Tere Mure selles, et elektripakkuja saadab pakkumisi automaatsüsteemiga, mis ei jõua kohale. Kuna pakkumist ei tulnud järeldasin, et ju olen börsi peale ja küll sügise poole uurib erinevatest kohtadest pakkumisi. Ja siis tuli välja, et mul on tekkinud aastane leping, millega ma pole nõustunud, kuna ma ei saanud seda pakkumist ( polnud millestki keelduda). Nüüd küsitakse lepingu lõpetamiseks 25 000 eurot leppetrahvi. Naljakas ka see, et ennem oli nendega leping pooleks aastaks ja nüüd oli terveks aastaks. Nende vastused - " Kahjuks ei ole meil võimalik lepingut lõpetada ilma leppetrahvita. Pakkusin Teile uut lahendust soodsamate fikseeritud hindadega. Kui leping lõppeb, siis edastatakse alati sama pakett mis eelnevalt on valitud ehk te valisite Kasulik Klõps fikseeritud hindadega" Ja kui palusin saata see kiri, milles nad mulle selle pikenemispakkumise tegid, siis selle peale vastasid nad nii. "Kirjad lähevad välja automaatselt, mul ei ole Teile saata seda väljavõtet." Kuhu asutuse poole peaksin pöörduma sellise murega, sest ega nad ilmselt lepingut ei lõpeta? Ja ma kujutan ette paljudest inimestest nad niimoodi üle sõidavad. Nende enda vigase automaatsüsteemi tõttu. Mul endal gmail ja ei ole probleeme olnud, et kirjad ei tuleks läbi. Kas ja kus peaksin nendega vaidlemist jätkama?

Kirjeldatud olukorras olete Teie füüsilise isikuna tarbija ja elektrimüüja oma majandustegevuses tegutsev ettevõtja. Tarbija ja teenuse osutaja vahelisi vaidlusi saab lahendada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juures tegutsev Tarbijavaidluste komisjon. Avalduse esitamisest ja menetlusest saab rohkem informatsiooni  https://ttja.ee/avalduse-esitamine#nouded-avaldusele

Elasin ekskaasaga 5 aastat koos tema majas ja peale enda korteri maha müümist panin palju raha sinna majaeahituse alla ja soetasin sinna suuri asju ja eritellimusmööblit mida kolides niisama kaasa ei saa võtta. Lahku minnes lubas ekskaasa kindla summa tagasi maksta mulle aga aasta jooksul ei ole ta seda ilmselgelt teinud ja ainult lubab seda teha. Need asjad mis on seal majas ja mida mina saan ära tõestada et mina need sinna ostsin, et kas mul on võimalik arvete alustel kuidagi juriidiliselt need talle esitada ja nende abil oma raha tagasi saada nende asjade eest ?

Kirjeldatud olukorras võib Teil olla endise elukaaslase vastu rahaline nõue alusetu rikastumise sätete alusel, käsundita asjaajamisest tulenevalt või muul õiguslikul alusel. Õiguslik alus sõltub igast konkreetsest kulutusest ja olukorrast. Nõude olemasolu, selle suuruse ja õigusliku aluse välja selgitamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. 

Saime abikaasaga kinkelepingu alusel maatüki omanikeks. Maatükil paikneb ka hoone, mida kinkija (naaberkinnistu omanik) soovis edasi kasutada. Kuna tegemist on sugulasega, lubasime kasutust jätkata. Ehitasime samale kinnistule uue maja, milles oleme nüüd mitu aastat elanud. Paraku läksid suhted naabriga kehvaks ja otsustasime oma kinnisvara ära müüa. Nüüd väidab kinkija, et oli suuline leping elu lõpuni meie maal paiknevat hoonet kasutada. Tegelikult oli ainult suuline kokkulepe, et lubame sugulasel edasi kasutada, kui seal elame. Kuidas tuleks nüüd toimida? Uutel omanikel ei saa ju olla kohustust lubada kasutuse jätkamist. Kas kinkijal on õigus kinkelepingust taganeda, väites, et tema kasutuse lõpetamisega oleme olnud jämedalt tänamatud? Seoses uue maja ehitusega oleme kinnistu väärtust võrreldes algsega kordades tõstnud.

Kinnisasja suhtes sõlmitavatele lepingutele on seadusandja ette näinud notariaalse vormi. Isikliku kasutusõiguse kokkulepe kantakse seejuures ka kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse kandmata kokkulepe, isegi kui see olemas oli, ei kehti uue omaniku suhtes. Kui tehing on vorminõuete täitmata jätmise tõttu tühine, tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada. 

Kinkelepingust taganemise õiguse olemasolu on kohustatud tõendama see pool, kes lepingust taganeda soovib. Kui oli kokku lepitud, et naaber võib hoonet kasutada oma elupäevade lõpuni ja naaber selle kokkuleppe olemasolu ka tõendada suudab, võib see olla aluseks kinkelepingust taganemiseks.

Kanal 2 Reporter kasutas minu CC BY-SA 4.0 litsentsiga videot oma saates. Kuna Eestis ei kehti õigustatud kasutus (i.k. "fair use"), siis on minu senist piiratud arusaamist mööda ka neil kohustus seda litsentsi järgida. Selle kohaselt peaksid nad minu autorlust "mõistlikult" ära märkima ning oma saate (minu teose tuletisena) avalikustama ühilduva litsentsiga. Litsents e.k. https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.et Litsents i.k. https://creativecommons.org/licenses/by-sa/4.0/deed.en

Eesti ja üldisemalt Mandri-Euroopa autoriõiguse traditsioon on tugevalt autorikeskne ja annab autorile laialdased ainuõigused lubada või keelata oma teoste kasutamine teistel. Samas on ühiskonnaliikmetel teisi olulisi õigusi – näiteks õigus haridusele, sõnavabadusele ja kultuurile. Nende erinevate õiguste vahel tuleb leida tasakaal ning selleks on loodud autoriõigusele teatud piirangud, mida nimetatakse teose vabaks kasutamiseks. Kõik vaba kasutamise võimalused on Autoriõiguse seaduses välja toodud.  AutÕS 4. peatükk on keskendunud teose vabale kasutusele ja § 17 on selgesõnaliselt väljendatud, et tingimusel, et see ei ole vastuolus teose tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autori seaduslikke huve, on lubatud teost kasutada autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ainult §-des AutÕS § 18 –25⁴ otsesõnu ettenähtud juhtudel.

Palun tutvuge viidatud sätetega, et selgitada välja kas konkreetsel juhul oli teose kasutamise lubatud või mitte.

Olen xxx MTÜ juhatuse liige. Sooviksin ennast ametist taandada . MTÜ on registreeritud minu aadressile. Sooviksin ka seda muuta. Mis ma tegema pean?

MTÜ juhatusest saab juhatuse liige tagasi astuda, esitades teda valinud organile (MTÜ liikmete üldkoosolek) vastava avalduse. Seejärel valitakse vajadusel MTÜ-le uus juhatuse liige ja tehakse vastavate andmete muudatus registris.

Juriidilise isiku aadressi muudatust saab hõlpsasti teha e-äriregistris kui muutmiskandena mille riigilõiv on 25 eurot. Kuidas kõik täpselt samm-sammult käib leiad siit https://www.trikato.ee/firma-aadressi-muutmine/

Tere Sooviks teada, kui lepingus on kirjas “Pooled lepivad kokku, et üürnik tasub korteriühistu poolt esitatavad arved kogu ulatuses” Kas välja kolides on õigus tagasi nõuda remondifondi eest tasutud maksed? Leping sõlmitud 2021 aastal.

Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Oma sisult võib poolte kokkulepe selliste kulude kohta hõlmata nii hoone lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis hoidmise ehk asja korrashoiu ja säilitamise kulusid kui ka asja parendamise kulusid. Samuti võib see praktikas hõlmata nn remondifondimakset ja ka näiteks korteriühistu võetud laenumakse osa. Kuidas on see Teie lepingu puhul, sõltub poolte ühisest tahtest lepingu sõlmimisel. Kui aga mingite kulude kandmises on kokku lepitud, tuleb lepingut täita ja selle lõppemise fakt iseenesest ei anna õigust lepingu alusel makstu tagasinõudmiseks.