Kas digitaalne allkiri on kehtiv juhul kui isik on juba surnud? Täpsemalt kui isik on olnud juhatuse liige ja andnud allkirja tähtajatule volitusele, siis kas see volitus omab juriidilist õigust ka tänapäeval.

Sõltumata sellest kas volitus on vormistatud notariaalselt, allkirjastatud omakäeliselt või digitaalselt, lõpevad volitatud isiku volitused volitaja surmaga. See tahendab, et peale surma enam volituse alusel tehinguid teha ei saa. Kui aga volikirja alusel on tehtud tehinguid isiku eluajal, ei muuda isiku surm mistahes vormis antud volikirja alusel tehtud tehinguid kehtetuks.

Tere, Soovin juriidilist nõu seoses teenusega gymeesti.ee. Kasutajaliideses (mobiilirakendus) puudus detsembris 2024 selge võimalus lõpetada liikmeks olemine või peatada leping. Olen püüdnud lepingut lõpetada, kuna lahkusin Eestist detsembris 2024. Minu viimane makse oli 03.12.2024 ning viimane külastus jõusaali 03.01.2025. Pärast seda pole ma teenust kasutanud ega Eestis viibinud. Märtsis 2025 sain SMS-i, kus teatati, et minu võlg suunatakse inkassosse. Ma ei mõista, miks ma pean maksma teenuse eest, mida ma ei kasutanud – eriti olukorras, kus lõpetamise funktsioon oli raskesti leitav või puudus. Redditis olen näinud, et teistel kasutajatel on sama probleem: • https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/18ezrnq/kuidas_gym_membership_l%C3%B5ppetada/ • https://www.reddit.com/r/Eesti/comments/wwra7c/kuidas_cancelida_gym_lepingut/ Nagu ma aru saan, kehtib alates 18. jaanuarist 2024 ELi digitaalteenuste määrus (Digital Services Act), mis keelab tellimuste lõpetamise funktsionaalsuse varjamise. Leian, et see olukord on selle määrusega vastuolus. Mida saan mina sellises olukorras teha? Kas mul on seaduslik alus nõuda, et leping lõpetataks tagasiulatuvalt ning nõuded tühistataks? Parimate soovidega

Lepingu lõpetamiseks on mitu võimalust. Neist vaid üheks on selle lõpetamine mobiilirakenduses. Lepingut saab lõpetada mistahes kanalit kasutades vastavat tahteavaldust saates, ka ettevõtte e-postile. Kui selline teavitus oleks saadetud, puuduks ettevõttel (arvestades lepingus sisalduvat lepingu ülesütlemise korda) õigus arveid esitada. Kui lepingut ei ole üles öeldud ja teenus on kuumaksupõhine sõltumata selle kasutamise mahust, on ettevõttel üldjuhul õigus arvete esitamiseks ja Teil kohustus neid tasuda. Kirjeldatud olukorras saab soovitada pöördumist esmalt teenuseosutaja poole ja püüda leida mõlemaid pooli rahuldav kompromiss. Kui kompromissi ei saavutata, võib Teie küsimus vajada lepingutingimuste analüüsimist, milleks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Samuti on võimalik tarbijal oma õiguste kaitseks pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni poole.

Sõbranna võttis oma nimele järelmaksuga seadme ja andis mulle kasutada. Siis hakkas selle eest raha nõudma, olen talle maksnud, kui ei ole saanud siis olen talle alati detailselt seletanud miks. Üle poole summast on ta saanud. Maksegraafikut ta mulle ei näita. Kui ta küsib kaamerat tagasi, mis saab juba makstud rahast? Kas ta saab seda tagasi nøuda kui ta on juba poole summast saanud? Kui ta ise kinnitab et pole hullu kui ma vahepeal maksta ei saa, siis kas ta üldse saab sellise asjaga kohtusse või kuskile pöörduda? Kirjalikku lepingut meil ei ole

Vallasasja puhul eeldatakse, et see kuulub isikule, kelle valduses asi on. Kui keegi leiab, et asi kuulub hoopis talle, tuleb tal eeldus tõendiga ümber lükata. Kui kokku oli lepitud, et asi kuulub Teile ja Teie tasute sõbrannale mingi rahasumma mingi aja jooksul, tuleb mõlemal poolel kokkuleppest kinni pidada vaatamata sellele, et kirjalikku lepingudokumenti ei ole koostatud. Kokkuleppe sisu võib olla võimalik tõendada sõnumitega, sotsiaalmeedia vestlustega, ülekannetega, poolte käitumisega jms. 

Korteriühistul on hinnapakkumine ühelt ettevõttelt, kes tuleks meile tegema kortermaja juurde ühekordseid heakorratöid. Soovime teada, kas korteriühistul on võimalik siduda selle ettevõttega leping? Kas see on juriidiliselt kehtiv ja siduv, kui pole notariaalselt kinnitatud? Kas selline leping annab ka garantii tehtud töödele? On ehk olemas tüüp-leping, mida kasutada?

Teenuse osutamise lepingu saab korteriühistu sõlmida üldkoosolekul vastu võetud otsuse ja kriteeriumide kohaselt. Kui üldkoosolek nõuab võrdlevaid hinnapakkumisi, tuleb need ka hankida. Kui aga üldkoosolek on andnud nõusoleku lepingu sõlmimiseks otsustuskorras ja andnud juhatusele pädevuse lepingu sõlmimise üle otsustada, võib seda teha otsustuskorras ja juhatuse poolt. Piisab lihtkirjalikust vormistamisest. Lepingudokumendis peaks kajastuma tingimused, milles kokku lepiti: osutatav teenus, selle maht ja sagedus, teenuse eest makstav tasu ja selle arutuspõhimõtted ja muud olulised kokkulepped.

Tere. Rendime perega Pärnus maja esimest korrust, sh garaaži. Teisel korrusel pakub majaomanik Airbnb teenust ning viibib seal aeg-ajalt ka ise oma perega. Aprillist septembrini on teine korrus pidevalt välja renditud, kuid külalisi on ka talvel. Majas on üldine elektrimõõdik, mis asub tänaval ja mõõdab kogu hoone, sealhulgas kõrvalhoonete (saun, garaaž, panipaigad) tarbimist. Trepikojas on veel üks mõõdik, mille alusel majaomanik ise arvestab esimese ja teise korruse tarbimist. Kuna korrustel eraldi mõõdikuid pole, ei ole selge, kuidas ta tarbimist jagab. Näeme, et väliskoridori ja kõrvalhoonete tuled põlevad pidevalt, mida käime ise kustutamas. Veetarbimine on samuti probleemne. Kastmisveel eraldi mõõtjat pole ning üldiselt tasub majaomanik üle 11 m³ tarbimise. Ometi arvestas ta eelmisel kevadel osa kastmisveest meile, kuigi tema aiataimede kastmine ei peaks olema meie kulul. Oleme palunud paigaldada eraldi vee- ja elektriarvestuse mõõdikud, kuid omanik keeldub, väites, et tema arvutused on täpsed. See pole aga õiglane, sest ülemisel korrusel peatub sageli suuremaid seltskondi, samas kui meie pere koosneb 2 täiskasvanust ja 3 lapsest, kes viibivad ka periooditi teise vanema juures. Muul ajal kui üleval kedagi ei peatu, sh külmal ajal, ei hoia majaomanik teisel korrusel sees kütet, mis tähendab, et ülemine korrus on külm ja meie küttekulud on suuremad, kuna meie eluruumide lagede vahel pole soojustust. Tegemist on vana majaga. Tema väidab, et kui ta hoiaks sees natuke kütet, siis läheks see soe ju välja II korruse katuse kaudu. Mis pole loogiline, kuna katuse vahel peaks olema mingi soojustus. Kas on mingit seadust, mis seda reguleeriks, et saame sellele viidata, et tema peaks need mõõdikud paigaldama, sest see oleks meie suhtes aus ja siis näeksime päriselt palju tarbime meie elektrit ja vett? Või kui pole, siis kuidas talle seda selgeks teha. Tänan ette vastuse eest!

Üldjuhul on üürilepingus kokku lepitud, milliste kõrvalkulude  eest peab tasuma ning kuidas täpselt toimub kulude arvestus. Kui üürilepingut sõlmides arvestite paigaldamises kokku ei lepitud, ei ole seda nüüd ka võimalik nõuda. Küll aga peab üürileandja üürniku nõudmisel võimaldama viimasel tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega.

Tere, Broneerisin auto Booking.com kaudu ettevõttes Sixt ja maksin ettemaksu (280 eurot). Kui läksin autot vastu võtma, keeldusid töötajad minu (Eesti) ja mu sõbra (Eesti) juhilube vastu võtmast ilma selgituseta. Olime sunnitud kohapeal teises ettevõttes kallima auto rentima (450 eurot). Nüüd väidab Sixt, et me ei ilmunud auto kättesaamiseks kohale ning nad ei keeldunud meile autot andmast, mistõttu keelduvad nad raha tagastamast. Leian, et ettevõte peab raha tagastama ja vastutama ebaõiglase diskrimineerimise eest. Millised on minu võimalused ettevõtet vastutusele võtta ja raha tagasi saada, samuti nõuda hüvitist õigusvastase keeldumise eest?

Teie küsimusest võib eeldada, et teenus broneeriti välisriigis. Kui see leidis aset Euroopas, soovitan pöörduda EL tarbija nõustamiskeskuste (ECC) võrgustik poole, kes aitab Euroopa Liidu tarbijaid, kellel esineb probleeme teises Euroopa Liidu riigis asuvate ettevõttega.. 

Küsimus matmise kohta. Vanem inimene on mures enda matustega. Tema sooviks on, et mina korraldan matused kui ta lahkunud on. Kas inimene saab oma elu ajal kokku leppida, kes, kuidas ja kuhu teda maetakse? Kui saab, siis kuidas peab käituma ja kas seda soovi peab kuidagi dokumenteerima. Kas on vajalik lisaks mingisugust ametiasutuset teavitama? Millist?

Iga inimene võib anda enda enda matuste korraldamiseks suulisi või kirjalikke juhiseid ja teistel isikutel on moraalne kohustus tema soove arvesse võtta. Kui aga soovitakse anda korraldustele suuremat õigusjõudu, on seda võimalik teha notariaalses testamendis, millega määratakse ühele isikule kindel rahasumma ja nähakse ette selle summa kasutamise viis, näiteks matusekululude kandmine ja matuse korraldamine. Täpse sõnastuse ja korralduse detailsuse osas nõustab kindlasti parimal moel testamenti tõestav notar.

Tere, Minu küsimus puudutab autoriõiugseid. Olen töölepingu alusel töötav disainer, ettevõttes mis toodab kolmandatele osapooltele väärtustavaid meeneid - medalid, mündid jne. Minu töölepingus ei ole autoriõiguste kohta sõnagi märgitud. Ettevõtte ja kliendi vahelises ostu-müügilepingutes samuti mitte, kui välja arvata üksikud hankedokumendid kus on selgelt ära märgitud, et lõppkujundus kuulub kliendile. Küsimus on selles, et nimel keelas tööandja mul enda kujundatud tooteid (foto) oma online portfoolos näidata, kas neil on selleks õigus?

Enda kujundatud toodete esitlemist isiklikus portfoolios, näidates ära, 

Autorile kuuluvad isiklikud õigused (loetelu sisaldub autoriõiguse seaduse §-s 12) ja varalised õigused (loetelu sisaldub autoriõiguse seaduse §-s 13). Autori isiklikeks õigusteks on näiteks õigus teose autorsusele, õigus teose puutumatusele, õigus autorinimele ja õigus teose täiendamisele.  Autori varalisteks õigusteks on näiteks õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose tõlkimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose avalikule esitamisele, õigus teose edastamisele, õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele ja õigus teose töötlemisele. Varalisi õigusi on võimalik näiteks lepinguga tööandjale või muule isikule üle anda. Autori isiklikud õigused on Eesti Põhiseaduse järgi autori kui füüsilise isikuga lahutamatult seotud, mistõttu neid õiguseid ei saa teistele isikutele üle anda. Küll saab autor anda oma isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi.

Autoriõiguse seaduse kohaselt on teose autoril võõrandamatu õigus teose autorsusele ehk võimalus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel. Seega ei ole võimalik keelata autoril teose esitlemist enda portfoolios. 

Tere, Sooviks teada, et kui juriidilisele isikule on väljastatud krediidiandja poolt eraisiku käendusel laen. Juhul, kui see jääb nüüd maksmata ning krediidiandja pöördub kohtutäituri poole. Siis kas on õigus nõuded esitada vaid eraisiku vastu või ka ettevõtte vastu?

Käendaja vastutab võlausaldajaga ees koos põhivõlgnikuga solidaarselt. See tähendab, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt. Käenduslepingus on võimalik ka kokkulepe, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (RK 3-2-1-113-06).

Tere! Mul oli meniski operatsioon ja mul on tööandja kindlustus Confidos. Opp toimus päevakirurgias ja paari tunniga sain juba koju. Kindlustuses on kahjukaitsed ambulatoorsele päevaravile (1500eur) ja haiglaravile (600eur) Kindlustus hüvitas opi haiglaravi kahjukaitse alt. Põhjendusega: Vastavalt Terviselahenduse kindlustustingimuste punktile 8.1 loetakse päevaseks haiglaraviks tervishoiuteenust, mille korral kindlustatud isik vajab pisikirurgiat, ravi või uuringuid ning lühiajalist jälgimist haiglas, kuid ei jää haiglasse ööbima. Haiglaravi kindlustuskaitse alusel hüvitatakse nii päevase kui ka ööpäevase haiglaravi kulud (sealhulgas operatsioonid ja pisikirurgia) arsti suunamisel. Ambulatoorse ravi kindlustuskaitse raames ei kuulu hüvitamisele kulud, mis on seotud haiglaravi kindlustuskaitse alla kuuluvate teenustega. Kõik erinevad otsingud annavad vastuseks, et statsionaarne ravi ehk hospitaalne ravi ehk haiglaravi on patsientide ravi haiglas, mille puhul patsiendid seal ööbivad. Sellist väljendit nagu "päevane haiglaravi" ei ole olemas, siis on tegu ju ambulatoorse raviga. Ambulatoorne ravi ehk mittestatsionaarne ravi on nende patsientide ravi haiglas või väljaspool, kelle olukorra puhul pole hospitaliseerimine vajalik. Küsimus: Kas kindlustusel on õigus nullida ambulatoorse päevaravi tähendus lisades haiglaravile klausli "päevane haiglaravi" ? Siis kaob ju ambulatoorsel päevaravil igasugune mõte? Kas tervishoiusüsteemis eksisteerivad koos mõisted: ambulatoorne päevaravi, haiglaravi, päevane haiglaravi? Kas mul on alust otsus vaidlustada?

Kindlustusleping on leping ja selle hindamisel ning tõlgendamisel lähtutakse lepinguga kokku lepitust, sealhulgas ka mõistete selgitamisel. Kindlustustingimustes on kindlasti lahti seletatud, mida käsitletakse kindlustuskaitse mõttes ambulatoorse päevaravina ja mida haiglaravina. Soovitan mõlemad punktid kindlustustingimustes hoolikalt läbi lugeda. Lepingule tõlgendust andes tuleb lähtuda lepingust.