Tere Millised on minu õigused ja võimalused antud olukorras: nimelt keset ööd tungis minu elamisse võhivõõras isik. Selleks kasutas ta elamu tehnoruumi(panipaik), mille välisuks oli lukust lahti, kuid ruum ise pilgeni erinevaid asju täis (kasutasime hoiustamiseks) tallatud on lapse turvatool, lõhutud pilt koos raami ja klaasiga ning riiul seinast alla kistud jms (pole just varaliselt hiiglaslikud kahjud). Tehnoruumi teine uks viib tuppa. Elame suletud aiaga piiratud mitmepere eramus. Politseid teavitati kohe ja avaldus esitatud. Antud isik tungis tuppa, kõndis ringi mu toas ajal, mil mina ja kaks pisikest last üleval magasime. Tulin alla tekkinud lärmi peale ja avastasin selle inimese. Ajasin ta kohe kodust välja ning kutsusin politsei. Minu küsimus- kui suurt varalist kahju ei tekkinud, siis mis on minu võimalused antud isiku vastu kohtusse pöördumiseks, mida pean arvestama ja millistest seadustest sellise juhtumi puhul lähtutakse. NB: Isik ei olnud mu vastu vägivaldne ja ei röövinud midagi, kuid mittevaraline kahju ja turvatunde kahjustamine on olnud märkimisväärsed.

Igal isikul, kellele on tekitatud kahju, on õigus kahju tekitajalt nõuda kahju hüvitamist. Seda nii varalise kui ka mittevaralise kahju osas. Kui Teile on teada kahju tekitaja isik, soovitan esmalt esitada nõudekiri kahju hüvitamiseks isikule endale. Kui nõudekiri soovitud tulemust ei too, saab esitada võlaõigusseaduse kahju õigusvastaselt tekitamise sätetele tuginedes  nõude hagimenetluses tsiviilkohtusse. Kui aga politsei uurimine tuvastab, et isik on sisse tungides sooritanud süüteo, mis on kriminaalkorras karistatav, saate oma tsiviilnõude esitada kriminaalmenetlusse. Selleks suhelge uurijaga, kes menetlust juhib.

Tere!  olen kahe raamatu autor. Raamatud andis välja kirjastaja, kellega meil oli suuline kokkulepe: tema katab väljaandmise kulud ning pärast nende tasumist pidime jagama müügitulu. Kahjuks ei ole meil kirjalikku lepingut. Tänaseks on kirjastaja minuga igasuguse suhtluse lõpetanud. Ta keeldub jagamast müüginumbreid ega ole vastanud minu korduvatele päringutele. Kirjastaja väldib ka lepingu sõlmimist. Tahan teha sotsiaalmeedia postitust kus räägin oma loo ja kutsun inimesi raamatuid mitte ostma. Samuti kaasata meediat. Kas see oleks ok? Kas minul kui autoril on õigus nõuda raamatumüümise lõpetamist? Sest ma ei saa mingit kasu sellest. Kas mul on õigus nõuda müügi numbreid? Mis oleksid siin arukad sammud? Kas ma võin teatada politseisse, kui ta raamatuid müügilt ära ei võta? 

Nagu ütleb Autoriõiguse seadus, siis autoriõigus on õigus, mis tekib autorile, kes on loonud teoseid kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Autoriõigused tekivad autorile teose loomisega, autoril endal ei ole selleks tarvis teoseid kuskil registreerida. Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus on autoril kahte liiki õigused – isiklikud ja varalised õigused.Autoriõiguse seaduses on välja toodud järgmised autori isiklikud õigused: 

1. õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel tema autorsuse tunnustamist
2. õigus autorinimele ehk võimalus otsustada, kuidas tema nimi teose kasutamisel kajastub, kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega ehk pseudonüümiga või hoopis ilma nimeta – anonüümselt
3. õigus teose puutumatusele ehk võimalus teha ise, lubada või keelata teha teistel isikutel teoses endas, teose pealkirjas  või autorinime tähistuses muudatusi ning õigus tehtud muudatusi vaidlustada
4. õigus teose lisadele ehk võimalus lubada või keelata lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms)
5. õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk võimalus vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi, mis kahjustavad autori au ja väärikust
6. õigus teose avalikustamisele ehk võimalus otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks
7. õigus teose täiendamisele ehk võimalus oma avalikustatud teost täiendada ja parandada
8. õigus teos tagasi võtta ehk võimalus nõuda teose kasutamise lõpetamist
9. õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt

Isiklikke õigusi ei saa autorilt võõrandada ehk autor ei saa neid ka ise müüa või neist muul viisil täienisti loobuda. Siiski võib autor ainulitsentsiga anda loa mõnele teisele oma isiklike õiguste kasutamiseks. Näiteks võib autor töötada variautorina, andes kellelegi teisele õiguse kasutada oma õigust olla tunnustatud loodud teose autorina ning see avaldatakse kellegi teise nime all.  

Varaliste õiguste loetelu seaduses pole ammendav. Olulisemad on:

1. õigus teose reprodutseerimisele (reproduction right) ehk teosest koopiate tegemisele. Kopeerimine võib toimuda nii füüsiliselt kui ka digitaalselt. 
2. õigus teose levitamisele (distribution right) ehk teose koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Levitamise all peetakse silmas teoste füüsiliste koopiate levitamist.
3. õigus teost avalikult esitada (public performance right) ehk õigus esitada avalikult teise autori muusikapala, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms. Seejuures võib esitus toimuda nn elavas ettekandes või kõlada salvestuselt. Klubis kontserdi andmine või taustaks salvestatud muusika mängimine hõlmavad mõlemad muusikateoste avalikku esitamist.   
4. õigus teost üldsusele edastada raadio, televisiooni, satelliidi kaudu või taasedastada kaabellevivõrgu kaudu (õigus teose edastamisele).
5. õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks (making available right) ehk teha teos kättesaadavaks sellisel viisil, et neid on võimalik kasutada – kuulata, vaadata. lugeda – individuaalselt valitud kohas ja ajal. See õigus võimaldab mh toimida kõikvõimalikel digitaalsetel platvormidel, sh voogedastusplatvormidel;
6. õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) või muid kohandusi ehk õigus teose töötlemisele. 

Varalised õigused võimaldavad autoril teenida oma loomingu kasutamise eest tulu. Erinevalt isiklikest õigustest võib autor oma varalisi õigusi müüa (ehk üle anda, ingl assign) või lubada teatud tingimustel kasutada (ingl license).

Autori isiklike või varaliste õiguste rikkumisega kaasneb tsiviilõiguslik vastutus. Autor, kelle teoseid kasutatakse ilma tema loata, võib nõuda rikkujalt tekitatud kahju hüvitamist, õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist ning ka teenitud kasu väljaandmist. Kui rikkuja poole pöördumine ei vii sihile, võib autor või tema esindaja pöörduda kohtusse.  Kui autoriõiguste rikkumine on ulatuslikum ning toime pandud kasu saamise eesmärgil, on tagajärjed ette nähtud karistusseadustikus. Näiteks võidakse autorsuse rikkumist ehk sisuliselt plagiaati karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Karistusõiguslikuks menetluseks tuleb esitada süüteoteade politseisse. 

Postitus sotsiaalmeedias ja meediakajastused Teie probleemi ei lahenda. Pigem soovitan esitada tsiviilõigusliku nõude Teie autoriõiguste rikkujale.

Kas klient (vana töötaja) võib avalikus alas (näiteks konserdimajas, kus liiguvad kõik kliendid) liigutada mööblit 1-2 meetrit seda kahjustamatta ning seda kõike tehes nii töötaja kui turvamehe nähes ning töötaja kui turvamehe loal?

Kui endine töötaja siseneb ettevõtte territooriumile on ta klient nagu iga teinegi ja peab vastavalt käituma. Asjaolu, et ta kunagi ettevõttes töötas ei ole oluline. Turvatöötajal ja teistel töötajatel on õigus teda vajadusel korrale kutsuda. Kui aga isik tegutses kokkuleppel ettevõtte esindajate ja töötajatega, ei saa tema tegevusele midagi ette heita.

Millisele asutusele saab esitada kaeust või küsimust, mis puudutab hoiu-laenuühistute tegevust Eestis? Kõik ametkonnad, kuhu olen pöördunud (Rahandusministeerium - HLÜ-de seadusemuudatuse eelnõu on töös, Finantsinspektsioon - meie praegu HLÜ-dele tegevuslubasid ei väljasta ja järelevalvet ei tee, Kaubandus-Tööstuskoda - osalesime vaid seaduseelnõusse sisendi andmisel), põrgatavad vastamise (vastutuse võtmise) endast eemale. Tegemist ei ole (ilmselt) kriminaalse juhtumiga, lihtsalt kodanikud ei tea, kuhu pöörduda, kui neile näib, et HLÜ tegevus on segane, varjatud, viiakse pangaarved üle välismaa pankadesse, klientidel puudub ülevaade oma hoiuste või laenujääkide hetkeseisust jmt probleemid. Kes teostab Eesti Vabariigis järelevalvet HLÜ-de üle?

Hoiu-laenuühistute üle täna riiklikku finantsjärelevalvet ei teostata. Käesoleval ajal kontrollivad hoiu-laenuühistute tegevust ja varalist seisu liikmete poolt valitud  kolmeliikmeline revisjonikomisjon ja audiitor. Soovitangi esmalt selguse saamiseks pöörduda revisjonikomisjoni või audiitori poole.

Küsimus puudutab pandiõiguse teostamist. VÕS § 915. Majutusettevõtte pidaja pandiõigus : Majutusettevõtte pidajal on pandiõigus külastaja poolt ruumidesse toodud asjadele. Pandiõigusega on tagatud majutusettevõtte pidaja nõuded, mis on tekkinud seoses majutamiseks kasutatavate ruumide külastaja kasutusse andmise, külastajale osutatud teenuste ja külastaja majutusettevõttes viibimisega seotud muude kuludega. Vastavalt kohaldatakse üürilepingu puhul üürileandja pandiõiguse kohta sätestatut. Üürileandja pandiõigust puudutavas VÕS sätetes on kirjas, et pandiõigust võib teostada üksnes ulatuses, mis on vajalik nõude tagamiseks. Kas see tähendab seda, et ülejäänud (nõuet ületavad varad tuleb pandist vabastada? Samuti - § 915 (3): " Pandiõigus lõpeb ühe kuu möödumisel asja eemaldamisest teada saamisest üürileandja poolt, kui üürileandja ei ole enne seda esitanud asja väljanõudmiseks hagi kohtusse.". Kas see tähendab, et 1 kuu möödumisel nõude tekkimisest / pandiõiguse teostamise algust tuleb panditud esmesed omanikule tagastada?

Paragrahv annab majutusettevõtte pidajale valdusevaba seadusest tuleneva pandiõiguse külastaja poolt majutusettevõtte ruumidesse toodud asjade suhtes. Pandiõiguse omandab ainult majutusettevõtte pidaja. Majutusettevõtte pidaja pandiõigus tekib ainult juhul, kui lepingule ei kohaldata üürilepingu sätted. Kui kohaldamisele kuuluvad üürilepingu sätted, tekib majutusettevõtte pidajal üürileandja pandiõigus (vt § 272 lg 4 p 1 komm 3.6.1). Pandiõigus tagab kõiki majutusettevõtte pidaja nõudeid, mis on tekkinud seoses majutamisteenuse osutamisega (ööbimine, toitlustamine, jookide pakkumine, muud teenused). Tagatud on nii majutuslepingust tulenevad nõuded kui ka nõuded, mida võib majutusettevõtte pidaja külastaja vastu esitada lepinguvälistel alustel (nt § 1028 jj). Kuludeks selle sätte mõttes tuleb lugeda seega ka majutuse pakkumine, toitlustamine, jookide pakkumine, sõiduteenuse osutamine ilma kehtiva lepinguta. Pandiõigusega on tagatud ka ruumide kahjustamisega seotud kulutuste hüvitamise nõuded, sh ka nõuded seoses kahjuga, mis on tekitatud isikute poolt, kelle eest külastaja vastutab.Külastaja võib majutusettevõtja pandiõiguse lõpetada, andes kohustuse täitmise tagamiseks pandiõigusega koormatud asja väärtuses muu tagatise (§ 306 lg 3).

Arusaamatuks jääb viide VÕS § 915 lg 3. VÕS § 915 on vaid üks lõik. Kui Te tähelepanelikult lugeda Teie tsitaati "Pandiõigus lõpeb ühe kuu möödumisel asja eemaldamisest teada saamisest üürileandja poolt, kui üürileandja ei ole enne seda esitanud asja väljanõudmiseks hagi kohtusse"  on ju üheselt selge, et selles räägitakse olukorrast, kus üürileandjale teadmata on pandiese üürniku poolt ära viidud ja üürileandja ei ole asja väljanõudmiseks hagi kohtusse esitanud. 

Korteriühistu haldurfirma on teinud kommunaalarvel vea (arvestanud maja üldvee arvele juurde kuigi ei oleks pidanud, sest näidud on õigeaeglselt esitatud). Haldurfirma raamatupidaja tunnistab viga kuid ei ole nõus kreeditarvet tegema ega ka parandatud arvet saatma. Kas ta võib seda teha? Selle asemel nõuab ta vigase arve tasumist ja ütleb, et tasaarveldab kunagi tulevikus. Samas pole kindel, et nii tehakse ja mina soovin tasuda korrektseid arveid, et hiljem ei tekiks segadusi. Arvel olev üleliigne summa oli mõeldud teisele korterile tasumiseks. Väidetavalt läksid korteri numbrid segamini. Kas mul on õigus ja millise seaduse alusel korrektset arvet nõuda samasse kuusse?

Esitatud arved peavad vastama kokkulepetele ja tarbitud teenustele. Kui arvet koostades on tehtud viga, on Teil õigus nõuda arve parandamist ja tasuda korrektse arve alusel.

Tere! Umbes 7000 liikmega Facebooki grupis avaldas anonüümne postitaja nõusolekuta pildid alaealistest (7-12 a), kus lapsed on selgelt äratuntavad. Lapsed olid mänguväljakul. 1) Kas grupi administraatoril lasub mingisugune kohustus ennetada lubamatuid postitusi ja reageerida lubamatutele postitustele? 2) Millised on lapsevanema võimalused üles leida anonüümne postitaja ja millises rikkumises süüdistus esitada (juriidilises keeles)?

Kas avalikus kohas tehtud fotosid võib internetis avaldada, sõltub avaldamise eesmärgist ja muudest asjaoludest. Üldjuhul võib näiteks avalikul üritusel tehtud pilte intenetis avaldada, kui jäädvustamine toimub avalikus kohas ning pildistamist ja filmimist võib eeldada. Toimuva jäädvustamise puhul asendab inimese nõusolekut tema teavitamine sellises vormis, mis võimaldab tal heli- või pildimaterjali jäädvustamise faktist aru saada. Inimesele tuleb jätta võimalus soovi korral jäädvustamist vältida. Avalike ürituste puhul, nagu näiteks rahvaspordiüritused, kus avalikustamise eesmärgil jäädvustamist võib mõistlikult eeldada, teavitamiskohustus ei kehti.

Siiski jääb inimesele alatiseks õigus nõuda andmete avaldamise lõpetamist, kui seadus ei sätesta teisiti ja see on tehniliselt võimalik ega too kaasa ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. Postitaja isiku kindlaks tegemisel saab aidata vajadusel grupi administraator.

Olen pärinud oma vanematelt suvila. Naabrid on hõivanud puurkaevu, lõhkunud vee juhtimissüsteemi sealhulgas veepump, kraanide süsteem torujuhtmed.On tekitatud materiaalne kahju ja kinnistu on jäänud ilma veeta. Olen pöördunud korduvalt probleemiga omavalitsuse poole aga vastust ei ole saanud.Sooviksin saada juriidilist nõu mida antud olukorras ette võtta ja milliseid konkreetseid samme peaks ette võtma et õiglus jalule seada. Olen üksik pensionär ja tunnen hirmu et ei jaksa neid kulusid kanda mida kohtutee endaga kaasa võib tuua.Millest alustada?

Esmalt tuleb selgitada välja, kellele kuulub puurkaev ehk kelle kinnisasjal see asub. Kui kaev kuulub Teile, saate esitada nõude lõhutud esemete taastamiseks või taastamise maksumuse hüvitamiseks lõhkujale. Kui puurkaev kuulub kellelegi teisele, tuleks alustada läbirääkimisi ning leppida kaevu omanikuga kokku kuidas ja millistel tingimustel oleks teil võimalik talle kuuluvast kaevust vett saada.

Tere. Sooviksin teada, kui palju orienteeruvalt maksab notari juures selline tehing, kus kinnisvara, mis on laenuga ostetud ja millel on peal hüpoteek, kirjutatakse mõlema abikaasa osaluse asemel ühe abikaasa nimele lahutuse järgselt. Vara väärtus on umbes 300 000 eurot. Samuti oleks vajalik sõlmida maksegraafik 50 000 euro tasumiseks osamaksetena, mis on siis jääk, mille peaks saama abikaasa, kes oma osa teisele poolele annab. Ülejäänud tasutakse lahutuse korral kohe. Aitäh.

Notaritasud on kehtestatud notari tasu seadusega ning need on kõigis notaribüroodes ühed ja samad. Tasu suurus sõltub tavaliselt tehingu väärtusest (on ka kindla tasumääraga toiminguid). Notarite Koja veebilehel on avaldatud kalkulaator, asub https://www.notar.ee/et/teabekeskus/notari-tasu-kalkuleerimine lehekülje lõpus. Sisestades kalkulaatorisse andmed, kas soovite kinnisasja müüa või kinkida ja kinnisasja väärtuse ja vajutate nupul "Arvuta", arvutab kalkulaator teie tehingult tasumisele kuuluva riigilõivu ja notaritasu suuruse. Täpse suuruse saab aga öelda tehingut tõestav notar enne tehingu toimumist.

Peale hiljutist isa surma tuli suure üllatusena, et kogu vara venna nimele kirjutatud juba 12.aastat tagasi. Olen terve elu olnud isa juurde sisse kirjutatud ja kõigele lisaks krundile ehitanud enda maja, viimased tööd lõpetasin hiljuti. Eelnevalt olid vennaga suhted head, aga nüüd vend vara jagama nõus ei ole ja lubab sissekirjutuse tühistada. Millised on minu õigused oma kodu kaitsmisel

Küsimusest nähtub, et olete 12 aastat enda teadmata elanud teisele isikule kuuluval kinnisasjal. Kahjuks sellises olukorras Teil muud võimalust ei olegi kui kinnisasja omanikuka kokkuleppele jõuda. Kahjuks ei selgu küsimusest, kas maja ehitama asudes oli maa selleaegse omanikuga maa kasutuse osas mingi kirjalik kokkulepe. Kui olete võõrale kinnisasjale ehitanud, on ehitis kinnisasja lahutamatu osa ja samuti kuulub kinnisasja omanikule. Siiski võib Teil olla õigus nõuda kinnisasja omanikult tehtud kulutuste hüvitamist.