Müüsin internetis kõrvarõngaid. Ära ostis need üks meesterahvas juhan. Püstitamisega tekkis mul probleeme. Tuli igasugu asju vahele jne. Juhani siis soovis tagasimakset. Lubasin teha ühel ja teisel päeval. Ootasin tegelikult ise ülekannet ja sellest ka venitus. Täna õhtul saatis abikaasa pildi,kus Juhan on tembeldanud mind petturiks jne. Tegin talle kenasti kande õhtul tagasi ,aga mul on sellest postitusest tohutu poleemika. Lapsele helistavad tema sõbrad, mulle kõik sugulased, tuttavad. Olen endast nii väljas ja terve õhtu nutnud. Küsisin ka perearstilt juba ravimeid. Kuna elan külas, siis ma ilmselt pikka aega toast välja ei julge minna. Kas Juhanil oli õigus avalikult panna postitus minu pildiga internetti väitega ,et olen pettur? Jah,läks küll aega ka ja kaupa ei saanud, aga sai raha ju tagasi . Minul aga elu rikutud mõneks ajaks täiesti Kas tõesti on tal õigus panna sedasi minu pilt kuskile lehele ja tembelda petturiks, kui ma seda ei ole?

Kirjeldatud olukorras võis ostjale tõepoolest jääda mulje, et teda soovitakse petta. Seda enam, et sedaliiki pettused on üsna igapäevased. Kui pettunud ostja avaldas Teie kohta informatsiooni ja see põhineb asetleidnud sündmustel ja tegelikel faktidel, ei ole tõenäoliselt võimalik talle andmete avaldamist ette heita. Edaspidi soovitan selliste ebameeldivuste vältimiseks pidada väga täpselt oma lubatud tähtaegadest kinni ja kui see mingil põhjusel on keeruline, teha mistahes jõupingutusi ning hoida teist asjaosalist ise asjade arenguga kursis. Ka ei ole soovitav kauba eest saadud raha kulutama hakata enne, kui kaup on postitatud ja ostjani jõudnud. Siis ei teki ka raskusi saamata kauba eest tasutud raha tagastamisega.

Kui suurt viivist on võimalik nõuda läbi kohtu? Kas on õigus nõuda 0.2% päevas põhinõudest?

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 on viivise määra kohta sätestatud järgmist: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Et nõue on antud kohtumenetlusse, ei muuda eelnimetatud põhimõtet. Seega, kui nõue tuleneb lepingust ja lepinguga on kokku lepitud viivisemäär 0,2% päevas, on õigus sellist viivist nõuda ka kohtumenetluses, pidades silmas, et teil on õigus nõuda põhinõuet ületavate kõrvalkulude vähendamist põhinõude suuruseni. Kui aga leping puudub või seal ei ole viivise kohta kokkulepet, saab viivise määraks olla vaid poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded), millele lisandub 8% aastas. 

Tere, mul tuli postkasti prügifirma võlgnevus kiri. Ei olnud aimugi, et neile võlgu olen. Varem teateid pole postkasti saanud, nüüd oli kiri, et olen neile võlgu 2015 aasta osutatud teenuse eest. Võlgnevuse suurus 178 eurot. Küsisin kus nad varem olid selle teatega, vastasid nemad varem ka teateid saatnud, kuigi pole saatnud mulle midagi. Kas see võlgnevus on aegunud või pean muretsema, et saadavad inkassosse selle!?

Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, seega on nõue aegunud. Kui nõue on aegunud, ei välista see nõude edasi andmist inkassosse, ent pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest nii nõude algsele omanikule kui inkassoettevõttele, esitades nõudele aegumise vastuväite.

Tere! Selline küsimus. Minu ettevõte ei tegutse juba mitmeid aastaid ja puuduvad pangakontod. Nüüd tuleb kohtule esitada pangakonto kuhu kohtumenetluseks kulutatud menetluskulud tuleks kanda. Kas ma pean uue pangakonto ettevõttele tegema või saan lasta ka enda isiklikule kontole raha kanda, kuna olen ettevõtte juhatuse liige? Ei ole mõistlik teha ettevõttele pangakontot ainult menetluskulude tagasi saamiseks ja siis konto sulgeda? Kas juhatuse liikme eraisiku konto on kohtule aktsepteeritav või kuidas seadus seda reguleerib. Arved tasuti ettevõtte pangakontolt advokaadibüroole ca kolm aastat tagasi.

 Kohus määrab kindlaks menetluskulu suuruse ja menetluskulude jaotuse. Isik, kelle kasuks kohus on menetluskulud vastaspoolelt välja mõistnud, annab menetluskulusid hüvitama kohustaud isikule teada, kuhu tuleb menetluskulud kanda. On võimalik kanda menetluskulud kolmandale isikule, ent see on siiski menetluskulusid kandnud isiku raha ja peaks jõudma ka selle isiku valdusesse.

Kui üürileandja on algselt öelnud, et kütte eest maksame nii palju kui tarbime, kuid tegelikult jagab ta iga kuu kõigi vahel kuupmeetrite järgi küttearve, siis mis on meile lahendus edaspidiseks? Terve kuu olime külmas korteris, sest meie korteris oli radiaatoritega mingi teema aga maksime ikka tema arvutuskäigu järgi. Mida me tegema peaksime? Mainin ka ära, et antud inimene on ametilt jurist. Kas sellisel juhul on talle kõik lubatud ?

Üürileandja amet või haridus ei anna talle rohkem õigusi kui on teistel üürileandjatel. Kirjeldatud olukorras ei ole niivõrd oliline see, mida üürileandja teile rääkis kui see, mis on kirjas teie vahel sõlmitud üürilepingus. Kui soovite abi üürilepinus kokkulepitu tõlgendamisel, soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Samuti on võimalik individuaalse nõustamise käigus selgitada välja, kuidas peaks kulud üüriliste vahel jagunema. Teie kirjeldatud olukord ei tundu õiguspärane.

Tere võtsin laenu inbankilt auto ostmiseks teise inimese jaoks selle inimesega jäi kokkulepe et ta hakkab igakuiselt mulle seda arvet maksma aga ta keeldub nüüd maksmast ja auto on tema kasutuses et mõned kuud maksis ja nüüd ei midagi et Inbanki lepingus on kirjas et autole ja auto mark ka Et mis ma nüüd tegema peaks ja kas saab midagi teha

Hindamaks, kas on võimalik esitada nõue isiku vastu, kellele Te auto ostsite, on vaja asjaolusid igakülgselt analüüsida ja olemasolevaid tõendeid hinnata. Foorumi tingimustes see kahjuks võimalik ei ole. Sedalaadi küsimustega soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. Olukord ei pruugi olla lootusetu ja asjatundliku juristi kaasabil võib leiduda sellest väljapääs.

Tere, Palun täpsustada, kes katab veemõõdusõlme ümberehitamise kulud kui veeettevõte soovib paigaldada kaugloetava arvesti? Olemasolev mõõdusõlm on aastaid tagasi veeettevõte poolt välja ehitatud, kuid tänaseks on muudetud mõõdusõlme teh-tingimusi ja veeettevõte nõuab mõõdusõlme vastavusse viimist, et oleks võimalik paigaldada kaugloetav arvesti. Ette tänades.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniseaduse kohaselt peab ühisveevärgist tarbijale müüdava joogivee kogus peab olema mõõdetud tarbimiskoha veevärgi veemõõdusõlmele vee-ettevõtja paigaldatud veearvestiga.Tarbija peab lubama paigaldada tarbimiskoha veevärgi väljaehitatud veemõõdusõlmele veearvesti ning tagama selle toimimise ja säilimise  seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ning vee-ettevõtja tehnilistes nõuetes sätestatud tingimustel ja korras. Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni osa, seega kuulub tarbijale, kes katab ka selle rajamise ja ümberehituse kulud. 

Sain inkassonõude sms sõnumiga, lähemalt uurides selgus et tegemist on hambakliinikuga. Visiit oli 29.01.2024 ning kaks korda olen käinud visiidil ka pärast jaanuarikuud. Ühtegi arvet, teavitust ma aasta jooksul saanud ei ole. Rääkimata sellest, et olen kaks korda füüsiliselt kohal olnud (kontoväljavõte olemas tõendamaks öeldut). Peale visiiti ütles kliinik, et tervisekassa katab kulud ning mina maksma ei pea visiidi eest. Aasta aega hiljem sain inkassonõude. Meilidele nad ei vasta, sain eile esmakordselt kätte arve (väljastatud 14.01.2025). Tasusin koheselt ning nad lubasid inkassonõude annulleerida. Tund aega hiljem sain vihase ja ähvardava kõne inkassofirmalt, et olen võlgnik ja mis mõttes ma neile ei maksnud. Arvel intressimäär 0.5%. Inkassofirma kirjutas sõnaliselt arvele juurde nõude summas 30eur. Telefoni teel oli summa juba 32.66. Palusin, et saadaksid arve mille eest nad nõuavad. Inkassofirmat ei huvita, et ma varasemalt arvet saanud ei ole ning nõuab et tasuksin arve koheselt. Ähvardas mind, et olen võlgnike nimekirjas. Kuidas saab hambakliinik mind inkassosse anda, kui nad pole minuga isegi ühendust võtnud ega arvet saatnud, rääkimata sellest et nad ütlesid et tervisekassa hüvitab kulud. Ma olen alati kõik arved õigeaegselt tasunud ning see ei olnud tahtlik vältimine arvet maksmast, kui ma isegi ei teadnud et mingi arve maksmata on. Tunnen, et tegemist on kelmusega. Inkassonõudel on kirjas, et tähtaeg on 20.01.2025. Teisel leheküljel, kus on nõude sisu lahti kirjutatud, on kirjas et “muud kulud, nõudekulud” ja tähtaeg on 13.01. Arve sain eile, 14.01. Kuidas on selline asi võimalik? Kas ma pean tasuma inkassonõude kulud, kui sain arve esmakordselt peaaegu aasta hiljem 14.01.2025?

Kuna kliinik nõustus teie poolt arve tasumiseks kantavat raha vastu võtma, ei ole nõue inkassofirmale tõenäoliselt loovutatud vaid inakssoettevõte nõudis tasumist volitatud isikuna. See tähendab, et tal ei saa tekkida iseseisvat nõuet Teie vastu ja ta saab nõuda vaid seda, milleks kliinik on teda volitanud. Soovitan praegu inkassoettevõttele mitte tasuda ja küsida kliinikult, kas Teil on praegusel ajahetkel veel kliiniku ees täitmata kohustusi. Küsimus esitage kindlasti e-kirja teel. Kui kliinik vastab, et kohustused puuduvad, edastage teave inkassofirmale ja puudub vajadus nendega pikemat kirjavahetust pidada. Kui kliinik leiab, et te siiski võlgnete neile sissenõudmis- või muu kulu, tuleb asjaga tegeleda ja kontrollida, ega kliinik ise oma tegevusetuse tõttu äkki hoopis vastuvõtuviivituses polnud. Kui oli, puudub tal õigus mistahes kõrvalkulusid nõuda.

Tere! Minu õde elas minu emaga lähestikku, ema hakkas vanadusest järjest rohkem hooldust vajama, sest isa oli just surnud. Ema muretses oma vara jagamise pärast ja küsis minult nõu, sest minu õega ta asju arutada ei tahtnud.Tegin emale ettepaneku, et emale kuuluval kinnistul vormistada elumaja ja põllumaa kinkelepinguga minu õele( ligi 5 ha), aga samal kinnistul 9ha metsamaad jääks mulle õega kahe peale. Ema ja õde olid sellega nõus. Saatsime notarisse kirja ja edasi suhtles notariga ainult minu õde. Notaris käisid ema ja mu õde. Peale notaris käimist ema sellest veel ise aru ei saanud, et kogu kinnistu ära kinkis, sest meil omavahel oli jutuks notariskäik. Ema suri kuu aja pärast peale notaris käimist ja siis nägin ema asjade sees kinkelepingut, mis ei olnud meie esialgsele jutule vastav. Ema oli kinkinud kogu kinnistu mu õele. Panin kinkelepingus tähele rida, et õde kohustub kasvava metsa võõrandamisel pool tulust mulle andma. Õde pärast põhjendas, et muidu oleks pidanud kinnistu poolitama kaheks registriks, aga enne notarit ta ema ja minuga seda teemat ei arutanud. Nüüd on näha, et õde on võtnud metsale raieloa. Minuga ta mingit infot jaganud pole. Kas mul üldse on mingit seaduslikku õigust sellele ema kingitud õe nimel olevale metsast saadud tulule?

Kui kinkelepingus on vastav tingimus, on kingi saaja kohustatud seda täitma. Kuna Teie valduses on kinkeleping, saate vajadusel oma nõude maksma panna. 

Sõlmisin ligi 8 kuu eest tähtajalise üürilepingu. Lepingu sõlmimise hetkel oli ajaliselt kiire, sest eelmine elukoht oli muutunud veeavarii tõttu elamiskõlbmatuks. Seetõttu usaldasin sõlmimise hetkel omaniku suusõnalisi lubadusi. Algselt reklaamiti kuulutuses üht korterit, kuid kui tulin vaatama, näidati hoopis teist, kõrgema üüriga ja öeldi, et see esimene on läinud. Okei, ka pakutav korter sobis mulle, seepärast nõustusin (ka ajaline surve oli peal). Korteri ülevaatamisel küsisin kommunaalarvete kohta, mida öeldi, et arveid esitada ei ole, kuid nii sellel hetkel ruumis viibinud üürnik kui ka omanik ütlesid, et kommunaalid üle 90 euro ei ole läinud. Samas on lepingus kirjas, et kütteperioodil on kohustus küte kogu aeg sees hoida (puudub korralik ventilatsioon). Juba detsembrikuu kommunaalide arve oli üle 130 euro ja eelmine aasta oli mitmeid kordi külmem kui käesolev, seega arvan, et öeldu kommunaalide kohta oli vale. Korteri näitamisel puudus laes suitsuandur, mille puuduse omanik lubas korrigeerida. Üürilepingus oli kirjas, et korteris oli lausa 2 suitsuandurit. Seega üürilepingu info on vale. Kas seetõttu, et olen kirjutanud alla üürilepingule ja just-kui nõustunud selle tingimustega tähendab, et "oma süü, loll olid, ole teinekord targem" või saab siin öelda, et kuna üürileandja oli teadlik, et leping ei vasta sellel hetkel reaalsusele, saab lepingut lugeda kas täielikult või osaliselt tühiseks? Küsin kõige lõpus, et kuigi mulle on esitatud igakuisel kommunaalarved, siis näiteks külmal ajal lisandus arve ka koridori kütmise eest, mis tundub kummaline õhust võetud 15 eurot. Kas mul on õigus nõuda täpseid arveid kõigi esitatud kommunaalnõuete eest?

Kirjeldatud olukorras ei saa asuda seisukohale, et korter ei vasta lepingule. Ka kommunaalarvete osas ei pruugi Teile olla tahtlikult valetatud vaid teatavasti on käesoleval talveperioodil elektri hind oluliselt kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal, võimalik et ka muude teenuste hinnad on tõusnud. Seega lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ma kirjelduste alusel alust ei näe. Kõrvalkulude osas on Teil õigus nõuda üürileandjalt teenusepakkuja esitatud arveid, mille alusel teilt raha nõutakse.