Tere, käsunduslepingus on kirjas järgnev ja ei tea kuidas seda tõlgendada "Lepingu lõppemine ei vabasta Pooli kohustuste täitmisest, mida tuleb täita ka pärast Lepingu lõppemist." Jääb mulje, et peaks peale lepingu lõppemist ka veel tasuta tööd tegema, ilmselt ei ole nii !?

Lepingus võib kokku leppida lisaks konkreetse töö tegemisele ja selle eest makstavale tasule ka muudes kohustustes. Mõned neist kehtivad ka peale lepingu lõppemist, näiteks lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teise lepingupoole ärisaladus. Ehkki vastajale ei ole teada, kas ja mille suhtes sarnased kohustused Teie lepingus sisalduvad, viitab punkti sõnastus sellele, et lepingus on kokku lepitud milleski, mida tuleb järgida ka peale lepingu lõppemist ja lepingu lõppemine selleliigilistest kohustustest ei vabasta.

Tere, Lühikirjeldus teemast. Küsimus on seotud arvuti ostuga. Ostetud arvuti ei vasta osaliselt spetsifikatsioonile. Kuna ost on firmade vaheline, siis selle tehingu puhul on ilmselt rakendatav VÕS. P OÜ ostis umbes nädal tagasi süleaarvuti, tehti müügipakkumine. Müüjaks oli K AS. Pärast ostu selgus, et spetsifikatsioonis olev töötundide arv on lubatud 11,2h asemel ca 3,5h . See parameeter, tundide arv, on meie jaoks väga oluline, oleks leppinud ka 7 tunniga aga mitte 3,5h. Kuidas edasi? Oleme vahetanud mitmeid kirju ning tulemuseks on keeldumine. nad ei soovi vahetamada, raha tagastada või võrdväärse arvuti asendamiseks. Nende väitel on arvuti korras mida nad "tõestavad" valedel alustel. Nende koostööpartner mõõtis ära selle arvuti aku korrasoleku ja see vastas spetsifikatsioonile. Meie väide oli, et kui tootja andis selle aku puhul kuni 11,2 h tööaega, siis meie poolt mõõdetud tööaeg 3,5h ei vasta ei spetsifikatsioonile kui ka meie ootustele. Mitte keegi pole meile öeldud mitu tundi see arvuti aku pealt tööab. Meie kirjavahetus selles osas on olemas. Kuidas edasi? Palume selleks abi. 

Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. 
Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. Kui müüja asendab puudusega asja lepingutingimustele vastava asjaga, võib ta nõuda ostjalt puudusega asja tagastamist. 

Müüja vastutuse erisused müügi puhul näidise, kirjelduse või mudeli järgi. Näidise, kirjelduse või mudeli järgi müügi puhul eeldatakse, et näidis, kirjeldus või mudel on asja lepingutingimustele vastavuse hindamise ainus kriteerium. Sel juhul annab kõrvalekalle näidisest, kirjeldusest või mudelist ostjale õiguse lepingust taganeda või kasutada muid õigusi, mis tulenevad asja lepingutingimustele mittevastavusest.

Kuna Te asja mittevastavusest olete uba teada andnud, tuleks nüüd esitada müüjale avaldus lepingust taganemiseks.

Küsimus eraparklas saadud trahvi kohta. Eraparkla, kus on ebaselge, kus parkla algab ja lõppeb. Kas eraparklas trahvi saades peab selle üldse tasuma, kui lepingu sõlmimise kohta käiv info on selline: Parkimisepingu tingimuste avaliku esitamisega väljendab SKA Parking OÜ (edaspidi Parkimiskorraldaja) oma pakkumust parkimislepingu (edaspidi Leping) sõlmimiseks pakkumuses toodud tingimustel. Sõiduki parkimisega parkimisalale loeb parkimiskorraldaja sõiduki omaniku või kasutaja (edaspidi Sõiduki kasutaja) nõustumuse lepingu sõlmimiseks antuks ja leping loetakse sõlmituks. Kas selline leping on õiguslik ja kohustab täitmist?

Parkimine eraparklas toimub lepingulise suhte alusel. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Leping on tehing vähemalt kahe isiku vahel (lepingupooled), millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma – näiteks sõidukijuht kohustub eraparklas parkima ja liiklema vastavalt parkimiskorraldaja juhistele, maksma parkimise eest tasu. Lepingu võib sõlmida ka pakkumuse tegemisega (parkimistingimused, mis peavad olema piisavalt suurelt ja nähtavalt avaldatud) ja sellele nõustumuse andmisega (parkimine). Eramaal parkimise puhul ei ole tegemist parkimistrahviga vaid leppetrahviga. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole (antud juhul sõidukijuhi) kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele (eramaa omanik või parkimiskorraldaja) lepingus määratud rahasumma. See tähendab, et rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parkimistingimusi, võib parkimiskorraldaja nõuda sõidukijuhilt leppetrahvi tasumist.Oluline küsimus on, kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu.Rikkudes eraparklas infotahvlil kajastatud parimistingimusi, võib parkimiskorraldaja esitada leppetrahvi nõude, pannes selle sõiduki esiklaasile kojamehe vahele. 

tere,kas üürikorteriga seonduv üleandmise ja vastuvõtmise aktid on omavahel seonduvad?Näiteks kui üürileandja ei väljasta üleandmisakti koos tõendavate fotodega kas on siis alust tagastamise üleandmisaktil?Ning nõuab remonditasu pisiasjade eest mida ei ole dokumendeeritud, ega ei tea kas olid juba enne üürileastumist seal. Ning kas üürileandja saab ilma mõjuva põhjuseta kogu tagatisraha endale jätta?

Üleandmis-vastuvõtmisakt on vajalik vaid korteri seisukorra tõendamiseks. See ei ole kohustuslik ja kohustuslik ei ole ka sellele fotosid lisada. Aktis peaks olema toodud esile korteri seisund võimalikult täpselt selle üürile andmisel ja üürilepingu lõppemisel. Üleandmise-vastuvõtmise akti peamine olulisus seisneb selles, et kui näiteks üürilepingu lõppedes esineb varal kahjustusi, siis saab antud dokumendi alusel selgeks teha, kas need olid olemas juba enne üürniku sissekolimist või mitte ja kes kannab kulud. Mõistagi tuleb aga arvestada loomulikku kulumist. Kui on näha, et näiteks diivan on kulunud, siis ei ole mõistlik süüdistada üürnikku, justkui oleks tema diivani ära rikkunud. Kui esitatakse mistahes nõue, peab olema võimalik tõendada, et see nõue ikka tõepoolest olemas on. Üleandmise-vastuvõtmise akt on vaid üheks levinud viisiks. Ilma korralikult põhistatud nõudeta üürileandja tagatisraha endale jätta ei saa.  Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Juhul, kui üürilepingu lõppedes on üürileandjal tekkinud üürniku vastu rahaline nõue, saab ta selle tasaarveldada kattuvas ulatuses tagatisrahaga. Üürileandja ei saa teha üürilise tagatisrahast suvalisi mahaarvamisi, vaid kõik nõuded peavad olema põhjendatud ja tõendatud.  Kui üürileandja ei ole üürilepingu lõppemisest kahe kuu jooksul esitanud üürnikule ühtegi nõuet, on seadusest tulenevalt (VÕS § 308 lg 3)  üürnikul õigus nõuda tagatisraha täies ulatuses tagastamist. Üürnikule tagatisraha tagastamata jätmine (üürileandja nõuete puudumisel) on seadusevastane ning sel juhul on üürnikul õigus pöörduda hagiga üürileandja vastu kohtusse tagatisraha tagastamise nõudes.

Alustasin üürilepingut 9. juulil 2024, korteri lepingusse sai kirja, et üürileping on minimaalselt 1 (üheks) aastaks. Peale 2 (kahte) kuud korteris elamist, tekkis ulatuslik hallitus, mis lisaks üldisele kahjustusele, kahjustas ka minu enda isiklikke asju (riided, käekotid). Teavitasin sellest probleemist kohe ka korteri omanikku ja tema poolt tuli ainult soovitus- aknad lahti hoida ja tube tuulutada. Probleem süvenes ja otsustasin septembri teises pooles välja kolida, hirmust, et minu enda tervis saab kahjustada. Korteri omanik soovib tagatisrahast, mis on 500€ jätta endale pool (250€). Põhjuseks toodi, et see on ka temale n.ö kompenisatsiooniks, et ennetähtaega välja kolisin. Kas sellisel juhul on korteri omanikul see õigus või peaksin üritama asja seadustele tuginedes lahendada?

Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on lubatud võlaõigusseaduse järgi (§ 314-319) juhul, kui lõpetamise põhjus on piisavalt mõjuv ja lepingu jätkamine pole enam mõlema osapoole huvides.

Mõjuvaks põhjuseks loetakse näiteks ka olukorda, mil eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele või esineb oluline üürnikust mittelähtuv takistus, mille tõttu ei saa üürnik üüritud asja eesmärgipäraselt kasutada. Hallituse esinemise korral tuleb välja selgitada, ega üürnik ise oma käitumisega ei ole hallituse teket põhjustanud. Soodsaim keskkond hallituse tekkimiseks või võimendumiseks on kehv soojustus ja piisava õhuringluse puudumine. Seetõttu võib hallitus tekkida ka igati tavaliste koduste toimetuste tagajärjel. Näiteks kui söögivalmistamise ajal ei kasutata köögikubu või ventileerimata vannitoast ei lasta pärast duši all käimist niiskust välja.     Liiga madal temperatuur loob samuti hea keskkonna hallituse tekkeks. Eriti juhul, kui on olemas hallitust soodustavad faktorid nagu aegunud maja konstruktsioon (levinud paneelmajade puhul) kombineerituna keeruliste ilmaoludega, näiteks palju vihma ja tuult, hallituse ennetamiseks võiks temperatuur tubastes oludes olla keskmiselt 21-22 kraadi ning ruumid kuivad ja hästi õhutatud.

Kui üürnik on kõike eeltoodut järginud, ent hallitus tekib sellest sõltumata, võib olla tegemist üürilepingu erakorralise ülesütlemise alusega.

Kas selline olukord on seadustega vastuolus: mulle tööjuurde tuldi filmima telesaadet. Minule etteteatamata pidin minema kaamera ette töö ülesannet täitma. Kas mul õigus keelduda sellisest asjast? Ja mis seadusega see olukord võiks olla vastuolus?

Kirjeldatud olukorras on mitu tahku, millele tähelepanu pöörata. Esmalt, kas kaamera ees esinemist nõudis tööandja ja kui nõudis, siis kas see on osa Teie töökohustustest. Samuti, kas andsite nõusoleku või mitte.

Kui tööandja Teid selleks ei kohustanud, kas Teile anti teada ja küsiti nõusolekut filmimiseks ja materjali kasutamiseks saates. Kas Teie isikuandmete kasutamise osas võib olla avalik huvi, mis õigustab Teie kujutise kasutamist Teie nõusolekuta?

Inimesel on õigus enda isikuandmete kaitsele ja privaatsusele, kuid see õigus ei ole absoluutne. Inimese õigust isikuandmete kaitsele tuleb kaaluda ning tasakaalustada muude põhiõigustega (näiteks sõna- ja teabevabadusega) vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.

Isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 on nähtud ette võimalus andmeid nõusolekuta avaldada ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.

Avaliku huvi osas on ajakirjandusel lai otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel.

Samas ei saa tugineda avalikule huvile, kui ajakirjanduses avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seondu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Seega saab avalikku huvi reeglina eeldada teemade osas, mis aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas ning tuleb hinnata, kas konkreetne avalikustatud teave riivab inimese eraelu puutumatust ülemäära või oli hangitud vastuolus ajakirjandusele seatud vastutuse ja kohustustega (st ajakirjanduseetika reegleid rikkudes).

Tere, Küsimus seoses korteri müügijärgsete varjatud puudustega. Umbes kuu tagasi müüsime oma endise kodu uuele omanikule, kes on pärast nädala elamist teatanud probleemidest naabritelt kostuva müraga. Ta kuuleb pidusid, valju muusikat ja tema arvates ka tavakõne. Omanik uurib võimalust lisaseina ehitamiseks, eeldades, et meie selle kulud kanname. Korter asub renoveeritud kivi- ja betoonmajas (endine tehasehoone). Meie seal elamise ajal müraprobleeme ei olnud. Aeg-ajalt kui naaber korraldaski peo, mis meid häiris, siis reageeriti alati viisakalt, kui sellest teavitasime. Mainin, et uus omanik eemaldas suure, kuus meetrit pika sisseehitatud kapi, mis võis varasemalt täita teatud määral heli summutamise rolli. Müügi kiireloomulisuse tõttu müüsime korteri mõistliku hinnaga, tulles ostjale hinnas ka alla. Samuti jätsime mööbli sisse tasuta. Telefonivestluses pakkusin talle majasiseseid kontakte ja väljendasin valmisolekut naabriga rääkida ka ise, kuid märkisin, et meil puudub võimalus seina kulusid katta, ning mainisin sellisel juhul tehingust taganemise võimalust. Palun selgitust ostja ja müüja õiguste kohta ning mida saan omalt poolt teha.

Kinnisvara müüjatel tuleb arvestada sellega, et lärmakad ja probleemsed naabrid võivad, olenemata sellest, kas probleem on kehvas heliisolatsioonis või lihtsalt pahatahtlikes naabrites, olla varjatud puuduseks, mille eest müüja ostja ees vastutab. Seega on mõistlik müügilepingus ostjat teavitada sellisest asjaolust, kus naabrite müra kostub müüdava kinnisasja piiridesse.

Kui sellist teavitust ei ole tehtud ja ostja esitab pretensiooni, siis võib esialgu proovida leida lahendust omavahel, kuid kui pooled jäävad eriarvamusele, siis tuleks leida endale jällegi õiguseksperdist esindaja, kes saab hinnata, kas ostja nõue on õigustatud või mitte, misjärel saab ekspert soovitada müüjale edasisi samme. Küsimuses kirjeldatu kohaselt, eeskätt kui müra vähendamiseks vajalikud metmed on ebamõistlikult kallid, võiks olla mõistlikem Teie juhtumil müügilepingust taganemine ja lepingu alusel saadu tagastamine mõlema poole poolt. 

Kui juriidilise keha (OÜ) ja eraisiku vahel on sõlmitud õppeteenuse nimeline leping, kus OÜ osutab eraisikule individuaalset pilliõpet ja lepingus on välja toodud, et lepingu üles ütlemiseks on vajalik sellest 4 kuud ette teatada, siis millised võimalused-õigused on eraisikul sellest lepingust varasemalt väljuda? Kui eraisikul ei ole tervislikel põhjusel võimalik enam teenusel osaleda.

4-kuuline etteteatamistähtaeg puudutab tõenäoliselt lepingu korralist ülesütlemist. Erakorralise ülesütlemisega saab lepingut lõpetada ainult erakorralise asjaolu esinemisel, mida peab tõendama. Üldjuhul on erakorraliseks ülesütlemiseks alust, kui põhjus lähtub teisest lepingupoolest ja sel juhul ei ole vaja järgida etteteatamistähtaega ega tasuda mistahes hüvitisi. Lepingut on võimalik üles öelda ka ülesütlemist soovivast lepingupoolest lähtuval põhjusel, ent siis võib olla lepingu teisel poolel õigus küsida mõistlikku hüvitist tehtud kulutuste eest.

Tere Jäin võlgu isale kellega mul oli üürileping. Mitte ainsatki makse meeldetuletust esitamata on ta otsustanud esimese asjana saata inkasso võlanõude sissenõudmiseks. Inkasso on suutnud ära tõendada iga arve, kuidas arve koostati ning pakub maksegraafiku sõlmimise valikut. Inkassoga tekkis vaidlus selles osas, et nüüd avastasin, et isa on otsutanud ühtäkki remondifondi kulusid ja telefoni teenuse arveid kommunaal kulude sisse ja lisaks veel nõuab kindlustust. Nüüd kulude katteks nõuan alusetute arvete likvideerimist, et kõik arved oleks lepinguga kooskõlas, mille puhul eraldi kokkuleppe nendes arvete suhtes puudub ning ette pole teavitatud. Minu üürilepingus on kirjas : "Lisaks Üürile on Üürnik kohustatud tasuma kõik Eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud, milleks on tasu elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (va. maksed remondifondi, mille tasub Üürileandja), elamu kindlustuse ja ülejäänud korteriühistu poolt esitatud kulud (edaspidi nimetatud Kõrvalkulud). Kõrvalkulude suurus määratakse igakuiselt lähtudes arvestite näitudest ja teenusepakkujate poolt esitatud arvetest." Inkasso väidab: "Lepingu p-ga 3.3 olete te tõepoolest (ja kirjalikus vormis) kokku leppinud, et teie kanda on kõrvalkuludena elektrienergia, elamu üldelektrienergia, vee ja kanalisatsiooni, kütte, prügiveo ning muude kommunaalteenuste eest, samuti igakuised haldus-, hooldus-, avarii- ja remondimaksed elamu haldajale (va. maksed remondifondi, mille tasub Üürileandja), elamu kindlustuse ja ülejäänud korteriühistu poolt esitatud kulud. Kuna te olete eelviidatud kulude kandmises kokku leppinud, siis on teil kõrvalkulude tasumise kohustus ka VÕS § 292 lg 1 primm järgselt, sest selle sätte mõtteks ongi võimalus kokku leppida ka kõrvalkulude (k.a remondifondi ja kindlustuse) üürniku kanda jätmises. Tühisus puudutab üüri tõstmist ja see oleks kehtetu üksnes, kui i) teil on terve hoone parendamiseks vajalike kulude kandmise kohustus ja ii) üürileandja tõstab seetõttu üüri, kuid selline olukord meil puudub. " Kas inkassol on õigus valesti nõutud summade (remondifondi, kindlustuse, telefoni) arvete maha arvestamist eirata?

Kui nõuded, mis on antud sissenõudmiseks inkassoettevõttele, on tekkinud lepingu alusel, tuleb nende nõuete õiguspärasuse hindamisel lähtuda lepingust. Küsimuses olete kirjutanud,, et lepingus on sõnaselgelt kirjas, et remondifondi maksed tasub üürileandja. See ongi kokkulepe ja remondifondi maksete tasumist teilt nõuda ei saa. Kui kindlustuslepingut ei ole üürilepingus mainitud ei ole kokku lepitud ka kindlustusmaksete tasumises. Olgu sissenõudjaks nõude omanik ise või tema palgatud inkassofirma, lepingust tuleb lähtuda igal juhul. Milliste kulude katmises kokku lepitud ei ole, neid kulusid sisse nõuda ei saa.

Ülemine naaber uputas minu kodu. Mõlematel on kodukindlustus. Uputuse korral sai kohale kutsutud ühistuesimees. Minu kindlustus soovib kirjalikult ühistuesimehelt tunnistust, et ülemine naaber on kahjutekitaja aga ühistuesimees keeldub seda tegemast. Kas ühistuesimehel on õigus keelduda või peab ta selle tunnistuse kirjutama?

Veelekkest põhjustatud kahju eest võib vastutada ülemise korteri omanik aga ka korteriühistu. Vastutuse jaotus sõltub asjaolust, kas leke lähtus korteriomaniku vastutusalasse kuuluvast allikast või kaasomandi esemeks olevast torust, mis paiknes ülemise naabri korteris. Tõenäoliselt on korteriühistu kinnitus vajalik, et välistada korteriühistu vastutust. Kui aga korteriühistu ei kinnita, et veelekke põhjus tulenes korteriomaniku vastutusalast on võimalik, et kindlustuse tagasinõue esitatakse hoopis korteriühistule. 

Kui Teil on kindlustusleping, mis kaitseb ka veeavarii kahju eest, hüvitatakse Teile tekkinud kahju sellest kinnitusest hoolimata Teie kindlustusseltsi poolt. Naabri kindlustusselt ei saa aga vastutushüvitist välja maksta kuni pole selge kahju põhjus. ki