Tere! Teemaks 6 kuulise tähtpäeva arvutamine: https://www.riigiteataja.ee/akt/131122024048?leiaKehtiv#para136 Tsiteerin TsÜS: --------------------------------------------------------------- § 136. Tähtpäeva saabumine (1) Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. (2) Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. (3) Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratav tähtpäev satub kuule, milles vastavat kuupäeva ei ole, loetakse tähtpäev saabunuks selle kuu viimasel päeval. ... ---------------------------------------------------------------- Kas on võimalik, et lõikes 4 viitamine peaks olema "1 ja 2" asemel "2 ja 3" 

Seadust tuleb mõista nii, nagu see on sõnastatud. Sõnastus on sellisel kujul seaduses alates selle vastu võtmisest aastal 2002 ning ei ole usutav, et käesoleva ajani ei ole keegi eksitust märkanud. Meelevaldselt seaduse enda jaoks loogilisemaks tõlgendamine ei ole tulemuslik tegevus.

Tere! Selline mure, et mida ma saaksin ette võtta, kui eraisik kellele sai kiirlaen võetud, ei maksa igakuiliselt? Nimelt puudub mul kokkuleppe avaldus. Mul on tõestuseks pakkuda pangakonto väljavõtte summa laekumisest ning edasi saatmiseks võlgnikule, Kuidas peaksin toimima?

Kas Te saate midagi ette võtta, sõltub sellest, mida Te tõendada suudate. Soovitan pöörduda individuaalsle õigusnõustamisele, et selgitada välja võimalused oma nõude maksma panekuks. Kui isik, kelle jaoks laenu võtsite, on lubanud seda ise tasuda, võib olla võimalik nõuda kohustuse täitmist VÕS § 175 lg 4 alusel.

VÕS § 175 lg 4 kohaselt kui kolmas isik (antud kontekstis isik, kellele Te laenu võtsite), võtab kohustuse üle võlgnikuga (antud kontekstis Teiega) sõlmitud lepingu alusel ja võlausaldaja (antud kontekstis Pank) ei ole veel nõusolekut andnud või keeldub selle andmisest, eeldatakse, et võlgnikul (antud kontekstis võlausaldaja) on õigus nõuda kohustuse ülevõtjalt, et see täidaks õigeaegselt võlausaldaja (antud kontekstis Pank) nõude.

Kuidas seadusega on reguleeritud eraisikute vahel laenu andmisega seotud intressid?

Seadus ei sea eraisikute vahelistele lepingutele piire ega takistusi ja kehtib lepinguvabaduse põhimõte. Siiski on oluline, et et tehing ei oleks vastuolus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatuga. TsÜS kohaselt võib liigkasuvõtjalik tehing olla tühine selle vastuolu tõttu heade kommetega. Kui vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest ja tehing võib olla TsÜS § 86 alusel tühine. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt eelduslikult võib olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär, mida kohaldatakse tarbijakrediidilepingute ülempiirina.

Peale metsamüügist laekunud tulu mis oli 45 tuh. arestis pank minu konto ja ülekandeid pole võimalik enam teostada. Kas selline tegevus panga poolt on seaduslik, ülekanne oli tehtud ostja poolt arvega? Pangakonto lehele ilmus teade, et pean ilmuma ostumüügi lepinguga panka ja tõestama tehingu seaduslikkust seoses rahapesu ja terrorismi rahastamise määrusele. Minu kirjalikule vastusele pank ei reageeri aga telefoni mul vanusest tulenevalt pole. Olen aga 95+ ja ei liigu palju aga kas ma peaksin sellist kohtlemist taluma?

Pangad on kohustatud viima läbi kontrolli rahapesu ja terrorismi rahastamise vältimiseks. Paraku kaasnevad sellega ka ebameeldivused, ent neid tuleb meil taluda. Tõenäoliselt on võimalik ostu-müügi leping edastada pangale ka e-kirja teel. Oluline on, et pangal oleks dokument, mis vabastab Teie raha päritolu kahtluse alt.

Tere! Olen sõlmimas esmakordset põllumajanduslikku rendilepingut (olen rentniku rollis). Olen internetist leidnud mitmeid lepinguvorme, kuid need tunduvad olema aastast 2014. Kas palun oleks võimalik täpsustada kust leida seadustele vastav põllumajadusliku rendilepingu vorm või täpsustada, mis on kindlasti tähtsad osad, mis peavad olema lepingus esitatud?

Kõik lepingud ja kokkulepped on unikaalsed (kasvõi osaliselt) ja seetõttu ei oska vastaja Teile sobivat lepingu vormi juhatada. Oluline on, et lepingus oleks kirjas kõik see, milles pooled kokku leppida soovivad ja ei oleks ühtegi sellist punkti, mis "on seal lihtsalt niisama ja mida ei soovita täita". Lisaks soovitan põllumajandusliku rendilepingu sõlmimisel jälgida, et selles kokkulepitu oleks kooskõlas võlaõigusseaduse asjakohaste sätetega ( VÕS 16. peatükk)

Küsimus autoriõiguse seaduse punkt 2. TEOSE KASUTAMINE AUTORI NÕUSOLEKUTA JA TASU MAKSMISETA § 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja õigusemõistmise eesmärkidel kohta. Kas olen õigesti aru saanud, et õppematerjali koostamiseks võin kasutada teoseid ilma autori eelneva nõusolekuta ja ilma autoritasu maksmiseta, kui viitan korrektselt kasutatud materjali autorile ning teosele? Õppematerjal täidab ainult hariduslikku eesmärki, kuid õppematerjal koostatakse õppeprogrammi läbiviija poolt, kes saab programmi kokkupanemise ja läbiviimise eest majanduslikku kasu.

Hariduserand sisaldab mitmeid erinevaid vaba kasutamise võimalusi. Näiteks tohib ilma autorilt küsimata kasutada tema teoseid illustreeriva materjalina õppe- ja teaduslikel eesmärkidel. Samadel alustel võib teoseid ka kopeerida, olgu digitaalselt või füüsiliselt, eeldusel, et see toimub haridusasutuses või digitaalses keskkonnas, kuhu pääseb ligi vaid põhjendatud ring huvilisi – kooli personal ja õpilased. Ka neil puhkudel kehtivad nõuded, et kasutatav teos peab olema õiguspäraselt avaldatud, seda kasutatakse motiveeritud mahus ning tegevus ei taotle ärilisi eesmärke. 

Õppe eesmärkidel võib teoseid avalikult esitada, näiteks koolikontsertide või -näidendite raames või ka aktustel. Oluline on, et sündmust ei reklaamitaks laiemalt avalikkusele, osalejate ringis peaks olema koolipersonal ja õpilased ning nende pereliikmed. Samuti ei tohi selline sündmus teenida ärilisi huve. Kui koolikontsertile müüakse pileteid, tuleb tasuda ka autoritasud nagu iga teise kontserdi korraldamisel.  

Kui tegevus taotleb ärilisi eesmärke, ei ole tegemist teose vaba kasutamise olukorraga.

Kui helilooja kirjutab balleti, siis kas tal on vastavalt autoriõiguse seadusele õigus saada tasu iga etenduse pealt? Kui lepingus pakutakse heliloojale vaid ühekordset tasu teose kirjutamise eest, siis kas heliloojal on õigus küsida lisaks etenduse tasu (mingi protsent piletitulust)?

Nagu ütleb Autoriõiguse seadus, siis autoriõigus on õigus, mis tekib autorile, kes on loonud teoseid kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas. Autoriõigused tekivad autorile teose loomisega, autoril endal ei ole selleks tarvis teoseid kuskil registreerida. Eestis ja laiemalt Euroopa Liidus on autoril kahte liiki õigused – isiklikud ja varalised õigused.

Isiklike õiguste peamine eesmärk on anda autorile õigus olla autorina tunnustatud, samuti võimalus kaitsa oma teoseid sedalaadi muutmise eest, mis võib teost või autori loometöö algset mõtet ja taotlust moonutada ja seeläbi tema au ja väärikust riivata. Varaliste õiguste mõte on anda autorile võimalus teenida tulu sellega, kui tema loomingulise töö tulemusi kasutatakse ehk esitatakse ja kuulatakse, näidatakse ja vaadatakse, levitatakse, ostetakse või müüakse. Isiklikke õigusi ei saa autorilt võõrandada ehk autor ei saa neid ka ise müüa või neist muul viisil täienisti loobuda. Siiski võib autor ainulitsentsiga anda loa mõnele teisele oma isiklike õiguste kasutamiseks.

Varalised õigused võimaldavad autoril teenida oma loomingu kasutamise eest tulu. Erinevalt isiklikest õigustest võib autor oma varalisi õigusi müüa (ehk üle anda) või lubada teatud tingimustel kasutada. Varalised õigused antakse üle lepinguga, milles lepitakse kokku kõik tingimused. Kehtib lepinguvabadus ja seadusandja ei sekku autori tasustamise viisi ega tasu suurusesse.

Tere Üürisin välja korteri üürilepingu alusel. Üürnikud soovisid korterit osta kui saavad enda korteri müüdud. Suusõnaline kokkulepe oli,et 4 kuuga saavad ostetud. Kuna nad seda teha ei suutnud siis paludin neil korter vabastada. Korteri võtmetele järgi minnes selgus ,et korteris on rikutud äsja tehtud remont ja ilmnes teisigi puudusi. Lisaks asjad mis jäid korteri sisse pidid nad viima keldriboksi ,mida nad ei teinud. Asjad on omastatud või maha müüdud. Kuna korteris esines palju puudusi siis üürilepingut ei olnud ma nõus lõpetama ennem kui varaline kahju on hüvitatud. Varalist kahju nad ei ole nõus hüvitama. Mis samme tuleks järgmiseks astuda?

Üürnik vastutab korterile tekitatud kahjustuste eest. Selleks et kahju hüvitamist nõuda, peavad kahjud olema fikseeritud (üleandmis-vastuvõtmis akt, fotod jne) ja tõendatavad. Kui tekitatud kahjud on fikseeritud ja tõendatavad nii kahju olemuse kui selle suuruse osas, saate esitada nõude kahjude hüvitamiseks, vajadusel ka kohtu kaudu.

Tere, asutuse alal on parkimist keelav märk aga inimesed kes sinna parkida ei tohi pargivad ikka. Mida peaksin tegema , politsei kutsuda on jabur, trahvida ma neid ei saa, millised oleks variandid mida saaksin teha. Kas oleks mingi juriidiline tekst mida saaksin siis neile klaasivahele jätta, millele järgneks näiteks nende sõiduki teisaldamine. Ettetänades

Eraparklates reguleeritakse parkimist tsiviilõiguslike tehingutega. Parkla omanik, paigaldades parkla sissesõiduteele parkimistingimusi sisaldava infotahvli, millel on selgelt väljendatud tahe olla nõustumise andmise korral lepinguga seotud, teeb sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Sõiduki juhti loetakse seevastu parklasse sissesõitmisega pakkumusega nõustunuks infotahvlil väljatoodud tingimustel. Sellest lähtuvalt loetakse parklasse sissesõitmisel parkla omaniku ja sõidukijuhi vahel leping sõlmituks (teatud juhtudel võib erandina lepingu sõlmimist eitada, kui infotahvel ei ole sõidukijuhile mõistlikult nähtavaks tehtud). Selliseks infotahvliks saab olla ka lisatahvel parkimist keelavale märgile, millega antakse teada keeldu rikkuva sõiduki teisaldamisest.

Üürin katusekorterit viie korteriga olevas majas ja kohta üürides hoiatas üürileandja, et veesurve võib vahepeal nõrk olla, küll aga neli korda kümnest kaob pesuruumi kasutades vesi täielikult (eeldan, et siis kui kogu maja või valdav enamus korraga vett kasutab) see on nüüdseks igapäevaseks mureks kujunenud, millised on minu ja üürileandja õigused ja kohustused antud olukorras, üürileandjat on teavitatud ja pakutud ka välja lahendust (paigaldad hüdrofoor) kui nüüd 3 kuud hiljem ei ole midagi muutunud. Palun abi ja nõu. Ette tänades ! Parimate soovidega !

Tere

Täname pöördumast! 

Kuib teie olete teadnud, et need puudused on, siis olite nendega nõus lepingu allkirjastamisel. Samas maja omanik peaks ikkagi need puudused kõrvaldama mõistliku aja jooksul, kui mitte, siis saab lepingut enne tähtaja lõpetada, kuid siiski täpse vastuse andmiseks lepingu lõpetamise osas peame nägema teie üürilepingud.

Lugupidamisega