Tere. Kuidas käituda olukorras kui ostsin maatüki millel on puurkaev(kaev asub minu maal) mille tegi eelmine omanik naaberkrundiga koos ja on seatud ka servituut. Notari juures väitis eelmine omanik, et neil oli kokku lepitud selline kord, et vesi läheb naabri majasse ja sealt tuleb tagasi toru kaevu juurde kus kohast saaks vett võtta meie. Vee kasutuskorda ja puurkaevu pabereid eelmine omanik ei esitanud väites, ete ei leidnud üles. Nüüd naabriga rääkides selgus, et see toru mis kaevu juurde tagasi tuleb on nende poolt likvideeritud. Puurkaevul sellst võimalust ei ole, et lihtsalt ühest pumbast võtaks kaks majapidamist vett. Pakkusin välja, et ehitame kaevu peale pumbamaja, mille ehitamise kulud jagaksime pooleks ja lepime kokku kasutuskorra ja jooksvate kulude korra(elekter, puhastamine jne). Ta keeldus ja ütles, et teie tehke mis tahate, tema peab sealt vett saama vastavalt servituudile?? Kuidas edasi käituda? Palun abi? Lugupidamisega,

Servituudi tingimused on kirjas notariaalses asjaõiguslikus servituudi seadmise lepingus. Soovitan esmalt leping välja nõuda ja sellega tutvuda. Kui lpinguga kokku lepitu erineb sellest, mida müüja on Teile kinnisasja kohta teada andnud, ei vasta müüdud asi lepingutingimustele ja teil on õigus nõuda müüjalt asja lepingutingimustele vastavusse viimist.

Tere. Maakasutmise küsimus ! Kasutan suulisel kokkuleppel piirinaabriga tema maad. Tegemist murulapiga elamumaal(ca.60m2m , võimalik täpne joonis lisada). Soovin naabriga teha paberil ,lihtsamat tähtajalist kirjalikku lepingut ,maa kasutamise kohta, näiteks 20a kehtivusega. Tema on ka nõus tegema. Kas sellisel lepingul on juriidiline väärtus , kui naabri maa vahetab omanikku. Aitäh

Maa kasutuse võib vormistada omavahelise lihtkirjaliku rendilepinguna ja see kehtib maa omanike suhtes. Sellist lepingut on aga võimalik igal ajal üles öelda nii korraliselt (tähtajatu lepingu puhul) kui erakorraliselt (tähtajatu kui ka tähtajaline). Kui soovitakse suuremat kindlustunnet, võiks sõlmida notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu, millega antakse maa kokku lepitud tingimustel kokku lepitud tähtajaks või kuni kasutaja surmani Teie kasutusse koos selle kandmisega kinnistusregistrisse. Sellisel kokkuleppel on oluliselt suurem õigusjõud kui lihtkirjalikul rendilepingul.

Tere.meil on selline probleem.Emal oli äripind(vana inimene, aitan temale ja mul on õigus, notari poolt kinnitatud)Umbes pool aastad tagasi ema ahdis üle oma tütrele seda pinda(mu õele) ja sellel kuul sai sellise kirja KÜ poolt. Kütte jah, tal elekter pole kütnud.Mingit muu kirju pole saanud KÜ poolt. Kiri: "Saatsin sulle sõnumi küttearvete kohta sinu äripinnal 2024.a. Esitamata jätmise korral, oleme sunnitud protsentuaalselt järgmise kuu arvele lisama KÜ kütte kuludest, s.o. 25% jaanuari-aprill ja oktoober-detsembri eest." Selline küsimus:Kas KÜ on õigus nõuda tagant järgi mingid kulud?EElmise aasta eest?Äripind suures,mitme korralinses vana majas, esimese korrusel.Praegult on müügil. Olen teile väga tanulik vastuse eest.Lihtalt ise ei leidnud mingit info selle kohta. Vabandust vigade pärast.

Kas korteriühistul on õigus tagantjärgi arveid esitada sõltub sellest, kas arvel märgitud teenust on tarbitud ja kas selle tarbimise või mittetarbimise kohta on KÜ üldkoosolek teinud Teile mingi erandi. Kui erandit tehtud ei ole või kui teenust on tarbitud, on korteriühistul õigus nõuda tasu tarbitud teenuse eest ka tagasiulatuvalt, kuni kolme aasta eest.

Tere! Üürime perega korterit juba 11 aastat, oleme siia sisse kirjutatud, leping tähtajatu. 10 aastat tagasi registreerisin siia oma OÜ juriidilise aadressi, ei küsinud omaniku luba. 4 aastat tagasi alustasin siinses köögis hobi pagariäriga ning võtsin köögi PTAs arvele, omanikku ei teavitanud, kuid omanik teab mu hobist vähemalt 2 aastat (on tulnud jutuks vestluse käigus). Omanik tahtis sel aastal üüri tõsta, kuid kui küsisin seadusega ettenähtud teatist, siis ta esitas mulle hoopiski kirjaliku süüdistuse, et olen ilma tema loata registreerinud PTAs tema kööki pagaritööstuse ning OÜ (mis tema väitel on kolmas isik ja seega nagu allüürnik, mis tähendab lepingu rikkumist). Meil on eluruumi leping. Tema väitel rikub minu tegevus väga suurel määral tema kööki ning kogu elamispinda (tegevus käib ainult köögis) ning et tegemist pole enam loomuliku kulumisega. Kahjusid pole ta veel fikseerinud, kuid ähvardab, et kui me ei täida väljakolimisel kõiki tema nõudmisi, läheme kohtusse. Esitas meile väljakolimise kuupäeva (3 kuu pärast), nõudis köögi eemaldamist PTA registrist ja OÜ aadressi muutmist - need nõuded täitsin kohe. Ta ei ole esitanud ametlikku üüri lepingu lõpetamise teatist. Üüriarveid esitab ta oma ettevõtte alt kirjalikult, kuid tasumist on tahtnud kõik need aastad sularahas. Küsisime viimase 3 aasta üürimaksete kohta kviitungit, mida ta ei ole nõus esitama. Väidab, et me oleme nii rämedalt rikkunud üürilepingut, et tema ei ole mitte milleksi kohustatud ja vastasel juhul läheb kohtusse. Kas meil on siin mingidki õigused? Tahtlikku vara rikkumist ei ole toimunud, tööstuslikku tootmist ei ole köögis olnud - omanik põhineb ainult minu kui üürniku sotsiaalmeedia postitustele ja väidab vastupidist. Kas tal on õigus meid niimoodi ähvardada ja nõuda väljakolimisel kõikide remontide ja parenduste tasumist? Millele me peaks tuginema? Mainin, et maja on 90 aastat vana, eluruumides on erinevad veekahjustused ja niiskuse probleemid (omanik on teadlik, kuid süüdistab niiskuse tekkes minu tegevust). Tänan!!

Et omaniku süüdistustele hinnangut anda, soovitan lugeda esmalt üürilepingut. Kui lepinguga on kokku lepitud piirangud korteris tegutsemisel, on omanikul õigus nõuda lepingu täitmist. Kviitungeid üüri tasumise kohta on Teil õigus nõuda, seda enam, et arved on väljastanud juriidiline isik ja makstud raha peab olema jõudnud juriidilise isiku raamatupidamises kassasse või pangakontole. Kahjuks aga on tagant järgi sularaha maksete tegemist keeruline tõendada ja kui Te palju survestate, võib ta asuda hoopis väitma, et üüri polegi makstud.

Tundub, et üürileping on üles öeldud korraliselt. Sel juhul ei ole vajalik ülesütlemiseks erakorralise asjaolu põhjusena esile toomine. Kui eluruumi vastuvõtmisel koostati üleandmis-vastuvõtmis akt, tuleb teha seda ka nüüd, seejuures kirjeldada eluruumi seisukorda võimalikult põhjalikult ja teha võimalikest vaidlusalustest kohtadest aga ka eluruumist üldiselt mõned fotod. Kui üürilepingu lõppedes esitatakse teile kahjunõue, saate korteri üürile võtmise aegse seisundi ja üürilepingu lõppemise järgse seisundi võrdlemisel hinnata, kas nõuetel on alust ja kas tegemist on loomuliku kulumisega või eluruumi kahjustamisega. Kindlasti ei pea teie hüvitama eluruumile tehtud parendusi, kuna need jäävad ju üürileandjale kuuluvale eluruumile edasi ka peale teie väljakolimist.

Tere Ostsin auto 20.10.24. Müüja jutujärgi auto heas korras ja roostet ei ole. Alates auto ostust olen remonditöid teinud ~2000€ eest. Aga nüüd lisaks veel tulnud välja väga suured kere vead ja auto on põhimõtteliselt sõidukõlbmatu (remonditöid veel kindlasti paari tuhande euro eest). 2022 aastal pole auto saanud ülevaatuselt läbi kere pärast, nüüd remonditöökojas avastati, et tagasild ja kõik sellega seonduv on läbi roostetanud. Ilmselt on autole mustalt ülevaatus peale tehtud, sest see pole võimalik, et selline rooste ja augud tekivad nii lühikese aja peale. Millised on minu võimalused siin? Ja mida ma teha saaksin, et müüja sellest puhtalt ei pääseks, sest ta teadlikult ja tahtlikult müüs meile katkise auto ja varjas vigu.

Kirjeldatud olukorras võib olla tegemist varjatud puuduste esinemisega ostetud asjal. Varjatud puudused on sellised puudused, mida ei saa tavapärasel üle vaatamisel ja proovisõidul avastada, mis ilmnevad hiljem sõidukit kasutades või sellega remondiettevõttesse pöördudes, mis olid olemas sõiduki üleandmise ajal ja millest müüja ostjat ei informeerinud.

Esmalt tuleks eristada, kas müüjaks on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik või eraisik. Kui müüjaks on ettevõte, kohalduvad tarbijakaitse sätted. Eraisikute vahelise tehingu puhul on tegemist sellise võlaõigusliku suhtega, millele tarbijakaitseseadus ei laiene.

Võlaõigusseadusest tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse.

Kui sõidukil esineb puudus, tuleb esimese asjana müüjat sellest teavitada. Kindlasti on mõistlik teha seda kirjalikult, et fikseerida puudusest teavitamise aeg.

Seejärel tuleks müüjale anda võimalus sõiduki parandamiseks või selle asendamiseks, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid. Alles siis kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või asendama, on ostjal õigus sõiduk ise parandada ja nõuda müüjalt nende kulude hüvitamist.

Kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või seda võimalusel asendama, on ostjal lisaks kulude hüvitamise nõudele õigus müügilepingust taganeda ning nõuda ostuhinna tagastamist.

Tere. Küsimus KÜ Haldusfirma kohta. Mida teha,kui Haldusfirma kortermaja haldamiseks lubas teostada tööd,mis on majale väga olulised ja neid töid pole kahe aasta jooksul teostatud?Esitatakse ainult arveid,lubatud tööd on tegemata.Pöördumistele ei vastata ja kü üldkoosolekule kohale ei tulda,kui on küsimused majale olulistel teemadel(nende väide,et üks kord aastas ainult peab kohale tulema).Maja kiratseb ja vajab vägagi abi haldamisel.Kahjuks haldamine koosneb ainult arvete koostamisest ja kui midagi tehakse,siis see on kahjuks nagu kuskilt taaskasutusest materjalide kohale toomine ja pakkumine.Esimesel üldkoosolekul lubati,et linn toetab olukorda,kuna tänu linna rajatud spordihoonele ja valesti tehtud drenaazile,valgub vesi maja keldrisse.Kaks aastat pole midagi toimunud,käidi midagi kaevamas ja jäeti pooleli,nüüd on maja roheala nagu üles küntud uudismaa.Ja vastuseid pole.Mingeid vastuseid ei saa,sest Haldusfirma lihtsalt ei reageeri. Küsimus ongi selline,et miks peab tasuma haldusteenuste eest,kui neid ei osutata?Kas on võimalik küsida hüvitust tegemata tööde ja puuduliku haldamise eest? Tänades, kortermaja elanik.

Esmalt tuleks vaadata üle, milline on haldusfirmaga sõlmitud leping, millised kohustused haldusfirma on lepinguga endale võtnud. Kui ilmneb, et lepinguga võetud kohustusi ei täideta, on võimalik leping üles öelda ja valida teine haldusfirma. Kui lepingu mittekohasest täitmisest on korteriühistule tekkinud kahju, saab tekitatud kahju välja nõuda.

Tere, Naabritel kukkus meie kinnistute vahelisele aiale puu, mis lõhkus ära aia. Teavitasime sellest naabreid ja soovitasime, et ehk saavad läbi kindlustuse korda teha. Kindlustus oligi nõus kulud katma. Naabrid nõudsid, et me peaks maksma pool omavastutusest kuna tegu on väidetavalt vaid meie aiaga ja see pole ühisvara. Kuna ei soovinud antud teemaga pikalt tegeleda ütlesin, et olen nõus kui nad kannavad paranduseks kuluva summa minu kontole ja siis tegelen edaspidi antud aiaga ise nii, et neid enam tülitama ei pea. Nad vastasid, et on nõus ja tegid kande. Natukese aja pärast kirjutasid, et nad soovivad saada paranduse arvet näha kui see töö on tehtud. Kande tegid hinnapakkumise alusel olevale summale miinus pool omavastutust. Kas mul on kohustus neile arve esitada? Mina saan asjast aru nii, et nad maksid minule tekitatud kahju kinni ja tegelikult on mul õigus selle rahaga teha mida ma tahan kuna tegu pole ju nö ühisvaraga nagu nad ise ütlesid. Loomulikult ma tegelikult parandan selle aia ära aga tahaks teada mis õigused või kohustused mul seaduse järgi on.

Kui kui puu kukub naabri krundile ja kahjustab seal asuvat vara, näiteks autot või aeda, vastutab tekitatud kahju eest üldjuhul krundi omanik, kelle territooriumil puu kasvas ja kes peab tekkinud kahjud korvama. Kui aed asus Teie krundil ja kuulus Teile olete teie kahju kannatanu, kellele naaber kui puu omanik korvab kogu tekkinud kahju. Kui osa kahjust korvab naabri kindlustus, tuleb temal tasuda omavastutus täies ulatuses. Kahju tekkimise ja puu kukkumise põhjuslik seos on kindlustusseltsi poolt juba tuvastatud. Teil tuleb tõendada naabrile vaid kahju suurus. Selleks ei pea olema aia taastamise järgselt kuludokumendid. Kui on tehtud hinnapakkumine, mille alusel osa kahjust juba on hüvitatud, võib tekkinud kahju suurus (omavastutus) olla tõendatud ka hinnapakkumise ja kindlustushüvitise vahe kaudu.

Tere, 23 jaanuaril 2025 helistas minule, kui E.K S OÜ esindajale ärikliendikonsultant, et pakkuda minu ettevõttele Hange.ee leheküljel reklaami teenust minu ettevõttele. Teenuse sisuks on ettevõttele profiili loomine nende lehel, millega muutub ettevõte koos oma teenustega leitavaks Hange.ee ettevõtete otsingumootoris. Minule tutvustati ka teenuse hinda, mis on 700 eurot plus käibemaks. Hind tundus minule muidugi kõrge. Samas rahustas klienditeenindaja mind jutuga, et summa jaguneb kuude peale ära, mis teeb pea 80 eurot kuus ja esimene makse on võimalik teha alles veebruaris. Sellest tulenevalt sain aru, et võimalus on teenuse eest ka igakuiselt arveid tasuda, et igakuiseid kulutusi vähendada. Kuna selline väljminek tundus jõukohane, olin valmis teenusega nõustuma, sellest hetkest pani klienditeenindaja kõne salvestama, tuvastasime üksteist, tutvustati teenuse hinda 700 eurot plus käibemaks ja andsin enda nõusoleku. Kõne toimus keset tööpäeva ja jätksin kiirelt oma toimetustega. Sama päeva õhtul peale tööd vaatasin oma meilid üle ja avastasin, et Hange.ee väljastas minule arve 700 eurot plus käibemaks. Kirjutasin koheselt vastuse, et minu hiljuti alustanud ettevõttel ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et Veebruari lõpuks nende poolt väljastatud arve tasuda. Küsisin, kas on võimalus teenusest taganeda või midagi muuta. Vastuseks on iga kord jäänud, et nemad on täitnud enda osa lepingust ja enam ei jää minul muud üle, kui arve tasuda. Tänase päevani on ainus dokument, mida näinud olen, Hange.ee poolt väljastatud arve teenuse eest. Samuti avastasin, et minu ja klienditeenindaja vahelise kõne ajal, kui minule antud teenust tutvustati, saadeti minule ka hinnapakkumine, millel oleks minul endal pidanud olema võimalus anda enda nõusolek või teenusest keelduda. Hinnapakkumisega tutvumine jäi muidugi ära, kuna minu tööülesanded ei ole arvuti taga, mistõttu nägin antud pakkumist alles õhtul ja selgus, et kuna andsin telefoni teel oma nõusoleku, siis täitis hinnapakkumisega nõustumise osa minu eest hoopis klienditeenindaja ise. Kas nüüd on võlgnevuse vältimiseks ainus väljapääs ettevõtte majandustegevuse lõpetamine?

Üldreeglina kehtib lepinguvabaduse põhimõte - leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. Leping võib olla sõlmitud suuliselt, kirjalikult või muus vormis. Leping loetakse sõlmituks, kui pooled on saavutanud kokkuleppe neile olulistes tingimustes läbi vastastikuste tahteavalduste vahetamise. Lepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse mis tahes viisil ent lepingu sõlmimiseks peavad poolte tahteavaldused olema äratuntavalt väljendatud. Seega tuleb hinnata, kas tehti pakkumus, mis sisaldas kõiki olulisi lepingutingimusi ning kas anti nõustumus esitatud lepingutingimustele. Kui vastu on ei, ei saa lepingut lugeda sõlmituks.

Kui aga leping on siiski sõlmitud, tuleks esmalt lepingust vaadata selle ülesütlemise võimaluste kohta. Samuti tuleks hinnata, kas teise lepingupoole käitumises esinevad alused lepingust taganemiseks.

Soovitan kõigi asjaolude kogumis hindamiseks ja sobiva toimimisviisi leidmiseks pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere! Minu küsimus selline: Ettevõtte A juures töötab kaks vabakutselist: B ja C. Kaks kuud tagasi kirjutas töötaja C töötajale B tööalase kirja. Töötaja B võttis seda isikliku rünnakuna, sest emailis oli selgitatud miks tema töövõte kahjustab ettevõtte A veebilehekülge. Kõik oli kirjutatud neutraalselt ja pakuti lahkelt abi et efektiivsemalt töötada. Seejärel algas ca 5 päeva kestev ahistamine, milles töötaja B mõtles välja hulga valesid (ligi 20) töötaja C kohta ja kahjustas moraali. Ettevõte A usub, et töötaja B on tema ettevõttes asendamatu ja on algusest peale tema poolel kuigi oleme andnud absoluutselt kõik tõendid sellest, et too valetab. Ettevõtte A ignoreerib tõendeid. Kaks kuud hiljem proovib töötaja B endiselt probleeme tekitada ja valetas ettevõte A-le, et töötaja C ei suhtle temaga kuigi tööalane suhtlus toimus 100% ja sellest on füüsilised tõendid. Ettevõte A usub töötajat B-d pimesi ja ilma töötaja C-ga suhtlemist, teeb otsuse leping üles öelda. Arvestades, et töötaja B on tulnud välja ligikaudu 20 valega mis kõik on emailides olemas, ning ettevõte A on sihilikult tõendeid ignoreerinud ja valedel põhinevalt lepingu üles öelnud, siis kas töötaja C-l on vähimatki võimalust legaalselt ennast kaitsta? Sest töötaja B käitumise tagajärg oli see et ettevõte A lõpetas töötaja C-ga lepingu Rõhutan, et töötaja B ja C on vabakutselised töötajad ettevõttes A. Seetõttu ei ole töötajal C ilmselt ka nii palju õigusi kui oleks ametlikult töötades?

Kahjuks ei selgu küsimusest, millise lepingu alusel töötati. Siiski võib mõista, et tegemist ei olnud töölepinguga, mis tähendab, et puudub töölepinguseaduses töötajale kehtestatud kaitse, muuhulgas lepingu ülesütlemise vastu. Seetõttu on nii lepingu korralise- kui erakorralise ülesütlemise alused lepitud kokku lepinguga ja lepingut lugemata ei ole võimalik teile sisukat nõu anda. Samuti ei ole teada, kuidas lepingu ülesütlemist põhjendati ning kas leping öeldi üles korraliselt (ei vaja põhjendust, lähtutakse lepingust) või erakorraliselt (vajab selgeid põhjendusi). Soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, et lepinguga kokkulepitu ja ülesütlemisavalduses esitatu alusel koostöös juristiga otsustada, kas on võimalus end kaitsta või tuleb olukorraga leppida.

Sõlmisin Kasvava metsa raieõiguse lepingu 28.11.23.a. Hind määratakse metsamaterjali mõõtmistulemuste alusel mitte metsa laoplatsil vaid kusagil saeveskis mis mulle teadmata. Mind sinna ei kutsutud. Lepingus on kirjutatud, müügihind tasutakse pärast mõõtmistulemuste selgumist, lahtris pole mingit tähtpäeva. On olemas mingi üldisest seadusest tulev võimalus, et metsaostja ütleb mingi aja möödudes, et ma ei maksagi raha kuna mingi ajaline tähtaeg lähtuvalt seadustest on möödunud ?

Mistahes nõude suhtes saab aegumstähtaeg hakata kulgema nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutub sissenõutavaks alates ajast, kui nõude omanikul tekib õigus tasumist nõuda. Teie lepingus on see õigus seotud ostja poolt andmete esitamise kohustusega. Seega, kuni ostja ei ole esitanud andmeid, ei saa hakata aeguma ka teie nõue.

Siiski soovitan natuke uurida, kas raieõiguse alusel on raie teostatud ning kui siis millal ja asuda ostjat delikaatselt survestama vajalike andmete andmiseks. Kui raie on teostatud kasvõi mõne kuu eest, ei ole andmete esitamata jätmine heauskne tegevus ja annab alust kahtlustada pettust.