Tere, Milline leping tuleb sõlmida kinnistu omaniku ja osaühingu vahel, kui omanik annab oma kinnistu osaühingu kasutusse, ning osaühing plaanib kinnistu edasi üürile anda?

Füüsilise isiku ja äriühingu vahel tuleks sõlmida kasutusse andmise leping, mille tingimused vastavad kasutusse andmise eesmärkidele ja kokkulepetele. Kui kasutusse andmise eest ei soovita tasu saada, on võimalik sõlmida tasuta kasutuse leping. Kui plaanitakse kasutamise eest tasu saada, tuleks sõlmida üüri- või rendileping. Juba lepingut sõlmides võiks ette näha, et kasutajal on õigus anda asi allkasutusse ilma kasutusse andja eelneva nõusolekuta.

Abikaasa sõlmis arendajaga lepingu, mis on seotud kinnistuga. Teine abielupool ei ole sellise lepinguga nõus. Kas teisel abielupoolel on õigus leping vaidlustada?

Kui kinnisasi on abikaasade ühisvara, tuleb sellega seotud lepingud sõlmida ühiselt. Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. Seega, kui tegemist on ühisvara hulka kuuluva kinnisasjaga, mille suhtes tehti tehing teie nõusoleku ja osaluseta, on see tehing tühine.

Tere Selline küsimus tellisime materjali ja ka tasusime materjali eest aga pole tellitud materjali kätte saanud ,ei vastata telefonile ega ka e-mailile.Kohapeale minnes firma nagu ei toimeta enam antud aadressil .Kuhu kelle poole pöörduda et oma raha tagasi saada .Tegemist on OÜ-de vahelise tehinguga.

Kui ostu-müügi lepingu on sõlminud juriidilised isikud omavahel, on ainsaks võimaluseks oma nõude maksmapanekul kohus.

Kas seadusandlus reguleerib, et iga kinnistu peab omama eraldi lepingut, olenemata sellest, et olen mõlema kinnistu omanik? Tekkinud on olukord, kus veeteenuse pakkuja on sõlminud ühe ja sama lepingunumbri alusel müügilepingud kahe erineva kinnistu kohta ning väidab, et ühe lepingunumbri all võib olla lõpmatu arv kinnistuid või tarbimisobjekte. aastal kinnistuga nr 2 lepingu sõlmimise ajal oli esitatud avaldus, kuid ei olnud mingeid viiteid sellele, et sõlmitakse olemasoleva 2010. aastal sõlmitud lepingu lisa, mille objektiks on teine kinnistu nr 1. Kuidas tõestada veeteenuse pakkujale, et iga kinnistu puhul peaks olema eraldi leping, kuna iga kinnistul on oma kohustused ja võlaõiguslikud suhted, ning tarbimist tuleb arvestada ja kajastada eraldi? Arvestades, et lepingu täiendamist või muudatusi ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuidas viidata võlaõigusseaduse § 29 lg 3-le, mille järgi sõlmitud lepingud on iseseisvad dokumendid?

Kui kinnistutel on sama omanik ja teenuse osutajaks on sama isik on võimalik sõlmida üks leping erinevate tarbimiskohtade varustamiseks. Kui aga kinnistute omanikud on erinevad, peab ka leping olema sõlmitud iga kinnistuga eraldi.

as mul on võimalik taganeda suusõnalisest ja salvestatud lepingust, nii et ma ei pea arvet tasuma? Millised tingimused peavad olema täidetud, et taganemine oleks seaduslik ja vaidlusi vältiv?

Lepingust taganemine on võimalik juhul, kui on toimunud oluline lepingurikkumine. Kui oluline rikkumine toimus lepingu ühe osa suhtes, võib taganeda ainult sellest osast, kui rikkumine polnud oluline lepingu kui terviku suhtes. Lepingust taganemiseks tuleb teisele lepingupoolele esitada taganemisavaldus. Lepingust taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

Tere. Sõlmisin tähtajatu eluruumi üürilepingu 01.11.24 OÜ-ga, tasusin novemrikuu ettemaksu ja tagatisraha (+maaklerile tasu). Mõni päev hiljem tekkis üürileandjaga väike konflikt ( tema käis etteteatamata korteris ja mina saatsin ta p..sse, hiljem vabandasin). Üürileandja nõudis lepingu lõpetamist päevapealt. Ootas mind 08.11 peale tööd koos sõbraga, karjus, ähvardas ja nõudis korteri võtmeid ja allkirja. Tahtsin 112 helistada, aga siis ta ägestus veel rohkem. Kartes oma elu ja tervise pärast kirjutasin lepingu tema ekemplarile, reale, kuhu oli trükitud "leping lõpetatud" 08.11.24 ja allkirja. Mingeid põhjendusi ega kohustusi seal polnud. Lukustasime ukse ja lahkusime. Hiljem tuli tema volitatud isik ja sain asjad kätte. Ta vaatas ka visuaalselt ruumi üle ja pretensioone ei olnud. Pinged olid üleval, ühtegi dokumenti ei vormistatud, näitu ei fikseeritud ja rahadest ei räägitud. Nüüd saan aru, et ülesütlemine oli nö kokkuleppel. Kas kokkuleppel lõpetamise puhul peab olema ka etteteatamise aeg? On lõpetamine tühine ja kui jah, mis siis edasi saab. Kas pean üüri maksma? Ehkki kasutada ju ei saanud, võtmeid polnud enam. Kas pean tegema ülesütlemisavalduse? Praegu on soov saada tagasi ettemakstud üür ja tagatisraha. Kas nõude esitamiseks peab ootama 2 kuud (et tema saaks pretensioone esitada)? Olen sms-i ja e-kirjaga summasid tagasi küsinud, aga vastuseks on vaid vaikus.Telefoniga ei ole mina suuteline temaga rääkima. Olen mõelnud teha avalduse Pärnu MK maksekäsu osakonda, on see mõistlik, ainuke viis raha tagasi saada? Ette tänades.

Lepingu lõpetamisel kokkuleppel ei pea järgima etteteatamistähtaegu ega muid piiranguid.   Kui üürnik on üüri, kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos võlaõigusseaduse §-s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama (VÕS § 337). Selleks tuleks esmalt esitada nõue üürileandjale, alles seejärel saan panna nõuet maksma kohtumenetluses.

Facebook grupi Raamatupidamine, majandusarvestus ja maksundus (kinnine grupp) administraator pani kinni minu  postitamise õiguse. Administraator ei ole vastanud  pöördumisele palvega taastada postitamise õigused ja täpsustada mis põhjusel oli postitamise õigus kinni pandud. Kas ja millised on  õigused et postitamise õigus taastada?

Kinnised grupid on isikute loodud, kes on kehtestanud gruppides postitamise reeglid ja kellel on õigus (ka puht subjektiivselt) otsustada, kes saavad gruppidesse kuuluda ja seal postitada. Nii nagu igal isikul on õigus ise määrata, kellega ta suhtleb ja kellega mitte. Kahjuks ei näe ma võimalust nõuda õiguste taastamist.

Tere. Ostsin eile eraisikult kasutatud sõiduauto . Kohapeal sai tehtud proovisõit ja kõik tundus toimivat. Sõidukil on olemas kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Kohapeal leppisime teada olevate vigade osas kokku ja langetati sõiduki hinda selle võrra. Maksin sularahas , summa märgiti ära ka ostumüügi vormistamisel . Peale ostu-müügi vormistamist e-transpordiametis asusin koduteele . Rahulikult lubatud sõidukiiirusel sain läbida ca. 135km . Peale seda ilma ettehoiatamata ja ilma ühegi märgutuleta hakkas auto mootor koledat häält tegema ja kapotialune oli õli täis. Andsin müüjale probleemist teada aga vastuseks tuli , et kurb küll ja hea et sa hinnast alla kauplesid. Vedasin auto remondikohta ja sealt saadud esmase info kohaselt on mootor vaja täielikult lahti võtta . Remondi arve võib ulatuda koos varuosadega 3000-5000 eurot. Autoremondiettevõte on hetkel ootel. Remonti omavoliliselt ei tee ja sõidukit ei puutu. Kas mul on õigus sõiduk müüjale tagastada või nõuda remondi kompenseerimist . Tänan.

Võlaõigusseadusest tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi või kui asi ei sobi selleks otstarbeks, milleks seda tavaliselt kasutatakse.

Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, vastutab müüja selle eest põhimõtteliselt alati, eeldusel, et lepingutingimustele mittevastavus või selle tekkimise põhjus oli olemas juba sõiduki ostjale üleandmise hetkel. Seejuures müüja teadmatus puudusest vabastab ta vastutusest üksnes siis, kui ostja puudusest teadis või pidi sellest teadma. Seega soovitan võtta remonditöökojast ekspertarvamus rikke põhjuse kohta, muuhulgas kas rikke põhjus võis olla olemas juba auto üleandmisel Teile.

Kui sõidukil esineb puudus, tuleb esimese asjana müüjat sellest teavitada. Kindlasti on mõistlik teha seda kirjalikult, et fikseerida puudusest teavitamise aeg.

Seejärel tuleks müüjale anda võimalus sõiduki parandamiseks või selle asendamiseks, kui see ei põhjusta müüjale ebamõistlikke kulusid. Alles siis kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või asendama, on ostjal õigus sõiduk ise parandada ja nõuda müüjalt nende kulude hüvitamist.

Kui müüja ei nõustu sõidukit parandama või seda võimalusel asendama, on ostjal lisaks kulude hüvitamise nõudele õigus müügilepingust taganeda ning nõuda ostuhinna tagastamist.

Kui müüja nõuet kohtuväliselt ei rahulda või kokkuleppele ei saada, saab nõude esitada ka kohtu kaudu.

Tere! Kuidas lõpetada üürilepingut kui üürnikul on kommunaalide eest tasumisel võlg ja kuidas saada seda raha kätte?

Üürileandja võib üürilepingu erakorraliselt üles öelda, kui  üürnik on viivituses kahel järjestikusel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude, hoone korrashoiu- ja parenduskulude või nende olulise osa maksmisega või kui  võlgnetav üür või tagatisraha ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluva üüri või kui  võlgnetavad kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud ületavad kahe kuu eest maksmisele kuuluvad vastavalt kõrvalkulud või hoone korrashoiu- ja parenduskulud.

Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üüri, kõrvalkulude, tagatisraha või hoone korrashoiu- ja parenduskulude nõue tasaarvestada ning ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. Samas teates võib üürileandja määrata, et kui üürnik täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, loeb üürileandja pärast selle möödumist lepingu ülesöelduks.

Kui üürnik võlgnevust vabatahtlikult ei tasu, saab oma nõude maksma panna kohtu kaudu.

Riigikohus ei arvestanud vandeadvokaadi abi poolt esitatud vastust hagimenetluses, kuna hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline teha menetlustoiminguid ning esitada avaldusi ja taotlusi üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Samas esitas advokaadibüroo, kus töötab vandeadvokaadi abi, kliendile 300-eurose arve, mille klient pidi ise tasuma ja ei saanud hiljem menetluskuludena tagasi, hoolimata sellest, et Riigikohus lahendas asja kliendi kasuks. Lisaks ei arvestanud ega mõistnud kohus välja menetluskulusid (300 euro) kliendi kasuks, kuna vandeadvokaadi abi ei ole pädev osalema kassatsioonimenetluses ja tema vastus Riigikohus tunnistas mittenõukohase vormistud dokumendina. Küsimus: Kuidas saab nüüd tagasi nõuda advokaadibüroo esitatud 300-eurose arve summa, arvestades, et tegemist on sisuliselt "tühise tehinguga"? Kas Eesti Advokatuur tagab oma liikme eksimuse tõttu kliendile tekitatud kahju hüvitamise?

Õigusteenus on teenus, mida osutatakse kliendi ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Kui õigusteenus on ebakvaliteetne ja seetõttu kliendile kasutu, saab klient nõuda kahju hüvitamist, hinna alandamist ja enamsaadu tagastamist või keelduda oma kohustuse täitmisest ja nõuda alusetult makstu tagasi täies ulatuses. Nõue tuleks esitada advokaadibüroole kui lepingu poolele, kellega oli sõlmitud leping ja kes esitas arve. Eesti Advokatuur kahju ei hüvita.