Soovin küsida,et kui naaber on mulle kütteperioodil tekitanud olukorra kus ma pole selle aja jooksul sooja saanud ning kui tuleb kuu lõpus arvete leht siis olen puhtalt ainult küttearve 3-ks jaganud ja see tuba mis on jäänud soojata tänu naabrile olen jätnud maksmata ja selle tagajärjel on tekkinud võlg mida naaber ei tunnista ja käitub ülbelt ning üleplevalt.Ainult sellest ühe toa maksmata jäänud arvest on tekkinud võlg.Kas mul on õigus see temalt sisse nõuda ametlikult.Selgituseks,et maijja tuleb ühine soojus mis jagatakse võrdselt kuu lõpus korterite vahel ära.

Kui naaber on käitunud õigusvastaselt või rikkunud mõnd käibekohustust ja tema tegevuse tagajärjel on Teile tekkinud varaline kahju, on Teil võimalik nõuda kahju hüvitamist. Kas antud juhul on kahju tekkinud ja millises summas kahjuhüvitist on võimalik nõuda, sõltub faktilistest asjaoludest, mida foorumi keskkonnas ei ole võimalik hinnata. Soovitan pöörduda asjaoludest lähtuva nõustamise saamiseks individuaalsele õigusnõustamisele

Tere,minul küsimus mis puudutab üürimist.Nimelt üürin korterit ja omanik peaks edastama lepingu järgi igakuiselt arveid, mida ta aga ei tee. Nt eelmine aasta sain kokku ainult ühe ühistuarve ja kaks elekrtiarvet.Lõpuks nüüd aasta algul tõi kõik arved korraga ja tahtis kohe maksmist. Saan aru et arveid tuleb maksta, aga mitte nii et aasta korraga. Korteri eest niiöelda ei hoolitse, mina ise pean leidma ehitajad, kes asju remondiks-vannituba, ahi.Ja nüüd jätkab jälle samamoodi ei esita arveid, aga samas ütleb maaklerile, et olen võlgu. Aga need ju tema süül tekkinud vaatamata sellele et nii maakler kui mina tuletasin pidevalt meelde et arved saadaks. Samuti tehti vahepeal vannitoa remonti mille tulemusena ei saanud ei duši all käia ega wc-s aga üüri võttis ikka täismahus, kuigi ei saanud ju korterit täielikult kasutada. Küsimus, millised minu õigused või kohustused ja millised omaniku.

Üldise kohustusena on üürileandja kohustatud andma eluruumi üle kokkulepitud seisukorras ja tagama seisukorra püsimise kogu lepingu kehtivuse aja, üürnik peab hoiduma tegevusest, mis üüritud eluruumi seisukorda võiks kahjustada. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega ehk arvetega. 

Tere. Kui üürnik on rikkunud korteri sisu, st lõhkunud uksi, seinu, pole enda järelt korralikult koristanud, aga üürileandja on sellest teadlik umb pool aastat, aga pole sellega tegelenud, siis kas üürileandjal on õigus leping lõpetada nüüd erakorraliselt korteri rikkumise pärast?

Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui:

  1) üürnik või asja allkasutaja rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt kohustust kasutada asja asja hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti

  2) üürnik või asja allkasutaja rikub nimetatud kohustusi olulisel määral või tahtlikult;

Elu- või äriruumide üürileandja võib üürilepingu nimetatud juhtudel üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 30 päeva. Kui üürnik või allkasutaja kahjustab elu- või äriruumi tahtlikult, ei pea seda ülesütlemistähtaega järgima.

Seadus ei kohusta üürileandjat lepingut lõpetama mingi aja jooksul, et mitte õigust lepingu ülesütlemiseks kaotada. Igaüks võib oma vara kaitsta siis, kui ta selle vajalikuks ja otstarbekaks arvab.

Tere Tellisin internetist unerohud. Toll võttis paki maha ja nüüd kutsuti Emta'sse aru andma. Nõutakse 2 kuu pangakonto ja igasuguste krüpto rahakottide väljavõtteid. Kas tegu on seadusliku nõudega? Rohtude eest tasusin isikliku kontoga. Mujal kontosid ei oma. Olin kindel, et saatja pakki teele ei pannud ja tegu oli lihtsalt pettusega. Saatja teadis vaid minu nime ja aadressi. Tel.numbrit ja emaili ei küsinud. Saatmisdokumente ta mulle ei edastanud, neid aga Emta nüüd nõuab. Mingeid kontakte saatjaga mul pole ja tema konto on kustutatud. Aitäh

Ravimite saatminele on kehtestatud mitmed reeglid, mille rikkumine toob kaasa karistuse, paremal juhul põhjaliku uurimise. Nii on keelatud osta internetist ravimeid, välja arvatud registreeritud netiapteekidest, keelatud on posti- või kullersaadetises saata ravimeid, mis sisaldavad narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, mistahes Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse või Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki võib toimuda posti- ja kullersaadetises ainult eraisikult eraisikule kui ravimid on pakendatud nõuetekohaselt ja varustatud vastava teabega. Rohkem on võimalik internetiostudest lugeda  https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/saadetised/internetiostud ja ravimite kui keelatus ja eriloaga kauba tellimisest https://www.emta.ee/eraklient/saadetised-reisimine-elama-asumine/saadetised/keelatud-ja-eriloaga-kaubad. Reeglite mittetundmine ei vabasta vastutusest ja alati on hea tutvuda erinõuetega enne kauba saatmist või tellimist

Tere, Tellisin kauba Kaup24st Leedu müüjalt. Tagastasin toote kuna kõrvaklapid ei istunud mugavalt peas. Tagastusest keelduti avatud pakendi pärast. Olen toote eest maksnud üle 100€, soovin kasvõi toodet tagasi saada. Viimane kontakt müüjaga oli 14 veebruar kirja vahetusel, et toode määratud mulle tagastamisele. Siiani pole toode minuni jõudnud ja infot toote asukoha kohta pole samuti müüjalt saanud. Kaup24 vastus oli, et enne müüja lõpliku otsust ei saa nad raha tagastada. Kas tõesti ei anna midagi ette võtta kui pean jääma lõputult ootama? 2 kuud on päris pikk toote tagastamise aeg.

Internetis sõlmitud lepingust on tarbijal õigus taganeda 14 päeva jooksul alates toote kättesaamisest ilma seda põhjendamata.  Taganemissoovist tuleb kirjalikult selgesõnalist sooviavaldust esitades teada anda eelviidatud aja jooksul. Kaupleja peab taganemisavalduse korral tagastama raha viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul (sealhulgas postikulu, mis on tasutud kauba kättesaamise eest). Sama aja jooksul tuleb kaup müüjale tagastada. Kaupleja võib enne raha tagastamist tagastatud asja üle vaadata. 

Kui olete käitunud kaupa tagastades õigesti ja raha on siiski saamata, võib olla abi avalduse esitamisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tarbijavaidluste komisjoni. Avalduse esitamisest saab rohkem lugeda veebilehel https://ttja.ee/avalduse-esitamine

Tere! Üürileping lõppes 17.03, kuid üürnik on kinni peetud ega saa korterit ise tagastada. Seetõttu võttis ta minuga (ehk korteri omanikuga) eile ühendust ja palus, et ma tema eest korteri tühjendaksin ning tema asjad enda juurde või mõnda muusse sobivasse kohta hoiule viiksin. Kuna ta saab vanglas olles minuga suhelda ainult tavaposti teel, lubas ta saata mulle kirjaliku kinnituse, millega volitab mind korterisse sisenema. Soovin teada, kuidas peaksin selle olukorra juriidiliselt korrektselt lahendama. Millised andmed ja laused peavad kindlasti olema tema avalduses, et see oleks kehtiv ja ei tekitaks mulle hiljem seaduslikke probleeme? Ettetänades!

Kirjeldatud olukorras ja kuna pooled on saavutanud kokkuleppe üürilepingu lõpetamises, tuleks lepingu lõppemise kohta vormistada kokkulepe, kus oleks kirjas, et üürileping lõpeb kokkuleppel, mis kuupäeval, kes kellele ja mille eest peab tasuma (kui peab) lepingu lõppemise sisuga ja muud kokkulepped. Näiteks lepivad pooled kokku, et peale üürilepingu lõppemist on üürileandjal õigus vabastada korteriomand üürnikule kuuluvast vallasvarast, mis hoiustatakse (kus) ja kes korteri tühjeks tegemise ja hoiustamise kulud kannab.

Meie krundil asub vana (1980a) ja suur Elektrilevi elektripost, mis võtab ära suure osa meie krundi kasulikust pinnast. Antud postist läheb elekter ainult kõrvalkrundil olevasse majja. Elektrilevi väidab, et posti eemaldamine on meie kulu ja vastavalt 1999a seadusele, millest tulenevalt kehtib selle suhtes kinnistu omanikul talumiskohustus. Kas meil on õigus nõuda antud el posti teisaldamist või asendamist Elektrilevi poolt ilma meile kaasnevate kohustusteta?

Teil võib olla elektriliini talumiskohustus ja sellega võib kaasneda õigus talumistasule. Elektrilevile kuuluvate liinide paiknemist ja talumistasu saamise õigust kinnistutel saab kontrollida Maa-ameti Talumistasu kalkulaatoris.

Tere, küsimus selline, et kui kolisin stay larsen oü majutusse, aastase tähtajalise lepinguga. Tasusin deposiidi 249+kommunaalid ja lepingutasu 115 ca 430 kokku. Aga 2 nõdala jooksul teatas üüritõusust. Ja seetõttu otsustasin kolida välja, mistõttu tekkis mul kulu. Lubadusele tagastada lepingutasu võeti maha toa lõpukoristus summas 95 eurot, kas see on õiguspärane, kui nende lepingu punkt tähtajaline 1 aasta on üürinku kahjuks õigustühine, üüri tõstmine näiteks? Kas mul on õigus nõuda tagasi üüri ja lepingutasu? Kuna ütlesin lepingu ülesse nende poolse rikkumise tõttu? 

Kui olete sõlminud tähtajalise üürilepingu, siis on üüri tõstmisel olulised piirangud, mida mõjutab tähtaeg ja kokkulepe. Nimelt saab lepingu kehtivuse ajal üüri tõsta vaid siis, kui leping on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks ja üüri tõstmise kokkulepe on juba lepingusse sisse kirjutatud. Kui lepingus üüri tõstmise kokkulepe puudub, ei ole võimalik ka üüri suurust poolte kokkuleppeta enne lepingu lõppemist muuta. Seega on üüri tõstmine tühine ja Teil puudus kohustus tasuda suurenenud üüri ning Te võisite jätkata kokkulepitud üüri tasumist ja üüritud eluruumi kasutamist. Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.  Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige (ent mitte ainult) võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Olukorras, kus üürileandja tõstab üüri võlaõigusseaduse § 299 alusel, on üürnikul õigus 30 päeva jooksul alates üüri tõstmise teate saamisest eluruumi üürileping üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette. Kui üürnik ütleb üürilepingu viidatud alusel üles, ei loeta üüri tõstetuks..

Mul on MTA hasartmängupiirang,kuid sain mängida Eestis luba omaval onlinekasiinos.Küsimusele kuidas see võimalik on vastati mulle,et tegin kunagi konto Soome isikukoodiga ja tänu sellele piirang mulle ei kehti.Kas selline vastus on põhjendatud või oleks mul võimalik oma sissemaksed tagasi saada?Oman Eesti kodakondsust ja isikukoodi.

Kui isikul on kehtiv hasartmängude mängimise keeld, siis Eestis litsentsi ja korraldusluba omavad hasartmängukorraldajad seda isikut hasartmänge mängima ei luba. Ja piiranguga mängijatele mängimise võimaldamine on seaduse rikkumine ning karistatav kuni selleni välja, et hasartmängukorraldajalt võidakse võtta litsents ja ta ei saa Eestis enam oma teenuseid osutada. Õnnemängu mängimise piirangutega isikute nimekiri on andmekogu, mille vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet. Nimekirja kantakse isiku kohta järgmised andmed:
  1) ees- ja perekonnanimi;
  2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
  3) foto.

Õnnemängu korraldaja peab kehtestama meetmete süsteemi, mis tagab, et nimekirja kantud isikut ei lubata õnnemänge mängima. On võimalik, et kontroll vaid isikukoodi järgi ei ole nimetatud kohustuse täitmiseks piisav.

Tere, Soovin teha kahele erinevale ettevõttele ettepaneku ärilise koostöö kohta, kus mõlemad osapooled saaksid kasu ning minu roll oleks nendevahelise lahenduse vahendamine. Kuidas saan oma ideed neile esitleda nii, et nad ei saaks seda omavahel ellu viia ilma minu osaluseta? Kas oleks otstarbekas sõlmida enne idee jagamist konfidentsiaalsusleping (NDA) ning milliseid punkte peaks see kindlasti sisaldama, et kaitsta minu huve? Soovin tagada, et kui ettevõtted otsustavad selle idee ellu viia, oleks mul kindel roll ja võimalik tasu vahendamise eest. Kuidas oleks kõige parem seda lepinguliselt fikseerida? Tänan nõuannete eest! 

Konfidentsiaalsusleping (ing k non-disclosure agreement) sõlmitakse lepingupartnerite vahel eesmärgiga, et ükski osapool ei avaldaks ärisaladust sisaldavat informatsiooni.

Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus sätestab, et ärisaladus on teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

1. Ärisaladus ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteadavõi kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;
2. Ärisaladusel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu.
3. Ärisaladuse üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Efektiivne viis koostada hea leping on palgata õigusabispetsialist, kes on praktikas sarnaste teemadega korduvalt kokku puutunud igast võimalikust küljest. Nagu iga lepingu puhul, tuleb mõelda, miks mul seda vaja on ja mida ma sellega kaitsen. Kui see on läbimõeldud, tuleb see võimalikult täpselt kirja panna, et pooled saaksid ühtemoodi aru ja et vältida hilisemaid vaidlusi. Samuti tuleb lepingus ette näha meetmed, mida rakendatakse lepingu rikkumise korral (näit leppetrahv).