Mul on suvila, kus hetkel on võimalus kasutada vett ainult suveperioodil, puudub kanalisatsioon. Tarbitud vee eest maksan vee-ettevõttele vastavalt tarbimisele (kaugarvesti), kuid lisaks ka aastaringselt (ajal, mil vee kasutamine pole võimalik) vee-ettevõtte poolt saadetud arveid (abonomenttasu). Kirjalik leping vee-ettevõttega puudub või on see sõlmitud väga ammu ning pole säilinud. Valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja järgi vee andmise või reo- ning sademevee ärajuhtimise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda seda, et vee-ettevõtja ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kui vee-ettevõtja esitab regulaarselt veeteenuste arveid ja klient on arved õigeaegselt tasunud. Leian, et olenemata kirjaliku lepingu puudumisest olen vee-ettevõtte klient, kellele peaks tagama aastaringse vee. Kinnistu ees, vallale kuuluva asfalttee alt jookseb veetrass, kuid vee-ettevõte väidab, et kuna selle on paigaldanud naaberkrundid, kes ei soovi, et meie sellega liituksime, siis pole sellega liitumine võimalik. Õiguslikult peaks see trass kuuluma vee-ettevõttele, kuid väidetakse, et sinna juurde ei saa nagunii enam kedagi liita, toru on liiga peenike. Vee-ettevõte (omanikuks vald) ütleb, et puudub võimalus aastaringset vett tagada. Pakutakse, et saame ise mitmesaja meetri kaugusel asfalti ülesse kaevata, pumba paigaldada ja vee sealt tuua, sellisel juhul nn kliendiks saamise liitumistasu puudub. ÜVVKS § 5 lg 1, lg 2 ja lg 3 tulenevalt ei nõustu, et minu aastaringse vee liitumispunkt määratakse mitmesaja meetri kaugusele, ilmselgelt ebaproportsionaalselt suurte kulutustega, ühtlasi, et vee-ettevõte ei taga mulle aastaringset vett, kuid selline on hetkeseis. Valda kirjutamine ei aita, kirju ignoreeritakse või korratakse vee-ettevõtte juttu ja öeldakse, et ehitamiseks raha puudub. Millised on minu õigused/võimalused olukorra lahendamiseks? Kas saan maakohtusse pöörduda ja nõuda, et vee-ettevõte täidaks oma kohustusi minu ees, tagaks mulle aastaringse vee määrates mulle liitumispunkti kuni üks meeter väljaspool kinnisasja piiri? Kas on mõistlik kohtusse pöördumisel nõuda ka kahju hüvitamist, arvestades, et olen mitmeid aastaid maksnud vee-ettevõtja poolt esitatud arveid, kuid enda kinnistul vee kasutamine ei ole aastaringselt võimalik.

Tere

Täname pöördumast! 

Soovitan enne kohtusse pöördumist võtta ühendust juristiga, kes saaks teie eest teha läbirääkimisi vallaga kohtuväliselt.

Lugupidamisega

Tere Töötan koolis õpetajana. Olin sel päeval korrapidaja, st korrapidamise graafiku järgi pidin olema koridoris. Vahetunnis on juhtunud, et 1. klassi laps väga suure hooga joostes libises põrandal ning murtis käeluud. Mina asusin samal ajal klassis, kus täitsin lahkunud klassi päevikut ning kutsusin korrale lapsi, kes vahetunni alguses klassi saabusid. Kui koridorist kutsuti mind appi, kohe tulin ja edasi reageerisin vastavalt olukorrale kuni laps sai kiirabiga ära viidud. Kui suur on minu vastutus toimunud olukorras?

Vastutus sõltub süüst. Kui Te rikkusite oma kohustust tahtlikult või hooletuse tõttu, võite te olla vastutav juhtunu eest. Sellisel juhul peab Teie tegevusel või tegevusetusel olema otsene põhjuslik seos tekkinud kahjuga. Kui Teie aga täitsite oma hoolsuskohustust korralikult, on tegemist õnnetusjuhtumiga, mille eest Teid vastutust kandma panna ei saa.

Minu isa surma järgselt 2009.28.06 pärisid pärijad (mina, vend ja isa abikaasa) kõik 1/3 osa kinnistust. Kuna see oli tagastatud vara, mitte abieluaegne vara, siis jagunes see võrdselt 3 pärija vahel. Tegemist on ca 56ha kinnistuga millel oli 9 hoonet jm pärandvaraga, mis oli osaliselt abielu ajal soetatud (paat, traktorid, relvad jms). Kui isa abikaasa, kelle osa kaasomanikuna oli 1/3 jäi 9’ks aastaks elama antud kinnistule (sh talu eeliskasutuse eest teistele pärjatele kompensatsiooni maksmata) ja lammutas ühe palkidest ehitatud, rookatusega vana elumaja, siis kas on võimalik peale tema (isa abikaasa) surma (2018) nõuda lammutatud hoone taastamist tema pärijatelt. Milline on omandi lammutamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg? Isa abikaasa müüs oma eluajal ka teiste pärijate nõusolekuta lisaks 2 traktorit ja rentis välja ca 30ha põllumaad ilma, et oleks rendist saadud raha jaganud teiste kaasomsnikega. Milline on nõude esitamise tähtaeg (milline on nõude aegumise aeg) isa abikassa pärijatelt kahjutasude väljanõudmiseks: 1. Ühe hoone (rookstusega 118 m² palkelamu) ja lammutamise nõudes? 2. Kooskõlastamata müüdud 2 traktori (T25 ja T-40AM) eest tasu väljanõumises. 3. Talu eeliskasutuse eest tasu väljanõudmises. 4. Põllumaa välja rentimise eest tasu väljanõudmises.

Nimetatud nõuete puhul on enamaltjaolt tegemist lepinguvälise kahju hüvitamise nõuetega. Lepinguvälised kahju hüvitamise nõuded aeguvad kolme aastaga arvestades ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Fraas „pidi teada saama“ tähendab selles kontekstis võlausaldaja hoolsuskohustust. Kui võlausaldaja oli ise hooletu ja ei selgitanud enda nõude aluseid õigeaegselt välja, riskeerib ta nõude aegumisega.

Alusetust rikastumisest tulenev nõue võiks olla rendiraha ja müüdud varaesemete müügist saadud raha nõue. Samalaadselt lepinguvälise kahju tekitamise nõudega aeguvad kolme aastaga ka alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.

Siiski soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, sest aegumine võib olla ka peatunud või katkenud, mis tähendab, et on võimalus, et nõuded polegi veel aegunud.

Lapsel on Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud raske puue kolmeks aastaks, raske puude otsus lõppeb 2027 detsembris (raske vaimse funktsiooni kõrvalekalle), kaasuvad diagnoosid on ATH, autism. Kui puudega lapse seaduslik esindaja (lapsevanem ehk lapse ema) pöördub koos oma alaealise lapsega (esimese kooliastme haridusliku erivajadusega õpilane, kellele rakendatakse individuaalõpet; Rajaleidja eritoe otsuse alusel) näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusarsti vastuvõtule, kas lapsevanemal on õigus küsida paberkandjal erialaarsti (taastusarsti) epikriisi, mis on taastusarsti poolt käsitsi allkirjastatud (lapsevanem teadlik terviseportaalist, e-patsiendi portaali võimalustest) ning nõuda epikriisi saatmist lapse ja lapsevanema ühisele tegelikule elukohaaadressile tähitud kirjaga? Ehk kas seadus üldse lubab sellist tegevust, kuna tegemist on tundliku infoga (tähitud kiri minu arvates kaitsemeede info sattumise eest valedesse kätesse) või on see osapoolte (arst, patsient, lapsevanem) omavahelise kokkuleppe küsimus? Kes tasub sellisel juhul postikulu? Aastaid tagasi sain näiteks väljaprinditud epikriisi (laps käis lasteaias august 2017-2024 mai lõpp) Tartu Ülikooli Kliinikumi (endine Lunini 6 Lastekliinik; registratuurist). Mis on erinevate erialaarstide maksimaalseks etteantud ajaks epikriisi koostamisel, misjärel peab info olema eri kanaleid pidi nähtav? Samas, vereproovi uuringute tulemustest vesteldakse näiteks perearstil telefonitsi, mis on samuti tundlik info. Kas rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab Tartu Ülikooli Kliinikumi väline rehabilitatsiooniasutus arvestama rehabilitatsioonimeeskonna väliste erialaarstide arvamuste ja hinnangutega, mis täiendavad lapse praeguse rehabilitatsiooniasutuse arvamust või peetakse seda kokkuleppeliseks küsimuseks, mida seadus otseselt ei reguleeri? Kui taastusarst suunab meid edasi näiteks TÜK sisestele kliinilise logopeedi ja kliinilise psühholoogi vastuvõttudele, kas sellisel juhul kirjutab taastusarst nende arvamuse epikriisi juurde pärast vastavate visiitide toimumist või väljastatakse ühtne epikriis või võib paluda kliiniliselt logopeedilt ja kliiniliselt psühholoogilt eraldi tähitud kirjaga käsikirjalist epikriisi elukohaaadressile? Mures lapsevanem X

 Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus dokumenteerida tervishoiuteenuse osutamine, sealhulgas teenuse osutamine sidevahendite teel, järgides vastavas määruses sätestatud andmekoosseise. Seega dokumenteerib iga tervishoiuteenuse osutaja enda osutatud teenuse ise eraldi. Andmed dokumenteeritakse üldjuhul tervishoiuteenuse osutamise päeval või sellele järgneva tööpäeva jooksul. Tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid dokumente võib luua ja säilitada digitaalselt. Seadusest ei tulene kohustust väljastada andmeid paberkandjal ent puudub ka keeld. Seega on võimalik paluda näiteks väljatrükki epikriisist ja selle koostanud arstil paluda see allkirjastada.

Tere Kuidas ja kus peab vormistama lepingu/volikirja, et saada enda pensionärist ema hooldajaks/seaduslikuks esindajaks, kus on võimalik tegeleda pangakonto, arvete jms vajalike asjadega. Tegemist on vanema inimesega, kes saab kõigest aru, kuid iseseisvalt hakkama ei saa ning liikumine raskendatud.

Kui puuduvad eestkoste seadmist tingivad asjaolud, on kohane sõlmida notariaalne volikiri ema esindamiseks vajalikes asjaajamistes. Kas volikiri koostatakse kõigi asjade ajamiseks, sõltub asjaoludest ja ema võimest ise enda asju ajada. Parimal viisil nõustab ja selgitab volituste ulatuse välja volikirja tõestama asuv notar.

Kas on mõistlik esitada hagi kinnistuomaniku vastu, kui tema kinnistult kukkunud puu põhjustas liiklusõnnetuse ja kahjustas minu sõidukit? Kinnistu omanik ei ole hooldanud metsa ega eemaldanud ohtlikke puid, mis asuvad tema kinnistul. Olen saatnud nõudekirja, kuid vastaspool ei ole nõus kahju hüvitama. Millised on minu võimalused ja millised tõendid on vajalikud kohtus edu saavutamiseks?

Kui puu kukub naabri krundile ja kahjustab seal asuvat vara, näiteks autot või aeda, vastutab tekitatud kahju eest üldjuhul krundi omanik, kelle territooriumil puu kasvas. Kui aga puu kukkumise põhjuseks on ekstreemsed ilmastikuolud või olustik, mida võiks käsitleda force majeur’ina, on puu omanik sama kannatanu nagu kannatada saanud naaber või mis tahes teine kannatada saanud isik. Hüvitamiskohustus sõltub suures osas sellest, kas puu omanik on varem lasknud puu seisukorda kontrollida, kas on esitatud kohalikule omavalitsusele raieloa taotlus või kas kannatada saanud isik on käitunud mõistlikult, parkides oma sõiduki sellistes ilmastikutingimustes ohtliku puu vahetusse lähedusse. Kui puu on olnud ohtlik, omanik ei ole hoolsuskohustust täitnud ja ei esinenud erakorralisi ilmastikuolusid, on tõenäoline, et kahju tuleb puu omanikul hüvitada.

Enne hagi kohtusse esitamist soovitan siiski pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele ja kõiki asjaolusid ning nende tõendatust kogumis hinnates kujundada seisukoht hagi tulemuslikkuse osas.

Testamendiga on vara pärandatud kolmele isikule võrdsetes osades. Pärandaja on suurema osa oma rahast paigutanud panka tähtajalisele hoiusele. Kuidas toimub selle tähtajalise hoiuse jagamine, kui pärandaja sureb enne tähtajalise hoiuse tähtaja saabumist? Teisisõnu, kas surnud inimese tähtajaline hoius jääb kuni tähtajani intressi kandma, tähtaja saabudes saavad pärijad raha kätte? Kas on võimalust seda tähtajalist hoiustamist katkestada?

Tähtajalise hoiuse pärimise tingimused on suure tõenäosusega kirjas hoiuselepingus. Üldjuhul astub pärija pärandaja õigusjärglasena lepingusse kui ta esitab pangale pärimisõigust tõendava dokumendi. Pärimisõiguse tõendamiseks esitab isik Pangale pärimistunnistuse ja/või muu seadusest, s.h välisriigi seadusest, tuleneva dokumendi või jõustunud kohtulahendi. Seejärel saab pärijast (pärijatest) hoiuse omanik(ud). Tähtajalist hoiust on võimalik ennetähtaegselt lõpetada. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral pank üldjuhul intressi ei maksa ja tagastab vaid algselt hoiustatud summa. Täpselt soovitan uurida pangast, kellega leping on sõlmitud.

Tere! Küsimus selline, et saadeti meil, et olen jätnud maksmata mõne kuu kohatasud, aastast 2023. Varem, ma sellekohaseid meeldetuletusi saanud ei ole, samuti ei tea ise, et midagi maksmata olen jätnud. Kummaline, et nõuded on 2023 aastast, kuigi üks leping on lõpetatud veebruaris 2024 ja teine leping on lõpetetud 2023 aasta lõpuga. Lepingu lõpetamistega ei rääkinud keegi ühestki tasumata arvest. Kuidas käituma peaksin? Ettetänades 

Et Teile varasemalt ei ole meeldetuletusi saadetud, ei pruugi tähendada, et Teil võlgnevust ei olnud või et arve esitaja on kaotanud õiguse selle tasumist nõuda. Seda ka juhul, kui leping on lõpetatud. Küll on Teil õigus saada tasumata arvete kohta täielikku informatsiooni, sealhulgas kordusarveid. Vajalike dokumentide saabumisel saate võrrelda esitatud arveid Teie tehtud maksetega ja esitada vastuväite koos maksekorraldusega arve tasumise kohta või kui arved on tõepoolest tasumata ja teenust on tarbitud, täita oma kohustus ja tasuda arved.

Tere! Probleem on üürileandjaga. Elasime korteris 12 kuud. Maksime kahekordse tagatisraha. Nüüd omanik nõuab parketi vahetamist kuna kriimud sees, seinte parandust kuna täkked ja kriimud, Vannitoas ütleb, et hallitab, ning pliidplaadil kriimud. Mitte ükski nendest ajadest pole tahtlikult tehtud ja hoidsime korterit heaperemehelikult. 5 kuud käis ka meil koristaja vähemalt korra kuus. selles osas vastavad arved on olemas. Kuna omanik andis tutika korteri, siis ta nõuab justkui samas seisus korterit. Kas tõesti on üürniku kohustus maksta kinni loomulikult tekkinud kriimud kraamud? Kas hallitus saab tekkida aastaga ja selles süüdistada üürnikke? Kas mul on kohustus maksta talle kinni korteri tehnika kuna seal on kriimud peal?

Loomulik kulumine on eseme või objekti jms amortiseerumine, mis paratamatult juhtub kõigega mingi aja vältel. Näiteks korteri siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik nende esialgset seisukorda igavesti säilitada. Seetõttu peab üürileandja alati arvestama, et tema elupind vajab mõne aja tagant remonti, sealne kodumasin tahab parandamist või mööbel välja vahetamist. See on üürileandjaks olemise kulu igakuise tulu teenimise kõrval.

Loomuliku kulumisega seotud parandustööde hüvitamist üürnikult nõuda ei saa. Üürnik peab kompenseerima varale tekitatud kahju, näiteks millegi lõhkumine või määrimine. Kõige levinum praktika, mida näitavad ka kohtu- ja üürikomisjoni otsused, toetab seda, et üürileandja peab loomuliku amortisatsiooniga arvestama siis, kui ta enne lepingu sõlmimist kalkuleerib üürihinda.

Siiski on üürileandjal ja üürnikul võimalik omavahel kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi seisundis, kust on kõrvaldatud tavapärase kasutamisega tekkinud kulumine/halvenemine või üürnik kannab mõistlikul määral sellega seotud vajalikud kulud. Kokkuleppe peab olema vormistatud kirjalikul kujul ja lepingu sõlmimisega samal ajal. Vastasel juhul see ei kehti.

Olen kirjutanud küsimuse kodulehel juristiabi.ee. Seal on kirjas, "probleemi esmane hindamine on tasuta". Nüüd sealt saadeti vastuse koos arvega ja jurist väidab, et ta on kulutanud aega, mida ma pean tasuma. Kas ma olen kohustuslik seda arvet tasuma?

Tutvunud viidatud kodulehega olen selgitanud välja, et seal on kirjas: Probleemi esmane hindamine on tasuta. Palun saatke probleemi kirjeldus broneerimissüsteemi või e-posti kaudu. Mida täpsem on esmane kirjeldus, seda paremini saab jurist enne nõustamist ennast kurssi viia. Dokumendid saatke e-postiga. Tutvumisele järgnev nõustamine (e-post, telefon, (video)kohtumine) on tasuline.

Seega, kui esitatud arve on ka probleemi hindamise eest (ajakulu arvel), on Teil õigus nimetatud teenuse eest tasumisest keelduda. Kui aga arve on esitatud Teie nõustamise eest olgu siis e-posti, telefoni või videokohtumise teel, on arve õige, vastab väljakuulutatule ja arve tuleb selles osas tasuda.