ei leidnud sobivamat rubriiki kus kysida.. mul on konto kahes pangas. väiksem pank teostab systemaatiliselt terrorismi ja rahapesu seadusest tulenevat kontrolli.. olles juba mitmel korral selle aasta jooksul sattunud "loosirattasse" , hakkab see kirjasoprus üle viskama. yhtlasi piiratakse see aeg ligipaas rahale. sitsid ja suhtled. samal ajal teine pank postkasti ei roni. ometi kehtivad samad seadused ka talle. kirjeldasin neilegi olukorda ja esimese hooga paluti veenduda et tegu pole scamiga, sestyldjuhul teise panga väljavõtteid ei kysita, kui tegu pole just laenutaotlusega. enivei.. isik, kes kirju saadab, ignob kysimust, mis ta nimi on , ja raagib usaldusest.. nõudes peale koikidele kysimustele vastamist- kusjuures siiani ei ole saanud tagasisidet kas nendega on korras - nyyd ka teise panga väljavõtet, kuna olen teinud sealt omale "perioodilisi makseid" (peamiselt elektri ja prygiarvete maksmiseks kuna suuremas pangas oli iga ylekanne 25 senti), on tunne et see jant ei lope iial, ja avaldasin soovi leping lopetada. oeldi et see on voimatu kuna case is open. mis kysimused jargmiseks? yhtlasi oeldi telefonis lastehaali kuuldes, et eriti räige rikkumise tottu nagu usalduse kaotus - ja vastamata jatmine seda on- lopetatakse leping nendepoolselt ja tulevikus ei saa lapsed ja muud sugulased enam selle panga klientideks. big loss! noh, selle jutu peale loin viimased rikkalikud 3-4 euri lotopileti peale laiaks. yhe sonaga- kui seaduslik / andmekaitse see siis on et nad nouavad teise konto valjavotet ja ahvardavad konto sulgeda? olukorras kus teine finantsasutus midagi seadusevastast ei nae. nad ei ole mulle ka arusaadavalt selgitanud kysimuste konkreetset pohjust, vehitakse seadusega.. mis seadus kohustab mind vastama?

Kas kirjeldatud olukorras on nõuded õiguspärased, on foorumitingimustes võimatu hinnata. Seadus kohustab küll terrorismi ja rahapesu seadusest tulenevat kontrollile kaasa aitama, ent tõendite esitamise nõuded peavad olema jalikud ja proportsionaalsed. Finantsteenuste ja -toodete tarbijatel on võimalik pöörduda Finantsinspektsiooni poole sõltumatu nõu ja selgituste saamiseks. Seda soovitaksingi käesoleval juhtumil teha, sest finantsasutuse tegevus ei näi professionaalne. Millistes olukordades ja kuidas Finantsinspektsiooni poole pöörduda võiks ning kuidas seda teha, saab teada veebilehelt https://fi.ee/et/tarbijale

Sõlmisin 2024 augustis üürilepingu, kus üürileandjaks isik, keda nimetan X. Sain võtmed, kolisin sisse, maksan korralikult üüri jne. Nüüd aga sain juhuslikult teada, et X ei olegi üldse selle korteri omanik vaid omaniku poeg. Tõesti ei tulnud selle peale, et pean kusagilt järele kontrollima, kas üürileandja on üldse korteri omanik. Minu küsimus oleks, et mida ma peaksin nüüd ette võtma ja kas mulle sellest ka mingeid kahjusid/ebameeldivusi võiks tekkida?

Kui üürileandjal oli õigus korterit üürile anda (näiteks oli ema ja poja vahel selline kokkulepe), ei ole lepingu kehtivuse seisukohalt tähendust, et üürileandja ei ole asja omanik. Seega ei saa sõlmitud lepingust Teile lihtsalt selle pärast, et üürileandja ei ole omanik, mingeid ebameeldivusi tekkida. Kui tehing on üürileandja poolt tehtud ilma õiguseta tehingut teha, võivad ebameeldivused tekkida üürileandjal.

Tere, kui üürilepingus kirjas, üürnikul on kohustus hoidma korras elektri,-vee,- kütte- ja kanalisatsioonisüsteemi. Vannitoa äravoolutoru purunemise korral ja veeuputuse tekkimisel kas on kohustus üürnikul kahjud kinni maksma ja ise korda tegema? Kui üürnik ei ole ise midagi lõhkunud, lisaks ka elektrisüsteemi rikke korral?

Kui tegemist on eluruumi üürilepinguga, on seaduses sätestatud keeld panna üürnikule muid kohustusi kui seadus seda ette näeb. Seadus näeb ette üürniku kohustusena tasuda üüri ja kõrvalkulusid (kommunaalarveid, korteriühistuarveid), mille tasumises on lepingus kokku lepitud. Korteri korrashoiukulusid ja kulusid, mis tekivad loomulikust kulumisest tulenevatest purunemistest, peab kandma üürileandja.

Tere! Minu küsimus puudutab ohtlikke lemmikloomi. Soetasin eelmisel aastal väiksemasse asulasse esimese oma kodu. Oman umbes põlvekõrgust väikest koera, kellega käime 2-3 korda päevas õues jalutamas. Alates sügisest aga olen jalutuskäikudel kokku puutunud naisterahvaga, kes jalutab korraga kahte koera – ühte pisikest ning teist suurt ja agressiivset. Mõlemad koerad on küll rihmas, kuid rihmad on mitme meetri pikkused ning mõlemad koerad laperdavad kogu rihma pikkuses, s.t. kergliikusteel ei olegi võimalik temast mööduda. Esimene kokkupuude oli sügisel kui kõndisin kiiremini ning neile lähemale jõudes nägin, et suurem koer tiris end meie poole, et meid rünnata. Kõndisin üle autotee teisele poole teed, et kontakti vältida. Mõned päevad enne jõule jalutasin koeraga hommiku hämaruses kui nägin sama omanikku oma koertega. Liikusin aegsasti üle autotee teisele poole teed, et igasugust kontakti vältida. Kohakuti jõudes rebis tema koer end meie poole, jõudes nii teisele poole teed. Üritasin kiirelt enda koera sülle haarata ning kukkusin rabelemise käigus vastu äärekivi. Edasi toimusid mu elu pikimad sekundid kui olin selili maas ning nägin kuidas suur koer end meie poole tiris, omanik sisuliselt järgi lohisemas. Veidi enne meid suutis ta oma koera kinni pidurdada, mina sain püsti, võtsin koera sülle ja lonkasin eemale. Koju jõudes esitasin avalduse politseile ning kirjutasin uue kirja valda. Politsei suunas meie avalduse valda. Vald ütles, et kui omanikku pildistada suudan siis leiavad ta ehk üles ja saavad vestelda. Järgmine rünnak toimus eile. Nägin, et nad liiguvad meie poole. Ületasin tänava, et igausgust kontakti vältida. Kohakuti jõudes rebis tema koer taas meie poole, naine järgi lohisemas. Seekord tõmbas ta end autoteele ning oleks peaaegu mööduva auto ette end tõmmanud. Täna olen silmitsi küsimusega, mida edasi teha? Kas mul on üldse midagi peale ära kolimise veel võimalik teha? Minul endal on sellest suurem vaimne trauma ning tänaseks olen palunud selles osas abi ka psühholoogilt.

Isik, keda kirjeldate, rikub ilmselt loomapidamise nõudeid ja on Teile juba ka kahju tekitanud. Paraku ei ole ei politseil ega KOV-l ega ka Teil endal võimalik midagi ette võtta kuni ei ole teada, kes on see isik. Soovitan isiku välja selgitamiseks kasutada kõiki võimalusi - küsida temalt endalt kes ta on ja kus elab, rääkida teiste asula elanikega jne. Seejärel saab politsei või KOV isikuga vestelda, asjaolud välja selgitada, hoiatada rikkumise kordamise eest ja vajadusel karistada. Teie ise saate esitada kahju hüvitamise nõude. Kuni aga koeraomaniku isik ei ole teada, ei ole kahjuks võimalik Teie huve ja õigusi kaitsta.

rääkisin oma loo TTJA le siis nad soovitasin teilt üle küsida. lugu on lihne iseenesest. Müüsin eelmine suvi kapitaal remonditud traktori mootori kulses pörsis. Härra ostis 2000e endale, helistan mõne kuu möödudes tagasi, et asi pole see, mina laiutan käsi ja ütlen, et kulutasin raha ära juba ja uut remonti tasuta teha ei suuda. Härra on kuri ja ähvardab mulle arve saata kuidagi. kas pean alustama kuidagi moodi uue mootori remondiga või saab härra kuidagi maha rahustada ?

Kui osalesite müügitehingus eraisikuna, ei ole tegemist tarjijalemüügiga ja TTJA Teid aidata ei saa. Vastutus müüdud toote/kauba eest ei sõltu sellest, kas raha on veel alles vaid eeskätt asjaolust, kas müüdud tootel on kokkulepitud omadused. Kui Teile on kindlalt teada, et kapitaalremont on teostatud ja see on tehtud kvaliteetselt, peab ostja tõendama, et see nii ei ole. Kui müüdud asjal ei ole kokkulepitud omadusi, vastutate müüja ees küll Teie ent Teie ees vastutab kapitaalremondi teostanud ettevõte. Soovitan võtta ettevõttega ühendust ja anda probleemist teada ning pakkuda võimalus puuduse kõrvaldamiseks nende endi kulul. Samuti võiks ostjale teha ettepaneku, et lasete puuduse kõrvaldada ettevõttes, kus remont teostati.

Mure naabritega. On suur mure meie kortermaja esimese korruse naabritega. Kõik sai alguse kui ta üritas aidata mul tööd leida. Olin kaks ööd ära olnud tööl kui kolmandal korral tundsin terve päev, et enesetunne pole hea. Sellel hetkel see naaber oli ka minu õpetajaks seal töökohal andsin talle teada, et ei saa kahjuks tulla kuna hakkan haigeks jääma. Selle peale tuli paks pahandus kuidas minuga on arvestatud see öö ja äkki saan ikka selle öö vastu pidada kuna peaboss tahab näha kas saan hakkama. Seletasin, et ei tunne selleks ennast piisavalt hästi ikkagi ja sellega vestlus lõppes. Möödus mitu kuud kuniks hakkasid sellelt naabrilt tulema Facebooki kirjad kuidas minu lapsed on lärmakad, jooksevad ja trambivad liiga paju ringi ja me mehega ei käi lastega õues piisavalt jalutamas. Mainiti ka ära, et kui see "möll" ei lõppe saavad tuttavalt meie üürikorteri omaniku numbri ja lasevad meid tänavale tõsta. Möödus uuesti mingi aega ja mulle helistas lastekaitse vallast, et meile esitatud kaebus kuna käime vähe õues lastega. Tuldi kohale vaadati, küsitleti nii lapsi kui meid ja selgitasime olukorda mis naabriga on. Töötaja oli koduse olukorraga rahul ja soovitas naabreid ignoreerida. Siis hakkasid kirjad tulema, et me karjume laste kallal. Sama lõpuga, et võtavad numbri, helistavad omanikule ja visatakse tänavale. Nüüd siis hiljuti algas vaidlus mu mehe kallal, et miks ta trepikoju sisemist ust korralikult kinni ei pane. Kogu trepikoja rahvas pidavat meie perest tüdinud olema. Meiega pole peale tolle naabri keegi rääkinud. Kuna mees tõesti vihastas ütles otse ole vait ja ära mölise ning läks õue ära, et lõunalt tööle naasta, jooksis naaber järele ja uuesti ähvardas, et mees tõmmaku heaga tagasi, lasevad välja tõsta meid siit korterist. Mida peaksime tegema korteris üürilistena? Kas tõesti ignoreerima, laskma ennast edasi ahistada nende kirjadega ja naabri kiusuga? Mis võib juhtuda üürilepinguga kui omanikuga räägitakse?

Kirjeldatud olukorras ei saa te tõepoolest muud teha, kui kiusajat ignoreerida. Üürilepingu üles ütlemine kirjeldatud põhjustel ei ole tõenäoline. Üürisuhted on reguleeritud võlaõigusseaduses ja erakorraliseks üürilepingu ülesütlemiseks peab esinema mõjuv põhjus. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab, eelkõige võlaõigusseaduse §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. Tavapärasest elutegevusest (nagu laste hääled, sammud korteris ja muu tavaline igapäevaelu juurde kuuluv heli, lõhn vms) tulenevad mõjud teistele korteriomnikele ei saa olla üürilepingu üles ütlemise põhjuseks. Selliseid mõjusid peavad naabrid taluma ka siis kui see neid häirib. 

Kokkuvõtlikult soovitan rääkida korteri üürileandjaga ja kirjeldada olukorda ning paluda tal kui korteriühistu liikmel ja korteriomanikul kiusliku korteriomanikuga rääkida.

Tere, Küsimus siis selline AS Tallinnavedu (prügivedu) - juba teist korda annavad nad julianus Inkassosse kuna paar korda olen eelmise kuu arve tasuda tänu nende ebamugavale arvete edastamisel - kus puuduvad reeglina meeldetuletused kui on jäänud maksmata. Kuuarve on 2 eur - seega nov + dets = 4 eurot - julianus saatis mulle arve summas (Käesolevaga teatame, et Julianus Inkasso OÜ menetluses on Teie vastu võlanõue. AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus võlg koos kõrvalnõuetega kogusummas 14,03 EUR) - kas see on normaalne, et tasumata arveid kokku 4 eur ja nemad nõuavad sisse 14 eur ? - samuti pole kaasa pandud mida nad sisse nõuavad - mis summadega tegu on? Kas sissenõue võib olla 3-4 korda suurem kui tasumata arveid.

Teie küsimusest ei selgu, kas olete sõlminud lepingu prügiveo korraldamiseks eraisikuna (tarbijana) või juriidilise isikuna (ettevõttena). Eeldan, et küsimus puudutab tarbijana sõlmitud lepingut, mida ei ole veel üles öeldud ja vastan lähtudes sellest eeldusest. Kui leping ei ole üles öeldud ja Teile ei ole AS Tallinnavedu poolt nõude LOOVUTAMISEST teada antud, saab inkassoettevõte algset võlausaldajat vaid esindada, tal puudub iseseisev nõue. Seega võite küsida teenuse osutajalt kirjalikult informatsiooni arvete ja nende tasumiste kohta ehk kas Teil on ettevõtte ees mistahes täitmata kohustusi. Kui vastus on, et ei ole, ei ole ka inkassofirmal võimalik Teilt midagi nõuda. Kui aga ettevõte on arvestanud viivist ja lisanud nõudele sissenõudmiskulud, võib inkassoettevõtte nõue olla õiguspärane. Siiski tasub kontrollida sissenõudmiskulude suuruse vastavust seadusele. Sissenõudmiskulude hüvitamise kohta on võlaõigusseaduses sätestatud, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Tere! Teemaks üürivõlgnik. Kuidas saan tagasi üürnikult üürivõla? Maksekäsu kiirmenetlus rahuldas nõude osaliselt võlgniku vastuväite alusel ja asi peaks edasi liikuma kohtusse. Vaidlustada määrus või alustada uuesti. Vaie käiks ainult eelneva perioodi kohta. Samas võlg kasvab iga päevaga põhinõude osas. Kuidas saan üürniku välja tõsta kui üürnik on raske terviserikkega ja vist veel haiglas. Suhelda praktiliselt võimatu ja praegune elukoht teadmata. Tänan Tänan

Juba kohtusse antud üürivõlgnevuse osas tuleks menetlust jätkata. Selliselt aga on võimalik saavutada vaid võlgnevuse tasumine. Et oma kohustusi mittetäitvast üürnikust vabaneda, tuleks leping erakorraliselt üles öelda.

Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui:

  1) üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega;

  2) võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või

  3) võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

Üürileping öeldakse üles ülesütlemisavalduse tegemisega. Et ülesütlemine saaks olla kehtiv, peab see olema seaduses sätestatud vormis (kirjalikku taasesitamist võimaldav) ja sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

  1) üüritud asi;

  2) lepingu lõppemise päev;

  3) ülesütlemise alus;

  4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg

Üürileandja võib üürilepingu võlgnevuse tõttu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Täiendava tähtaja andmisel võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks.  lepingu lõppemise päeva saabumist ei ole üürnikul enam õiguslikku alust korterit kasutada ja eluruum tuleb vabastada.

Tere! Paar nädalat enne OÜ likvideerimist müüs firma oma kaubiku eraisikule ostu-müügilepingu alusel. Eraisik ei teostanud kohe ümberregistreerimist ära transpordiametis ja nüüd on olukord kus firma on äriregistrist kustutatud. Kuidas saab sellises olukorras eraisik auto enda nimele registreerida kui firmat on registrist kustutatud? Aitäh!

Kui iseteeninduses enam omanikukannet muuta ei saa, kuna endine omanik on lõppenud, saab ostu-müügi lepingu alusel omanikukannet muuta Transpordiameti teenindusbüroos. 

Sõiduki omanikuvahetuse kande taotlemiseks Transpordiameti teenindusbüroos tuleb kaasa võtta:

• isikut tõendav dokument;
• sõiduki kehtiv registreerimistunnistus;
• ostu-müügileping või muud omandi üleminekut tõendavad dokumendid. Teenindusbüroo külastamiseks soovitatakse broneerida aja, sest muul juhul tuleb arvestada järjekorraga.

Tere Leidsin oma üürikorterile üürniku. Tulin talle nii palju vastu, et lubasin tal 19. november korterit kohe kasutama hakata, eeldusel, et ta allkirjastab lähiajal üürilepingu, mille edastasin tema e-mailile. Endiselt ei ole ta lepingut allkirjastanud, põhjuseks on toonud erinevad ettekäändeid. Kuna meil ei ole ametliku lepingut, siis kuidas peaksin edasi tegutsema, et üürnikust vabaneda seadusest lähtuvalt?

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja selle aktsepteerimisega. Seega, kui olete lepingutingimused üürnikule e-postiga teatavaks teinud (ja seda saab e-kirja saatmisega tõendada) ja üürnik on asunud eluruumi kasutama, on leping sõlmitud. Küll aga on oluline, et kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest. Lepingu ülesütlemisel üürileandja poolt tuleb järgida VÕS sätteid nii ülesütlemisavalduse sisu kui kirjaliku vorminõude osas.