil oleks süüline vastutus. Teie mahuti tühjendus toimus korrektselt. Antud mahutit peaks saama hetkel veel tühjendada, aga peaksite mõtlema uue mahuti soetamisele. Konteinerite eluiga sõltub paljudest asjaoludest ja nii nagu kõigel siin maailmas, nii on ka konteineritel oma eluiga. KÜSIN: KAS ON MINGI VÕIMALUS, ET MULLE TEKITATUD KAHJU HÜVITATAKSE?

Hüvitist nõudes tuleb arvesse võtta kahjustatud asja loomulikku kulumist ja selle kvaliteeti. Kui tegemist oli vana konteineriga, võib ettevõtte vastus olla õige ja kahjunõuet ei rahuldatagi. Kui aga tegemist oli uue konteineriga, mille kasutusiga ei ole veel möödunud, võib ekipaaži tegevuses olla hoolsuskohustuse rikkumine ning sel juhul tuleb tekitatud kahju hüvitada. Soovitan kõiki asjaolusid arvestava seisukoha saamiseks pöörduda juristi konsultatsioonile.

Kui olen andnud inimesele laenu aga kontoväljavõttes näha makse kas selle summa ma nõuda tagasi v mitte summa kokku 2300€ millega viivitanud juba 7kuud ja ainult vabandused

Lisaks raha üleandmise ja üleandmise aja tõendatusele panga väljavõttega on asjas olulised veel järgmised asjaolud: laenu summa,  kokkulepe, et tegemist on laenuga ning millal ja kuhu on laenusaaja kohustatud raha tagastama. Kui need asjaolud on tõendatavad mistahes viisil, on Teil perspektiivi laenu tagastamist nõuda, sealjuures kohtus.

Tere Olen hetkel müümas korterit. Korteris on üürnik sees, üürileping on tähtajatu. VÕS järgi on lepingu korralise ülesütlemise aeg 3 kuud. Natuke selgusetuks jääb,  et kui ma lõpetan nüüd ise lepingu näiteks 01.05.2025, kas siis lepingu lõppemise kuupäev 01.08.2025 jääb omaniku vahetusega kehtima või peab uus omanik üürilepingu lõpetamise uuesti algatama kui omanikuks saab, ja sealt hakkab uus 3 kuud kehtima? Internetis pole vastava olukorra kohta infot. 

Seaduses on kirjas "Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale". See tähendab, et ei sõlmita uut lepingut ja uus omanik astub lepingusse üürileandja asemele. Seetõttu jäävad kehtima ka eelmise omaniku tahteavaldused, sealhulgas lepingu ülesütlemise avaldus, kui uus omanik ei avalda soovi lepingut jätkata ja üürnik sellega ei nõustu ehk ei sõlmita kokkulepet lepingu jätkamiseks.

Liiklusseaduse on kirjas: RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015] (9) Takso tagaistmel alla kolmeaastase lapse sõidutamisel ei ole lapse turvaseadme kasutamine kohustuslik. Alla kolmeaastast last tohib takso tagaistmel sõidutada täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps. Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga või muu nõuetekohase turvaseadmega. Ülejäänud laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma. Kas olles Bolt/Uber juht, siis saan aru, et ei ole vaja kasutada turvaseadmeid vedades lapsi vanemaga tagaistmel? Mis asi on turvavööpadi? Kunagisest eelnõust loen, et sooviti muuta sõnastust seaduses, et "turvavöö padi" asendatakse sõnaga "istmekõrgendus", aga see eelnõu lükati tagasi, kas sellest või välja lugeda, et turvavöö padja all mõeldakse istmekõrgendust või on turvavöö padi ikkagi selle nime all müüdavad ümber turvavöö käivad pehmendused?

Juht peab veenduma, et reisijad kasutaksid kohustuslikku turvavarustust. Kui laps on alla 3-aastane ja istub takso tagaistmel turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, on kõik nõuetekohane. Seejuures tohib ühe täiskasvanu süles olla üks alla 3-aastane laps. Kui lapsi on rohkem või kui nad on üle 3-aastased, tuleb kasutada turvavarustust. Teie poolt mainitud pehmendused ei ole laste turvavarustus. Liiklusseaduse säte, mis käsitleb laste turvavarustuse kasutamist, ei saa kohustada kasutama pehmendusi vaid siiski nn istmekõrgendust. Sellele viitab ka sõnastus "...kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö või ainult selle vöörihmaga..."

Tere. Mul on võlgnevus pangas, võtsin sealt laenu 2018 aastal kuid praeguseks on see aastaid maksmata. Sain lähiajal oma kohtutäiturid makstud ja avastasin, et swedbank kaudu olen ikka maksehäirega üleval, kuigi kohtutäiturile nad midagi andnud ei ole. Võtsin nendega ühendust, sain vastuse, et teeksin nendega maksegraafiku, samas intressid jooksevad edasi . Maksehäiret nad ära ei kustuta, ja kui ma ei ole nõus neile maksma, annavad nad võlgnevuse kohtutäiturile. Küsimus, kuidas peaksin käituma, kui nad ei ole aastaid vähemalt 6 seda kohtusse andnud ? Peaks olema aegunud?

Laenu andmise aluseks on panga ja kliendi vahel sõlmitud leping ehk tehing. Tehingust tulenev nõue aegub 3 aasta jooksul selle sissenõutavaks muutumisest. Vaid juhul kui enne kolme aasta täitumist on alustatud kohtumenetlust, menetluse ajaks aegumine peatub ja võlgnevust tasuma kohustava kohtulahendi jõustumisel hakkab kulgema uus, nüüd juba 10 aastane aegumistähtaeg. Kas ja millises ulatuses on nõue aegunud sõltub sellest, millal ja millises ulatuses see sissenõutavaks muutus. Kui pank on lepingu üles öelnud on kogu laenujääk muutunud sellega sissenõutavaks ja hakanud kulgema 3-aastane aegumistähtaeg. Kui aga lepingut üles öeldud ei ole, tuleb igal maksegraafikujärgsel tasumiskohustusel vaadata aegumist eraldi. 

Olgu veel öeldud, et aegumine ei lõpeta nõuet automaatselt vaid annab võlgnikule õiguse nõude tasumisest keelduda esitades sellele aegumisevastuväite.

Kas pangal on õigust anda kolmandale osapoolele eraisiku konto detailset väljavõtet ilma sellest isikut teavitamata? Kui selline õigus pangal on, siis millistel tingimustel ja kellele võib pank konto andmeid jagada ja kas selleks peab küsijal olema mingi juriidiline alus, nt kohtumäärus, order vmt?

Krediidiasutuste seaduse kohaselt käsitletakse pangasaladusena kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on krediidiasutusele teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta. Krediidiasutusel on mitmel juhul õigus ja paljudel juhtudel kohustus pangasaladuse avaldamiseks kolmandatele isikutele, sealhulgas kohtule ja uurimisasutustele. Sellistest olukordadest saate täpse õlevaate krediidiasutuste seaduse § 88 lõigetes 3 -11

Tere! Küsimus veidi komplitseeritud kuna ei tea täpset põhjust ega tagamaad. Naaber on võtnud pähe, hakata mind süüdistama(täiesti alusetult) kõikvõimalikes surmapattudes, kahjustades minu mainet, terve kommuuni ja seda enam, meie korrusmaja rahva ees. Küll ma teostan tema suhtes luure ja jälitustegevust, küll tungin korterisse sisse ja käin vargil, küll piinan ja tapan lemmikloomi... õnneks puuduvad tal igasugused argumendid ja jääb suht selgusetuks, mida, millal ja kuidas, ma midagi tegema peaks ja loomulikult ka - miks. Ta nimelt kodune. Ent iga võimaluse, neid süüdistusi näkku paisata, kasutab ta ära. Ja eelistatult - publiku ees ning seda nautides. Majarahvas, kelle KÕIGIGA on ta tülis, kahtlustab teda, varjatud skisofreenia põdemises. Mina ise -muide - ka. Ent teema on ohuks tevisele ja elule. Ma seetõttu, iga kord kui on oht kohtuda, põgenen. Aga see pole ka, omas kodus, normaalne, et keegi, sel moel terroriseerib. Ignoreerin - püüan. Keeran huumoriks - sarkasmiks - samuti. Ent viimane konflikt lõppes raskema tervisehäirega, ehk siis vererõhuga 220/130. Mul on diagnoositud rütmihäiretega südamerike, koos hüpertensioontõvega. Seega on ilmne oht infarktiks - insuldiks - aneurüsmiks. Ehk siis äkksurmaks. Loodetavasti andsin olukorrast piisavalt selge pildi. Huvitab selle juures, kas on mingi seaduseparagrahv, koos väljatoodud karistusmääradega, sellise tegevuse puhul. Prindiks välja ja torkaks talle pihku. Äkki see taltsutaks teda veidi. Muidu on ühistu esinaine ka, kõik ühistu rahad, ära varastanud nagu koosolekul kuulda saime Kindlasti kavatsen ta psühhiaatrilise haiguse kahtluse edastada ka ta tütrele. Parimat ja päikest 

Kindlasti soovitan teatada isiku lähedasele tema käitumise muutustest. Samuti võiks olla asjakohane informeerida kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda. Isiku käitumine viitab terviseprobleemile ja kui see tõepoolest on nii, ei ole ühestki nõudekirjast kasu vaid inimene vajab meditsiinilist abi.

Kui aga inimene on lihtsalt kiusliku loomuga ja terviseprobleeme ei esine, saate esitada nõude õigusvastaselt tekitatud varalise ja ka mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043 alusel. Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane (VÕS § 1046). Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld). 

Tere! Mul on tegelikult suur mure, otsin mootorata aga kaup mida sain kätte ei vasta sellele mida müüa mulle müüs. Ehk kokkulepe oli selline et motikas vajab akku vahetus ja tehno ülevaatust. Aga kui panin uue aku paele siis sain osaliseks sellele, et tgl on mootor rikkis. Mis õigused ja mis variandid mängivad minu kasuks et saan oma raha tagasi või kas või osaliselt. Kas kehtib ka see 14 päeva tagastamis õigus ka sellele ostule? Või lähen kohtuse?

Kui ostetud esemel ei ole neid omadusi, milles kokku lepiti, on Teil kui ostjal õigus nõuda asja parandamist, hinna alandamist või lepingust taganeda (tagastada ostetud ese ja nõuda tagasi tasutud raha). 14-päevane tagastamisõigus on juhul, kui müüjaks oli majandus või kutsetegevuses tegutsev ettevõte ja Teie ostsite eraisikuna. Kui tehing tehti kahe eraisiku vahel või kui ostjaks oli ettevõte, 14-päevast tagastamisõigust ei ole. Küll aga on õigus, tuginedes asja lepingutingimustele mittevastavusele (nn varjatud puudused), kasutada muid nimetatud õiguskaitsevahendeid.