Tellisin hansapost@hansapost e-poest mobiiltelefoni. Telefon oli minu käsutuses nädala kättesaamisest, kus kontrollisin telefoni käepärasust, rakenduste toimimist, kiirust, laadisin akut, osaliselt kandsin üle ka oma andmed, pärast sellist kontrolli taastasin tehaseseaded ning saatsin hansapostile tagasi. Kirjutasin ka neile selgitused miks tagastan. Vestlus hansapost@hansapost teenindajaga Johanna käis meili teel, kirjavahetus on säilinud. Minu esimene kiri sai saadetud 14.10.24 hansapost@hansapost meilile. Vastuse sain 15.10.24 kus anti teada, et tagastuse käsitlemine võtab aega 14 tööpäeva. 17.10.24 saatsin uue meili ja pärisin kas on võimalik tagastuse vormistus vahetada uue telefoni mudeli vastu. 18.10.24 sain uue vastuse kus korratakse, et "tagastamise käsitlus võtab aega 14 tööpäeva" ja ei midagi rohkemat. Vastust oma päringule ei saanud, seega helistasin hansapost@hansapost telefonile ja vastas Johanna Sain veelkord kinnituse et 14 tööpäeva võtab tagastus aega. Pärisin siis oma tegeliku päringu kohta, nimelt vahetuse kohta, kas on võimalik nii teha, et mitte raha edasi tagasi liigutada vaid kohe vahetada, vastus kõlas jaatavalt "on võimalik". Täna 25.10.24 potsatas minu meilile uus kiri hansapost@hansapostist, kirja all nimi puudub, kirjas antakse teada, et kuna toode e telefon oli minu kasutuses, siis võtab telefoni kontrollimine aega 30 päeva ja kui mulle ei ole tagastuse osas infot laekunud hiljemalt 13.10.24, siis võtku ma nendega uuesti ühendust. Saatsin täna 25.10.24 vastuse hansapost@hansapost meilile "kui mina sain hakkama nädalaga, siis mida teevad nende tehnikud telefoniga 30 päeva"???? Kust tuleb selline lisa 30 päeva nõue toote kontrollimiseks,millest mulle enne 14 tööpäeva tagastamise nõude täitumist midagi ei räägitud? 30 päevaga /isegi sekundiga tahtlikult/ võib telefonile tekitada ükskõik millise tehn.rikke ja see minu kaela ajada? Ma ei ole telefoni rikkunud kohe kindlasti mitte. Jahmatama paneb selline käitumine! Tänan.

Lepingust taganemise korral tuleb tarbijale tagastada raha hiljemalt 14 päeva jooksul alates taganemisavalduse kättesaamisest (VÕS § 561 lg 1). Raha tagastamisega on õigus viivitada seni, kuni tarbija on asja tagastanud või esitanud tõendi, et ta on selle asja tagasi saatnud. Raha tagastamisega ei või viivitada seni, kuni kaupleja on kauba reaalselt kätte saanud, vaid oluline on, et tarbija oleks kauba postitanud, üle andnud kullerile vms. Tarbija kohustuseks on 14 päeva jooksul kaup teele panna, mitte kindlustada, et kaup selle aja jooksul kauplejani jõuab. 

Tere, Kolisime elukaaslasega selle aasta mais 1-toalisesse üürikorterisse, kuid veidi aja pärast hakkasid ilmnema probleemid, mida varasemalt ei olnud mainitud. Nimelt on tegu kivimajaga, kus puudub ventilatsioon. See on viinud ulatusliku hallitusetekkeni vannitoas ja elutoas. Hallitus levib akendel, wc-potil, seintel, isiklikel esemetel, aga ka köögikapis, kuid see võib seotud olla vigase toruga, mis lekkis pikka aega, tekitades lisaniiskust. Korteriomanik on toonud hallituse eemaldamiseks sprei ja niiskuseimaja, kuid see on olnud ajutine lahendus ning pole eriti aidanud. Kuna olen allergiline, siis kloorisprei tekitab mul hingamisraskuseid ja kipitust silmades. Oleme olukorras, kus hallitus on hakanud mõjutama minu tervist ning lahendusena näeksime korterivahetust. Korteriomanik keeldub üürilepingu erakorralisest lõpetamisest, kuid minu tervise jaoks on iga päev hallitust täis korteris ohtlik. Kas on alust erakorraliseks lõpetamiseks ning kui kaua on üürileandjal õigus lepingu lõpetamist edasi lükata? Lugupidamisega

Kui eluruum on seisukorras, mis kahjustab Teie tervist, on Teil õigus üürileping erakorraliselt üles öelda VÕS § 317 alusel, mille kohaselt kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele

Tere! Kas mul on võimalik esitada kahjunõue kui minu vastu on tehtud postitus facebookis, kus isik laimab mind ja on avaldanud minu isikukoodi? Lahendasime juhtumi läbi TKI ära kuid postitus ripub siiani üleval. Möödas on 8 nädalat juhtumi lahendist. Postitus on üleval olnud esimesest juulist. Isik blokeeris mind ära ja mul pole võimalik temaga kontakti saada. Soovin esitada talle kahjunõude. Kuidas ja kuhu ma peaksin selle tegema?

Kui Teile on tekitatud kahju, tuleb kahjunõue esitada esmalt kahju tekitanud isikule endale. Kui selline pöördumine tulemust ei too, saab kahju hüvitamist nõuda tsiviilkohtus esitades sellekohane hagiavaldus kahju tekitaja vastu.

Tere, mul on tekkinud selline olukord, Kus eraisiku laenuleping on tehtud minu nimele aga laen on kantud kolmandale isikule ning mina Ei ole näinud laenu. Kas minul on kohustus tasuda antud lepingust tulnud kohustused kui ma ei ole tegelik kasu saaja? Laen läks kolmandale isikule.

Selleks et selgitada välja, kas lepingust tulenevad kohustused on täidetud, tuleb vaadata, milles on kokku lepitud. Kui lepingus on kirjas, et Teie olete laenusaaja ja laen kantakse kolmanda isiku kontole, vastutate Teie laenu tagastamise eest, kuna olete ise raha kolmanda isiku kontole kandmist soovinud, see tähendab, see on osa kokkuleppest. Kui aga lepingus sellist kokkulepet ei ole, vastutate Te sellele vaatamata, et leppisite laenusumma tasumise kolmanda isiku kontole lepinguväliselt (kui seda saab ka tõendada). Muul juhul ei pruugi Teie laenu tagastamiseks kohustatud olla.

Tere! Kas juuridilises vaates on mul antud olukorras midagi teha? Nimelt tahtsime endale hoovi aiamaja ehitada ning leidsime eraisiku, kes sellisedi töid teeb. Saime kokkuleppele, et tööd algavad 02. september ja kestavad umbes 4 päeva (võibolla natuke peale) ning maksame kolmes osas. Kirjalikku kokkulepet ei teinud ning enamus vestlusi tegime telefoni teel. Praeguseks on möödas poolteist kuud, oleme teinud esimese sissemakse kolmest ning töödega küll alustati aga väga varakult jäeti ka pooleli (isegi vundamenti pole rääkimata majast endast). Kõik need poolteist kuud oleme pidevalt helistanud, antud eraisik laob vastu hunniku vabandusi ja põhjendusi ning lubab kohe-kohe jätkata. Ta isegi leidis enda asemele kellegi teise, sest ta ise ei saa hetkel ehitada. See teine inimene võttis meiega paar korda ühendust, aga kuna esimane ehitaja pole veel kõiki materjale kohale toonud, siis ei ole millegagi ka ehitust jätkata. Meil hoovis vedeleb hunnik kruusa ning vundamendi jaoks columbia kivid (kõik selle tõi ehitaja ise). Kas seaduse järgi on mul midagi antud olukorras teha? Aitäh!

Kujunenud olukorras oleks kõige mõistlikum sõlmitud kokkuleppest taganeda. Kui olete maksnud esimese osamakse ja toodud on selle väärtuses materjali, on kõik hästi ja saate leida uue inimese või ettevõtte, kes asjaga edasi läheks. Kui aga osamakse oli suurem kui kohale toimetatud materjali väärtus, on Teil õigus nõuda ettemaksu tagastamist arvates sellest maha kohale toimetatud materjali maksumuse. Kuidas Te aga nii ettemaksu tasumist ja sõlmitud kokkulepet tõendate, kui suhtlus on toimunud vaid suusõnaliselt, on problemaatiline ja võib saada takistuseks.

Kui ehitusettevõtte tellib töö alltöövõtjalt ja puudub leping, kui pikk on garantii periood?

Tootele või teenusele garantii andmine on teenuseandjale vabatahtlik ja see antakse lepinguga. Kui lepingut ei ole, ei saa olla antud ka garantiid. Siiski peab osutatud teenus vastama kokkulepitud tingimustele ja mittevastavuse korral on tegemist puudusega teenusega, millest tulenevalt on Teil õigus esitada nõue puuduse kõrvaldamiseks. Kui tegemist on äratuntava puudusega, peaks olema see fikseeritud juba tööde vastuvõtmisaktis. Kui tegemist on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik töid vastu võttes ära tunda ja mis avastatakse hiljem, tuleb puudusest viivitamatult teada anda (kohtupraktika kohaselt 2 kuu jooksul) ja anda võimalus puuduse kõrvaldamiseks.

Suusõnalise lepingu korral võib aga probleeme tekitada nii lepingu sisu kui ka lepingu poolte tõendamine. Seetõttu soovitan edaspidi siiski alati koostada kirjalik lepingudokument, milles fikseerida nii lepingu sisu kui teenuse minimaalne kvaliteet ja tööde vastuvõtmisel koostada akt, kus mõlemad pooled kinnitavad, et töö on teostatud piisava kvaliteediga või kirjeldavad, millised puudused tööl esinevad ja lepivad kokku ka puuduste kõrvaldamise tähtaja.

Tere, Minu küsimus on seoses valesti esitatud elektri arvetega. Hetkel pole ei Enefiti ega Elektrilevi poolt tulnud selget selgitust, et mis põhjusel nad mulle tegelikust tarbimisest suuremad arved esitati. Minu küsimus on, et kas mu on ôigus neil 2,5 aasta jooksul ette makstud summa eest viivist nôuda. Tänase päeva seisuga ettemaks 1450 eurot.

Kirjeldusest nähtub, et ebaõigesti esitatud arvete teel on elektriettevõte Teie arvel alusetult rikastunud. Kui keegi on teise arvel alusetult rikastunud on makse alusetult teinul õigus nõuda alusetult saadu tagastamist koos kasuga. See tähendab, et alusetult rikastunu peab maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses. Viivisnõue saab tekkida kohustuse täitmisega viivitamise korral ja enne nõude sissenõutavaks muutumist viivist arvestada ei saa.

Tere Kas on seadusega paika pandud kui suur võib olla laenu igakuine haldustasu. Kas 90 eur kuus on ok.

Laenu haldustasu eraldi piiratud ei ole. Küll aga on piiratud tarbijakrediidilepingute puhul kogu krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale (sealhulgas igakuine haldustasu), mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Krediidi kulukuse määr peab olema lepingus esile toodud. Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kehtivat krediidi kulukuse määra ülempiiri saad kontrollida Eesti Panga veebilehelt, korrutades lepingu sõlmimise ajal kehtinud kuue kuu keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmega. 

Tere! Suvel täheldasin MyFitness AS spordiklubis õhukvaliteedi drastilist langust, seda täheldasid ka trennikaaslased. 14. juulil kirjutasin neile seoses sellega ning pärisin aru, mis põhjustel on antud olukord tekkinud, sest kui ma maksan teenuse eest, siis peab see teenus olema kvaliteetne. Tean, et Eestis ei ole seadusandlust, mis reguleerib siseõhukvaliteeti. Küll aga saadeti mulle automaatvastus, kus lubati hiljemalt 3. tööpäeva lõpuks minu kirjale vastata, seda ei tehtud. Jätsin asja sinnapaika. Nüüd saatis MyFitness mulle kirja seoses teenuse kvaliteedi hindamisega. Kirjutasin neile, et siiani ei ole enda kirjale vastust saanud, mille peale vastati mulle koheselt, et nemad pole kirja näinud. Edastasin neile kirja, mille peale sain taas autmaatvastuse, et vastatakse hiljemalt 3. tööpäeva lõpuks. Jälle on nad seda lubadust rikkunud. Täna kirjutasin, et kui nad mu kirjale ei vasta 15 päeva jooksul, siis olen sunnitud pöörduma Tarbijakaitse poole. Kuidas edasi minna, millist nõu annate? Minu jaoks on asi põhimõttes, selline käitumine on lugupidamatu ja ebaeetiline.

On tõsi, et õigusaktiga otseselt siseruumide õhule kvaliteedinõudeid kehtestatud ei ole. Küll aga tuleneb Rahvatervise seaduse § 4, et ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist ja et teenuste osutamine majutus-, spordi-, puhke-, laste-, õppe-, tervishoiu-, isikuteenindus- ja hoolekandeasutustes ei tohi kahjustada tervist. Ebakvaliteetne õhk spordiklubis võib olla tervist kahjustav. Kui suudate tõendada, et õhu kvaliteet ei ole mitte lihtsalt ebamugav vaid ka tervistkahjustav, saate esitada kaebuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti Tarbijavaidluste komisjonile või nõude kohtusse.

Samuti võib olla asjakohane ebakvaliteetse teenuse tõttu leping spordiklubiga erakorraliselt üles öelda.

Tere. Mul on üürnikuga sõlmitud tähtajatu üürileping. Üürnik on antud korteris sees elanud juba kuid (ilma lutikateta). Nüüd andis üürnik teada, et korteris on lutikad ja tema on nendele allergiline ja korteris enam elada ei saa, EMOst pidid olema ka vastavad dokumendid. Kuna alumises korteris on esinenud lutikaid ja tehtud ka korduvalt tõrjet, eeldab, et sealt tulid üüripinnale. Etteheide selles, et neid ei teavitatud alumise korteri lutikaprobleemist, tõrje valesti tehtud (vaid ühes korteris) jne. Soovib korterist lahkuda, tagasi saada tagatisraha ja esitada korteri omaniku vastu kahjunõude (tervise ja varakahju). Omanikul soovitab huvi korral nõue omakorda esitada KÜ või alumisele naabrile. Kuidas sellises olukorras käituda? Kas üürnikul on õigus koheselt lahkuda ja ka tagatisraha tagasi saada? Kas lutikaprobleem on alus üürilepingu lõpetamiseks, kui tõrje tellitud? Omanik jääb ilma üüritulust praktiliselt etteteatamisajata. Kas omaniku vastu saab esitada vettpidavat kahjunõuet sellise probleemi puhul ja omanik selle kuhugi edasi esitada? Kas kuskilt saab loota ka kaotatud üüri kompenseerimist? Kas sellisel juhul, kui üürileandja andis üürnikule lutikavaba korteri, on üürileandja ehk omanik vastutav sellise olukorra eest? Tänud

Mõjuval põhjusel võib kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea üldjuhul ette teatama. Kumbki lepingupool võib eluruumi üürilepingu üles öelda, kui eluruum on sellises seisukorras, et selle kasutamine on seotud olulise ohuga inimeste tervisele. Seejuures ei ole oluline, kas üürileandja on eluruumi sellises seisukorras süüdi või mitte. Probleemi kirjeldusest võib eeldada, et just sellele alusele Teie üürnik tugineb (allergia võib selle raskusastmest sõltuvalt olla oluline oht tervisele).