Tere! Ostsin korteri uusarendusse, mille sain kätte 26.11.2024. 9 päeva hiljem sai kirjutatud probleemist seoses sooja vee puudumisega õhtu ja öö poolsel ajal. Saime suheldud ehituse kui ka haldusega seotud inimestega, kuid probleemile lahendust ei tulnud ja kommunikatsioon on olnud puudulik. Vastavat puudust ei saanud kuidagi ka üles märkida korteri vastuvõtmisel, kuna teadmine probleemist selgines alles sees elamisega. Kas oleks õigus lepingust taganeda ja millised oleks meie nõudeõigused? PS: notariaalses asjaõiguslepingus on punkt, mis sätestab, et korter on üleandmise hetkeks nõuetekohaselt valmis. Ning samuti võlaõiguslikus lepingus kirjas 10%-line leppetrahv ostuhinna summast, kui üks osapool ei saa objekti kas üle anda või vastu võtta. Kas oleks ka õigust selle väljamaksmisele või ohule selle maksmiseks? Aitäh ette!

Sooja vee puudumine võib olla oluline puudus, mis võib tingida õiguskaitsevahendite kasutamise. Esmalt on aga vaja välja selgitada, kes puuduse eest vastutab ehk millest on see põhjustatud. Kui sooja vee puudumine on ajutise lühiajalise iseloomuga, olks lepingust taganemine ilmselt siiski ülemäärane reageering. Kui aga soe vesi puudub ehituslikust või projekteerimise mittevastavusest ja on põhjust arvata, et probleemid jäävad kestma, võib ka lepingust taganemine olla kohane õiguskaitsevahend. Siiski soovitan pöörduda individuaalsele nõustamisele, et koostatud dokumente ja vahetatud kirju analüüsides koostöös juristiga leida sobivaim vahend teie õiguste kaitseks.

Ostsin eraisikult oktoobris auto. Auto pidi olema korras-vahetatud just piduriklotsid. Viisin auto Nissan esindusse kontrolli ( 120.- eur) ning avastati vead ( hinnapakkumine 3000.- eur. pakkumine ka olemas ). Igast sammust teavitasin müüjat, saatsin pakkumised, arved - ei reageeritud. Parandasin auto koheselt vajavad vead ära väärtuses 670.- eur. (rohkemat ei olnud finantsiliselt parandada ). Detsembris leidus ostja, kellele sobis auto sellisena nagu auto hetkel oli ( näitasin ka ostjale kõiki arved ). Ostja lasi ka auto üles tõsta ning teda teavitati auto seisukorrast. Kas mul on õigus nõuda müüjalt esinduse kontrolli ( 120.- eur ) ja remondi raha 670.- eurot tagasi ? Olemas on kõik arved. Müüja oli saanud auto pärandiks ning soovis ka arkis märkida ära auto madalama hinnaga , et riigile vähem makse maksta ning ,mis hinna ta viimaks arkis registreerimisel märkis ma ei teagi. Miia

Oluline on, millised olid need auto omadused, milles te te lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingus kokku leppisite ja kas aotol olid need omadused olemas. Ka on oluline kas auto oli kasutatav ka ilma Teiepoolsete kulutuste tegemiseta ning vastas samas vanuses keskmise auto seisukorrale. Kasutatud auto puhul ei saa eeldada, et see oleks samas korras mis uus auto. Loomulik kulumine on normaalne ja sellega peavad nii ostja kui müüja arvestama. 

Tere! Küsimus selline, et on tehtud võlaõiguslik müügileping. Korter on ostetud järelmaksuga ja igakuiselt peab ostja tasuma müüjale 16.ndaks kuupäevaks osamakse. Kas müüjal on õigust öelda, et tõstetakse kahe päeva pärast välja või kas müüja saab lepingu üles öelda, kui osamakse läheb tähtajast 1-7 päeva üle? Toon välja sõnasõnalt lepingus olevad punktid, mis käivad ühepoolse lepingu lõpetamise alla. * Müüja ja Ostja lepivad kokku, et müüjal on õigus käesolevast lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda kui: -Ostja ei ole ostuhinda tasunud hiljemalt 16.07.2026 või; - Ostja on jätnud kahel (2) järjestikusel kalendrikuul tasumata ostuhinna osamakse. Tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist ja Ostjal on kohustus tasuda Müüjale viivist 0.022% tähtajaks tasumata summalt uga viivitatud päeva eest. Kas saan õigesti aru, et välja ei saa keegi tõsta kohe ja ongi tähtajaks maksmata summalt peab tasuma viivise?

Lepingut tuleb täita vastavalt sellega kokku lepitule. Teie viidatud lepingupunktidest nähtuvalt on lepitud kokku, et müüjal on õigus lepingust taganeda kahel juhul. Esiteks, kui tasumata on kahe järjestikuse kuu osamakse ja teiseks, kui kogu ostuhind ei ole tasutud hiljemalt 16.07.2026. Seega ei ole paari päevane ühe maksega viivitusse sattumine lepingust taganemise aluseks ja sellisel juhul tekib müüjal õigus nõuda ostjalt viivitatud päevade eest viivist kokku lepitud määras.

Tere Küsimus uus ehitise garantii kohta. Nimelt sai sügisel meil korteris 2 täis ning panime kirja kõik puudused. Üheks neist puudusteks on põrandaparkett, mis on ebakvaliteetselt paigaldatud. Põrand vajub mõnest kohast pluss mõnes kohas muhud üleval, parketi nurgad üleval, lõhuvad sokke. - sellest kõigest on tehtud pildid ja videod juba kolimise järgselt- ei ole uus asi. Ehitaja väidab, et köögimööbel raske ja tekitab seda, lubasid mööbli alt lahti lõigata, et põrand saaks paika vajuda?? Nii, tuldi siis tegema, avastati, et liiga suur ettevõtmine ning öeldi, et tegelikult ei aita ja orteripõrandal liiga suur niiskus, kuna soojal ajal korterit ei köeta, olgu veel märgitud, et see kõik on algusest peale olnud. Nüüd ehitaja ütleb, et põrandale garantii enam ei kehti ja nemad ei tee midagi. Kas see on seadusega kooskõlas või mitte? Saabki niimoodi taganeda, et jätab põranda korda tegemata? Garaantii akti on märgitud, et kui põrand lahtilõikamisega paika ei vaju, siis vataavad uuesti üle ja leiavad lahenduse- nende lahendus on paraku loobumine. Mida teha?

Lisaks garantiile, mille ettevõtja annab vabatahtlikult, vastutab ehitaja igal juhul ehituslike puuduste eest. Kui olete õigeaegselt ehitajale puudustest teada andnud ja andnud talle ka võimaluse puudused kõrvaldada ent ehitaja ei ole seda teinud, on Teil õigus võtta mõnelt muult ehitajalt hinnapakkumine ja nõuda ebakvaliteetsete tööde parandamiseks vajalike vahendite hüvitamist ehitajalt. Selline nõue aegub 3 aasta möödudes puudusest teada saamisest arvates.

Maakler saatis e-maili teel üürikorteri kommunaalarvete hinnangulise suuruse. Pärast lepingu sõlmimist ning esimese arve saamist selgus, et kommunaalarved on maakleri öeldust üle 2-3 korra kõrgemad. Kas maakleritasu on õigus tagasi küsida?

Kui kommunaalarved on oluliselt suuremad, kui algselt kokku lepitud ja Teil ei ole seetõttu asja üürimise vastu enam huvi, on Teil õigus üürileping erakorraliselt üles öelda ja nõuda kahju hüvitamist, kui Teile on tekkinud kahju. Ülesütlemine on õiguskaitsevahend kestvuslepingute lõpetamiseks, kui on toimunud oluline kohustuste rikkumine või mõjuval põhjusel muutused lepingulises suhtes või selle aluseks olevas suhtes. Lepingu ülesütlemine toimub ülesütlemisavalduse tegemisega. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Lepingu ülesütlemine ei välista tekkinud kahju hüvitamise nõuet.

Korteriühistu koristaja on võetud tööle ettevõtulepinguga, mille ta on allkirjastanud. Töösuhe on kestnud ligi 4 aastat. Ta on saanud igaaastaselt tasustatud korralist puhkust. Korteriühistu juhtkond vahetus ja uus juhtkond ei ole enam nõus andma puhkust toetudes tööettevõtulepingule, millega ta ei ole kohustatud puhkust andma. Kas koristajal on õigus saada puhkust edasi põhjendades seda näiteks suulise kokkuleppega, mida on eelnevalt antud puhkusega kinnitatud kui seda anti ja välja maksti?

Kas töötajale tuleb anda tasustatud puhkust või mitte sõltub sellest kas sõlmitud leping vastab töölepingu tunnustele või on siiski töövõtuleping. 

Tööleping: Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (TLS § 1 lg 1). Töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaeg on lepingus kokku lepitud. Töötajal on õigus puhkusele ja puhkusetasule.
Töövõtuleping: Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (VÕS § 635 lg 1).Töövõtja on vaba tööaja ja -koha valikul. Määratakse tähtaeg, mis ajaks peab töö olema tehtud. Põhipuhkust ega puhkusetasu ei ole Töövõtjale ette nähtud.

Erinevate töötamiseks sõlmitavate lepingute võrdlustabel, mille alusel saate hinnata, millise lepinguliigi tunnustele vstab sõlmitud leping, on leitav https://www.ti.ee/ennetus-ja-teave/infomaterjalid/tootamise-lepingute-vordlus-ja-toolepingu-naidis

Üürisin Tallinnas hiljuti (augustist) korteri ning lepingus leppisime kokku, et 3.3.Lisaks üürile tasub Üürnik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud, sealhulgas: elektrienergia, vesi- ja kanalisatsioon, küte, kindlustus, haldus, hooldus, avarii dispetšerteenus, prügivedu, heakord, remondifond, üldelekter (edaspidi Kõrvalkulud). Kõrvalkulude ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud suurus määratakse teenuse osutajate arvete või makseteatiste alusel, mõõdikute olemasolu korral arvestades mõõdikute näite. Seni ongi kommunaalarvel olnud lepingus välja toodud read ja kõik on kenasti makstud. Alates eelmisest kuust aga suurendati remondifondi ning lisandusid ka kaks uut rida 'Küttesüsteemi projekteerimine’ ja ‘valvekaamerate paigaldus’. Kuigi ma eelmisel kuul maksin need ära, mõeldes, et ehk on need ühekordsed kulud, siis see kuu on need read endiselt olemas. Minuga pole nendest teenustest räägitud ega pole neid ka lepingus kirjas. Kas sellised kulud liigituvad ka automaatselt kõrvalkulude alla ning kas Eestis ei jäägi üürnikul muud üle, kui tasuda kõikide lisanduvate teenuste eest või kas siin on koht, kus on õigus rääkida omanikuga ja ehk sellised lisateenused peaksid olema omaniku kanda?

Võlaõigusseaduse § 292 lõikes 1.1 nähakse pooltele ette võimalus jätta üürniku kanda lisaks kõrvalkuludele lõike 1 tähenduses terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikud kulud. Seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et täiendavate piirangutena saab terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikud kulud üürnikule panna üksnes mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Selle eesmärk on vältida olukorda, kus üürniku kanda jääksid ebaproportsionaalselt suured ja koormavad kulud. Kulud on mõistlikud, kui tehakse töid, mis on asjakohased ja mille maksumus vastab sellele, mida tavapäraselt turul selliste tööde eest makstakse. Kulude proportsionaalsuse nõudega on soovitud tagada, et üürnik ei peaks näiteks väga lühikese aja jooksul maksma kinni terve hoone ulatusliku renoveerimisega seotud kulusid, kui tema jaoks on samas siiski tegemist üürikoduga, mida ta kasutab üksnes lühiajaliselt. Kulude ettenähtavusega soovitakse tagada, et kulud oleksid üürniku jaoks kindlaks määratavad ja ette teada ning et lepingulise suhte jooksul ei suureneks üürniku kanda jäävad kulud märkimisväärselt. Kui esialgse kokkuleppe sõlmimisel võis üürnik arvestada kindla suurusjärguga, mis remondifondimaksetega iga kuu kaasneb, ning pooled on arvestanud seda mh üüri suuruse määramisel, siis selle reegliga tagatakse, et olukord ei muutuks näiteks aasta möödudes oluliselt üürniku kahjuks. See ei tähenda, et asja parendus- ja korrashoiukulud peaksid iga kuu täpselt ühesugused olema, vaid sätte eesmärk on tagada, et kulud ei suureneks hüppeliselt. Näiteks kui mõne üksiku vajaliku töö tõttu on vastavad kulud mõnel kuul veidi suuremad, siis see ei tohiks olla probleemne, samas siis, kui majas hakatakse näiteks tegema ulatuslikke renoveerimistöid, ei saa esialgse kokkuleppe alusel üürnikule langev kohustus muutuda näiteks kolmekordseks.

Kui analüüsite lisandunud kulusid, pidades silam seaduse eelnõu seletuskirjas esile toodut, saategi hinnata, kas lisandunud kulud on õiguspärased või mitte.

kolisin vanast üürikorterist välja. Leping lõppes kuu 10ndal kuupäeval, kuid korteri andsin üle sama kuu 3ndal kuupäeval. Korteri omanik saatis mulle nüüd selle kuu kommunaalide arve, kuid arvestas sisse kõik lepingus olevad 10 kuupäeva. Kas ma pean siis maksma ikkagi 10 päeva eest või seal reaalselt oldud 3 päeva eest?

Kui lepingu lõppemine oli kokku lepitud 10. kuupäeval, lõppes leping sellel kuupäeval. Lepingu kehtivuse ajal tuleb seda täita, sealhulgas tasuda kokku lepitud üüri ja kõrvalkulusid. Kui aga lepingu lõppemise tähtaeg oli 10. kuupäev ja pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel 3. kuupäeval, tuleb tasuda vaid kolmanda kuupäevani.

Tere! Mul oli mõni aeg tagasi avarii milles ma olin süüdi. Olin joobes ja põhjustasin avarii elektritõukerattaga. Viga sai auto. Elektritõukeratta kindlustaja ei kata auto parandamis nõuet. Kas sellisel juhul ei peaks siis auto kindlustaja katma nõuet ja mulle hiljem esitama arve selle kohta? Kas ma pean maksma selle arve korraga ära? Juhul kui autokindlustaja ei kata nõuet siis kas ma pean autoomanikule kogu summa korraga välja käima? Mis õigused on mul olemas, et maksmine hajutada laiali?

Kahju definitsioon tuleneb paljuski kahju hüvitamise eesmärgist, mis omakorda lähtub diferentsihüpoteesist. Selle järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. See tähendab, et kahju hüvitamise nõude eesmärk on algse olukorra taastamine. Isik tuleb panna samasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui talle ei oleks kahju tekitatud. Pöördvõrdena tuleneb siit ka see, et kahju hüvitamise nõude eesmärk ei saa olla teise poole karistamine. Kahju tekitajalt ei saa välja nõuda rohkem kahju kui ta on tekitanud ning kahju hüvitamine ei tohi viia mitte kannatanu rikastumiseni vaid ainult algse olukorra taastamiseni, seetõttu tuleb kahjust maha arvata võimalik kindlustushüvitis ning arvestada kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel (kui see esines).

Kui tekitatud kahju suurus on selge ja selle üle vaidlus puudub, on alati võimalik kannatanuga kokku leppida kahju hüvitamises osamaksetena. Osamaksetena hüvitamist hüvitamiseks kohustatud isik nõuda ei saa.

Kas osaühingul on õigus notariaalselt tõestatud kasutusse andmise lepingu alusel nõuda kinnistul elavatelt inimestelt, kes ei ole omanikud, eluruumide vabastamist, kui nad keelduvad sõlmimast üürilepingut? Millised on osaühingu õigused sellises olukorras?

Kasutaja õigused on sellisel juhul määratud kindlaks kasutusse andmise lepingus. Kasutajal võib olla õigus nõuda üürilepingu sõlmimist ja üüri tasumist või eluruumide vabastamist, kui neid kasutatakse õigusliku aluseta (ilma lepinguta), kui kasutusse andja on seda lepinguga lubanud.