Tere, mina olen SN. Detsembris peatas politsei mind rendiautoga sõites. Mul oli väike alkoholi jääknäht – 0,12 promilli, mis oli tingitud Valocordin'i kasutamisest. Mulle määrati trahv 140 eurot, millega olen nõus ja olen valmis selle tasuma. Kuid Citybee operaator soovib minult veel 2000 eurot, väites, et olin joobes roolis. Olin täiesti kaine ning olen juba riigi ees oma karistuse kandnud, makstes 140 eurot trahvi. Palun aidake mul Citybee'le selgitada, et ma ei olnud joobes ning olen juba saanud ametliku karistuse. Minu juhtumit menetles KP. Loodan teie mõistmisele. See on väga suur summa, mida mult nõutakse, ja tundub, et nad otsivad inimesi, kes on sattunud keerulisse olukorda, et neilt viimased rahad ära võtta.

Küsimuse püstitusest nähtub, et tegemist on lepingust tuleneva leppetrahviga. Et hinnata, kas rendifirmal on õigus leppetrahvi nõuda, tuleb tutvuda lepinguga, mille autot rentides sõlmisite ja politsei poolt koostatud väärteootsusega ja/või -protokolliga. Kui joobes sõitmine oli lepingu järgi keelatud ja keelu rikkumise korral oli kokku lepitud leppetrahv ning politsei tuvastas joobe, ei ole leppetrahvi vaidlustamisel tõenäoliselt perspektiivi.

Ehitaja on majas teostanud töid lepinguväliselt ja tasu pole kokku lepitud, näiteks oli lepingu hinnas parkett koos paigaldusega 10€ m2, mille lasin vahetada parketi vastu 19€ m2. Hiljem esitati täiendav arve lisatasuga paigalduse eest kuna valitud parketi paigaldamine oli väidetavalt keerulisem ja kulutad neil mitu saetera ja lisaks oli parketti tellitud suurema ülekuluga, m2 hinnaks kujunes ca 28 eurot m2. Lisaks paigaldas ehitaja lisaaknad mida ei olnud ei lepingus ega kirjavahetuses kokku lepitud, ehitaja väidab et need olid arhitekti tehtud projektis mille ma olen kooskõlastanud, kuid olen konkreetselt kirjutanud ehitajale, et neid aknaid ei tule - arve esitati ka nende eest. Ehk kas ehitajal on õigus nõuda lisatasu tehtud kulutuste eest, mida ei ole lepingus, ega kooskõlastatud? Leping ütleb konkreetselt, et lisatööd ja hind lepitakse eraldi kokku.

Leping tuleb täita vastavalt selles kokkulepitule. Töid, mille teostamises ei ole kokku lepitud lepingus ega selle lisas ei saa lugeda kokku lepitud töödeks ja tasu, milles ei ole lepingus või mõnes selle lisas kokku lepitud, ei ole kohustust tasuda, kui kohustus ei tulene mõnest muust lepingu punktist.

Как проверить квартиру перед покупкой на наличие долгов, и каких либо других подводных камней, обезопасить себя от проблем с этой недвижимостью?

Müüja peab ostjale enne lepingu sõlmimist avaldama kogu tõese info korteri kohta, mille vastu ostjal on huvi. Kinnitus võlgnevuste puudumise kohta tuleks märkida ka lepingusse. Samuti soovitan notariaalsesse lepingusse korterit kirjeldades märkida kõik muud müüja kinnitused, mille ta korterit iseloomustades on Teile andnud. Kui peale lepingu sõlmimist ilmneb, et müüja on siiski esitanud tõele mittevastavaid andmeid, on tegemist lepingutingimustele mittevastava eseme müügiga, kuna korteril ei ole kokkulepitud omadusi ja Teil on vajadusel lihtne kokkulepitut tõendada ning oma õigusi kaitsta.

Tere! Üürin korterit 11 aastat, on tähtajatu üürileping. Omanik otsustas nüüd üürilepingu lõpetada 3 kuulise etteteatamisega. Väidetavalt müüb maja maha ja lõpetas ka teise üürilisega lepingu. Püüdsin läbirääkida ja aega pikendada kuni laps lõpetab kodu kõrval asuva kooli. Ei õnnestunud. Leidsin kiiresti ajutise elamise kooli lähedal ja soovin nüüd ise 22 päeva enne omaniku öeldud tähtaega välja kolida. Ta ei ole ka sellega nõus - nõuab üüri kuni lõpuni. Kas ma pean seadusega üüri lõpuni maksma, kuigi olen teda teavitanud varasemast väljakolimisest? Teise üürilisega on ta nõus varem lepingu lõpetama - need kolivad juba 2 kuud varem välja. Lisaks - kas üürileandjal on õigus nõuda minult enne väljakolimist haljastustööde teostamist tema aias (varasemalt oleme seda teinud, kuna kasutasime ka aeda) - riisumine, lehtede äravedu jne. Omatekitatud sodi viime minema, aga ta eeldab, et hooldame terve ta aia enne äraminekut. On see õigustatud? Kolmas teema - remont. Korteri köögis on seinas pestav ülevärvitud tapeet, mis on 11 aasta jooksul puupliidi kütmise tagajärjel kergelt tahmunud. Omanik teab, et pliit on köögis ainuke küttekeha ja ajab pidevalt suitsu sisse. Samuti on köögi lagi algselt kehvasti viimistletud ning aja jooksul on värv lahti löönud ja koorub + ülemiste elanike tekitatud veeavarii jäljed. Omanik süüdistab mind köögi rikkumises liigse küpsetamisega - olin mõnda aega hobipagar. Kas tal on õigus nõuda köögile täielikult uut viimistlust?

Tähtajatu lepingu saab korraliselt ja ühepoolselt üles öelda 3-kuulise etteteatamisega. Selleks ei pea lepingu pool otsima tõsist alust lepingu lõpetamiseks, vaid igaühel on õigus lepingusuhtest väljuda etteteatamistähtaega järgides. Poolte kokkuleppel võib lepingu lõpetada ka varem. Lepingu lõpetamiseks tuleb teisele poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks meili või sõnumi teel) ülesütlemisavaldus. Kui kokkulepet ei saavutata, kehtib leping etteteatamisaja lõpuni ja üürnikul on kohustus tasuda kokku lepitud üüri kuni lepingu lõppemiseni.

Seaduse kohaselt tuleb eluruum lepingu lõppemisel tagastada samas seisukorras, nagu see oli vara üleandmisel. Siin tuleb meeles pidada aga seda, et üürnik ei vastuta loomuliku kulumise eest ning peab üüripinnalt likvideerima vaid need kahjustused, mis on tekkinud tema tegevuse või hooletuse tagajärjel. 11 aastaga tapeedi ja värvi kulumine on loomulik kulumine ka juhul, kui küttekolded ei tahma. Üürilepingu sõlmimisel tuleb koostada eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt. Sama dokument tuleb täita ka üürilepingu lõppemisel. Nii tekib korrektne võrdlus kahest aktist: üks, mis tehti üürilepingu alguses ja teine, mis tehti selle lõpus. Puuduste korral peab üürileandja hindama kahju suuruse, suutma kahju tõendada, ning võtma sealjuures arvesse ka loomuliku kulumise aspekti. Kui korteri seisund üürilepingu alguses ja selle lõppedes on, arvestades loomulikku kulumist, võrdväärne ja selliseid puudusi, mille eest peaksite eelnevaid selgitusi arvestades vastutama, ei esine, ei saa üürileandja Teilt ka nende hüvitamist nõuda. Viimistluse kulumise ja luitumise näol on tegu loomuliku kulumisega, mille eest üürnik ei vastuta ja mille hüvitamist ei saa üürnikult nõuda. Aiatööde tegemist on õigus nõuda vaid juhul, kui selles ollakse konkreetselt eelnevalt üürilepingus kokku leppinud. 

Tere, Ostsin kasutatud auto. Omanik oli saanud päranduseks. Auto seisukord pidi olema kontrollitud ja paar asja parandatud. Ostsin auto ära ja esines lisaks mitmeid vigu, mis läks maksma pea 900.- eur. Andsin vanale omanikule kõigest teada, saatsin pilte, arveid ei vastatud. Kas on õigust saata nõudekiri ja remondi raha nõuda vanalt omanikult? 

Müügilepinguga kohustub üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle asja ning ostja kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Lisaks VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud põhikohustusele on müüja oluliseks kohustuseks anda müüdud asi üle kindlaksmääratud seisundis, eeskätt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele faktiliste omaduste poolest ehk lepingu esemeks olev asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad asja väärtust ja välistavad selle sihipärase kasutamise ehk osalemise liikluses arvestades ka sõiduki vanust ja sellest tulenevat loomulikku kulumist. Kui remondivajadus oli tingitud puudustest, mis ei võimaldanud autot liiklemiseks kasutada ja puudused olid olemas juba auto üleandmisel Teile (tõendamiskoormus ostjal, saab tõendada näiteks asjatundja hinnanguga) võib olla tegemist puudusega, mille eest müüja vastutab.

VÕS § 101 sisalduvad õiguskaitsevahendid, mida ostja saab talle katkise sõiduki müünud müüja vastu. Need on järgmised:

  1) nõuda kohustuse täitmist;

  2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;

  3) nõuda kahju hüvitamist;

  4) taganeda lepingust või öelda leping üles;

  5) alandada hinda;

  6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Õiguskaitsevahendeid saab ka omavahel kombineerida. Lisaks tuleb silmas pidada seda, et müügilepingu tingimustele vastavust tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse (VÕS § 217 lg 2 p 2) ning kas see oli keskmise kvaliteediga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 mõttes.

Seega saaks ostja müüjalt nõuda näiteks auto parandamist, talle tekkinud kahju hüvitamist, alandada tehingu hinda või sootuks taganeda lepingust. Ilmselt tehingust taganemine on kõige problemaatilisem, kuna selleks peab olema müüja rikkumine väga oluline (ehk väga põhjalikud eeldused). VÕS § 116 lg 1 kohaselt: lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Milline on oluline lepingurikkumine, tuleb aga igal eraldi juhtumil kindlaks teha. Ilmselt võiks lepingu rikkumine olla oluline, kui sõidukit ei olegi võimalik sihipäraselt sõitmiseks kasutada, kuna selle tehniline seisukord on niivõrd halb, et see lihtsalt ei liigu vms.

Kui aga müüja asub ka peale pretensiooni täielikult eitama omapoolset lepingurikkumist, ei jäägi ostjal muud üle, kui tuleb pöörduda hagiga kohtusse kahju hüvitamiseks.

Tere Ma töötan hetkel käsunduslepingu alusel kokana ning soovin lepingu ülesse öelda. Kas käsundus lepingu tohib koheselt ülesse öelda kui lepingus pole mainitud etteteavitamise perioodi või on seal määratud etteteavitamise periood? 

Tähtajatu käsunduslepingu võib kumbki lepingupool kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda. Käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandjal on võimalik lepingu sisuks olev teenus saada või tehing teha muul viisil, vastasel korral on käsundiandjal õigus nõuda ülesütlemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

Käsunduslepingu, sealhulgas ka tähtajalise, võib üles öelda erakorraliselt, kui ilmneb, et arvestades kõiki asjaolusid ei või oodata, et lepingut ülesütlev pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni.

Seadus käsunduslepingu ülesütlemisel konkreetset või minimaalset etteteatamisaega ei sätesta.

Tere! Kas vastab tõele, et rikun autoriõiguse seadust, kui jagan sotsiaalmeedias videodena õppematerjali sisu, see tähendab ühe konkreetse töövihiku sisu. Ma ei paljunda ega kopeeri, aga ma tutvustan selle töövihiku sisu sotsiaalmeedias läbi videode. Palun nõu! Lugupidamisega

Autoriõiguse seadus seab kolm tingimust, mille korral on teose vaba kasutamine erandlikult lubatud:

Isikliku kasutamise erand lubab igaühel kopeerida ja tõlkida avaldatud teost, eeldusel, et seda tehaks isiklikel eesmärkidel, see ei teeni ärilisi eesmärki ning teos, mida kopeeritakse, on õiguspäraselt avaldatud. Erandina ei tohi isegi isiklikuks otstarbeks kopeerida noote, arvutiprogramme, kujutava kunsti teoseid ning näiteks ka arhitektuuriteoseid. 

Tsiteerimise erand võimaldab ilma autorilt luba küsimata tsiteerida tema teksti või muid teoseid eeldusel, et viidatakse autorile, teose nimele ning avaldamise allikale. Samuti peaks tsitaat kasutama algset teost vaid motiveeritud mahus ehk sellises mahus, mis on antud tsiteerimise kontekstis põhjendatud. Teise autori teksti või muu teose tsiteerimisel peab jälgima, et tsitaat annaks edasi algse autori mõtet ja kontektsi ega moonutaks seda. Tsiteeritav või refereeritav allikas peab olema õiguspäraselt avaldatud. 

Hariduserand sisaldab mitmeid erinevaid vaba kasutamise võimalusi. Näiteks tohib ilma autorilt küsimata kasutada tema teoseid illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Samadel alustel võib teoseid ka kopeerida, olgu digitaalselt või füüsiliselt, eeldusel, et see toimub haridusasutuses või digitaalses keskkonnas, kuhu pääseb ligi vaid põhjendatud ring huvilisi – kooli personal ja õpilased. Ka neil puhkudel kehtivad nõuded, et kasutatav teos peab olema õiguspäraselt avaldatud, seda kasutatakse motiveeritud mahus ning tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. 

Õppe eesmärkidel võib teoseid avalikult esitada, näiteks koolikontsertide või -näidendite raames või ka aktustel. Oluline on, et sündmust ei reklaamitaks laiemalt avalikkusele, osalejate ringis peaks olema koolipersonal ja õpilased ning nende pereliikmed. Samuti ei tohi selline sündmus teenida ärilisi huve. Kui koolikontsertile müüakse pileteid, tuleb tasuda ka autoritasud nagu iga teise kontserdi korraldamisel.  

Kui Teie kasutusviis ühegi erandi alla ei liigitu, on tegemist autoriõiguse rikkumisega.

Tere Tegin KV Rent kaudu üürilepingu, mille allkirjastasime mõlemad alla, kuid oleks vaja erakorralistel pühjustel üürilepingust üles öelda. Kuid tulevatel põhjustel kuid mul tekkist täna vaeldamatu võimalus, nimelt saan venna elukohas olla tulenevalt majanduslikest põhjustest, kuna otsustasime et kahekesi on etem. Kas see oleks mõjuv põhjus, et erkorraliselt lepingust üles öelda ? Olen valmis ka tasuma kõrval olevaid kõrvaltasusid, kuid peame meeles et sõlmimisest on möödas mitte enam kui 24h. Lugupidamisega

Kirjeldatud olukorras soovitan teha üürileandjale ettepanek lõpetada üürileping kokkuleppel või kokkuleppe mittesaavutamisel öelda leping üles korraliselt. Asjaolu, et üürnik on lepingu sõlmimise osas meelt muutnud, ei ole üürilepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Ka ei ole võimalik sõlmitud üürilepingust kirjeldatud asjaoludel taganeda. VÕS § 277 lg 1 järgi võib üürnik üürilepingust taganeda, kui üürileandja ei anna asja üle kokkulepitud ajal või annab üle asja, mille puudused välistavad asja sihtotstarbelise kasutamise. 

Inimene teeb sissemakseid suuruses 40000eur online hasartmängulehel, millest on kaotused suuruses 25000eur kuue kuu jooksul, mis on suurem kui selle inimese aastane palk. Online hasartmängu pakkuja ei ole kordagi küsinud ega palunud sissetuleku tõestust, pakkunud seada limiite ega oma ühtegi limiitide või enesevälistamise seadmise võimalust veebilehel. Kas see oleks piisav alus pöörduda TTJA või EMTA poole või isegi alustada läbirääkimisi hasartmängupakkujaga otse, et nõuda kahju hüvetamist?

Hasartmängupakkujal on kohustus jälgida, et isik kes mängib, ei oleks endale seadnud hasartmängukeeldu. Isikul, kes ei ole enda suhtes keelu seadmist taotlenud, ei ole õigust kahjuhüvitisele.

Tere.Minul küsimus ühe automüügi tehingu kohta.2päeva tagasi müüsin auto uuele omanikule,mis töötas ja oli täiesti korras,mõned pisivead millest ka uut omanikku informeerisin.Täna auto uus omanik kirjutab mulle et autol hulganisti vigasi ja õigusjärgselt saab ta auto mulle tagastada.Sain muidugi ka teada et eraisikute vahel tehtud tehingu puhul see 14 päevane tagastamise seadus ei kehti.Kuidas antud olukorras nüüd edasi minna,paluks nõu.

Seadus sätestab, et müügilepingus kokkulepitud asi peab vastama lepingutingimustele ja müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Seda ka juhul, kui tehing tehakse füüsiliste isikute vahel. Seega tuleb esmalt kindlaks teha, millistele tingimustele auto vastama pidi. Seejuures tuleb arvesse võtta ka auto vanust ja läbisõitu. Kindlasti ei ole näiteks 10 aasta vanuse auto omadused, mida eeldatakse samad uue auto omadustega ehk loomulik kulumine ei ole lepingutingimustele mittevastavus. Seega ei saa foorumitingimustes Teie küsimusele ühest vastust anda. Tutvuda tuleb ekspertiisiaktiga või muu dokumendiga, kus on väidetavad puudused kindlaks tehtud ja tõendatud ning vaadata müügikuulutust ja ostu-müügi lepingut. Alles nimetatud dokumentide koosmõjus saab võtta seisukoha, kas Teile saab ette heita lepingutingimustele mittevastava asja müümist või mitte. Kui peaks ilmnema, et autol ei ole omadusi, mida talt võiks eeldada, tuleks lepingust taganemine vastu võtta.