Tere. Küsimus - kas seadus lubab kauplustel sulgeda kõik tavalised kassad ja jätta tööle vaid iseteeninduskassad, või inimestel peab valik ikka olema millist kassat kasutada? Tänan.

Seadusandlikul tasemel ei ole kehtestatud nõuet, mitu kassat peab olema jaekaubandusettevõttes ja mitu neist tohib olla iseteeninduslikud. Tarbijal on alati võimalus teha kauplejale ettepanekuid ostuprotsessi mugavamaks muutmise osas või valida enda jaoks mugavam kauplus ja seeläbi kaupleja otsustusi mõjutada.

Tere! Kui Tarbijakaitse komisjon otsustab Tarbija kasuks, et Eestist ostetud auto remondiga seotud kulud peab kandma Müüja, siis kas auto remont peab kindlasti toimuma Müüja remondipartneri juures või on Tarbijal õigus ka oma töökoda valida? 

Tarbijakaitsekomisjoni otsust tuleks täita selliselt, nagu on otsuses kirjas. Kui remondikoha kohta midagi kirjas pole ja ei esine ka muid takistusi (näiteks garantiitingimustest tulenevaid) remondikoha vabaks valikuks, ei pea remont toimuma kindlas ettevõttes. Alati saab soovitada remondi teostamist vastava sõidukimargi esinduses või volitatud töökojas.

Tere Küsimused on erakorralise üürilepingu lõpetamise kohta, täpsemalt siis § 317. terviseohtlikkuse tõttu. Mida loetakse oluliseks ohuks inimese tervisele? Kuidas on üürnik kohustatud seda ohtu tõestama? Millisel viisil peaks üürileandjale sellisest “soovist” teada andma? Millised on üürileandja õigused sellises olukorras, kas on tal võimalik erakorralist lõpetamist vaidlustada? Millal võib “olukorra” lõppenuks tunnistada, kas on mõlemal osapoolel mingisugusele dokumendile alla vaja kirjutada? Aitäh!

Võlaõigusseadus (VÕS) § 313 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa  ülesütlemist  soovivalt  lepingupoolelt  kõiki  asjaolusid  arvestades  ja  mõlemapoolseid  huvisid  kaaludes  eeldada,  et  ta  lepingu  täitmist  jätkab.  VÕS  §  313  lg  2  kohaselt  on  erakorraline ülesütlemine lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 317 sätestab, et kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et  selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele. Veel tuleb osundada, et lisaks VÕS §-s 317 sätestatud õiguslikule alusele pidi lepingu rikkumisel olema täidetud veel ka VÕS § 196 lg-st  2  tulenev  eeldus.  VÕS §  196 lg  2  järgi,  kui  mõjuv põhjus  üürilepingu ülesütlemiseks seisneb selles,  et  teine lepingupool  rikub lepingulist  kohustust,  võib lepingu üles  öelda alles pärast  kohustuse  rikkumise  lõpetamiseks  määratud  mõistliku  tähtaja tulemusteta  lõppemist. Seega  on  VÕS §  196 lg  2  mõtte  kohaselt  üldjuhul  kestvuslepingu  erakorralise  ülesütlemise    eelduseks kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemine.

Erakorralise ülesütlemise puhul on lepingut üles ütleval poolel kohustus põhjendada ja vajadusel tõendada erakorralist ülesütlemist tingivaid asjaolusid. Kui leping on öeldud üles eelkirjeldatud viisil, on tegemist kehtiva ülesütlemisega.

Lepingu lõppedes on võimalik nii korteri olukord kui muud kokku lepitud tingimused fikseerida   korteri üleandmise-vastuvõtmise  aktiga. Akt ei välista küll tulevikus nõude esitamist ent võib olla kaalukaks tõendiks kaitseks ebaõigete väidete ja alusetute nõuete vastu.          

Ostsin auto 31.10.24 ning 01.11.24 selgus, et müüja võltsis ostukontrolliakti (kuna ise hilinesin 5min ja palusin tal akti enda kätte võtta). Aktis võltsis suuri vigu nagu mootori leke igaltpoolt ning käigukastileke, mis olid maha tõmmatud ja parandatud, et vihmavesi. Ostukontrolli teostanud firma tõendab, et akt on võltsitud. Paberkandjal ostu-müügilepingut me ei vorimistanud. Tegime mnt ametis ümber vormistamise ning kandsin raha kohe müüja kontole. Kas mul on õigust ostust taganeda, kuna müüja võltsis ostukontrolliakti ja seeläbi rikkus ka seadust? Müüja on hetkel nõus remondi kinni maksma, kuid kardan, et lastes remont ära teha, ei maksa müüja arvet. Kui kaua mul on aega, et antud olukorraga tegeleda enne kui see nö aegub? Tänan!

Kirjeldatu põhjal võib asuda seisukohale, et Teie poolt on tehing tehtud pettuse või eksimuse mõjul. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu ja tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Avaldus tuleb esitada pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Lõpetasin laenulepingu ennetähtaegselt ja tasusin esitatud lõpparve vastavalt esitatud lõpparvele. Sain teavituse, et lepin lõpetatud 8.10.2024 oma meilile. Eile gelistati, et oi meil oli tehniline viga ja seetõttu intress ei lisandunud lõpparvele õigesti, võlgnete meile 127€ ja saadeti meilile arve. Kas tõesti nii saab, peale lepingu lõpetamist teha ja nõuda lisamakset?

Soovitan Teil lähtuda tegelikest faktilistest asjaoludest ja arvutada (võttes aluseks lepingus kokku lepitud tingimused) ka endal välja, kui suur pidanuks olema tagastatav summa, sealhulgas intressid summa tagastamiseni. Kui tegemist on tõepoolest eksimusega arvutuses, saab Teilt nõuda selle tasumist vaatamata lõppenud lepingule. Kui aga lisandunud summa on arusaamatu, soovitan enne küsida täpset arvutuskäiku ja kui lepingust lisandunud summa tasumise kokkulepet ei tulene, ei saa tõenäoliselt Teilt ka selle tasumist nõuda.

Elan 8 korteriga majas millel pole veel ühistut. Kuidas käib ühistu esimehe määramine. Kas kõik 8 korterit peavad olema poolt või ainult 50%

Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.  Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Ehk juhatuse liige osutub valituks kui üldkoosolek on otsustusvõimeline ja kandidaadi poolt on antud üle poole osalenute häältest.

Tere! Kolisin üürikorterist välja 25.09.24. Sai koostatud korteri üleandmise akt ning mârgitud puudused. Puudused olid praeahju pann vajab puhastamist, külmkapi käepide tuleb uus tellida ning diivan vajab puhastamist. Nüüd eile pea kaks kuud hiljem saadeti mulle teade, et millal saab tagasi need mis ennist kirjeldasin ning et nüüd nemad nõuavad ka minult ligi kaks kuud hiljem seinte värvimist. Maalritööd pluss käibemaks 22% ,kokku 976€. Minu küsimus on et kuidas nad nõuavad olematut kui leping on ammu lõpetatud,lepingu üleandmise aktil seda ei olnud ning esitatakse mulle suvaline pretensioon. Seal korteris tekkis ka hallitus,olid vanad aknad ja niiskus kahjustas kindlasti ka seina. Aktidel oli selgelt kirjas et tuleb vahetada aknad,kuid üritati ka see minu kaela veeretada. Ja nüüd ligi kaks kuud hiljem saadavad mulle et mina pean neile seina värvimise kinni maksma. Mida sellises olukorras ette vötta,kas üldse vastata neile midagi? Minu leping on ju juba ammu lõppenud ning samal päeval ei öeldud mulle ühtegi sõna seinte kohta ning pretensioon esitada ligi kaks kuud hiljem..see pole normaalne.

Seaduse kohaselt tuleb eluruum lepingu lõppemisel tagastada samas seisukorras, nagu see oli vara üleandmisel. Siin tuleb meeles pidada aga seda, et üürnik ei vastuta loomuliku kulumise eest ning peab üüripinnalt likvideerima vaid need kahjustused, mis on tekkinud tema tegevuse või hooletuse tagajärjel. Üürilepingu sõlmimisel tuleb koostada eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt. Sama dokument tuleb täita ka üürilepingu lõppemisel. Nii tekib korrektne võrdlus kahest aktist: üks, mis tehti üürilepingu alguses ja teine, mis tehti selle lõpus. Puuduste korral peab üürileandja hindama kahju suuruse ning võtma sealjuures arvesse ka loomuliku kulumise aspekti. Kui aktide võrdlemisel selgub, et värviparandusi, mille eest Te peaksite eelnevaid selgitusi arvestades vastutama, ei esinenud, ei saa üürileandja Teilt ka nende hüvitamist nõuda. Tegu võib olla loomuliku kulumisega, mille eest üürnik ei vastuta.