Tere, sooviksin saada nõu tähtajalise üürilepinguga. Seadus ütleb, et tähtajalise lepingu puhul, mis on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks, võib kokku leppida, et üürileandjal on õigus ühepoolselt üüri tõsta või lepingut muuta. Nimetatud kokkulepe on kehtiv üksnes tingimusel, et üürileandjal on õigus üüri tõsta mitte rohkem kui kord aastas. Üüri tõstmise või lepingu muu ühepoolse muutmise alus peab olema lepingus täpselt kindlaks määratud. Juhul, kui leping on tõepoolest kehtiv rohkem kui kolm aastat (antud juhul siis 10), aga kui praegusesse lepingusse pole sisse kirjutatud üüri tõstmise või ühepoolse muutmise kohta midagi, siis kas ja kuidas on võimalik siiski üüri tõsta? Leping on tehtud eelmise korteriomaniku poolt ja üürisummaks on mitmeid kordi turuhinnast madalam hind.

Kui olete sõlminud tähtajalise üürilepingu, siis on üüri tõstmisel olulised piirangud, mida mõjutab tähtaeg ja kokkulepe. Nimelt saab lepingu kehtivuse ajal üüri tõsta vaid siis, kui leping on sõlmitud vähemalt kolmeks aastaks ja üüri tõstmise kokkulepe on juba lepingusse sisse kirjutatud. Kui lepingus üüri tõstmise kokkulepe puudub, ei ole võimalik ka üüri suurust poolte kokkuleppeta enne lepingu lõppemist muuta.

Korteri pika- ja lühiajaline üürimine. Elan 7 korteriga majas. Soovin teada kas mul on õigus oma korterit üürile anda nii pika- kui ka lühiajaliselt. Majas on 3 korterit juba antud pikaajalisele üürile. Siit ka veel küsimus, kas teistel korteriomanikel on õigus selle üle otsustada, kas ma tohin või ei?

Omanikul on õigus oma korterit vabalt kasutada ja käsutada, selhulgas anda seda kasutusse teistele isikutele ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Siiski on korteriomaniku kohustus tagada, et ka korteri kasutajad hoiduvad teiste korteriomanike mistahes õiguste kahjustamisest ja käituvad heanaaberlikult. Mistahes kahjude ja rikkumiste eest vastutab naabrite ees korteri omanik, kes omakorda saab kahju hüvitamist nõuda üürnikult.

TERE.Kas valla sotsiaaltöötaja saab toimetulakutoetusel arvestada minu enese kaardile ise tehtud sularahasissemakset kuu sissetulekuks. raha olen võtnud oma kogutud nn hädarahast üürimaksmiseks

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek. 

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava inimese või perekonna sissetulekute hulka:

• riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
• kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
• riigi tagatisel antud õppelaenu;
• tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
• õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
• töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus (mitte kohustus) mitte arvata sissetulekute hulka:

• õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;

• konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;

• lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus. 

Tere. Mul oleks üks lihtne küsimus, et kas varalise kahjuga liiklusõnnetuses tekkinud kahju, mille tekitanud juht sündmiskohalt lahkus ja väärteo korras karistada sai selle eest on pankroti menetluse mõttes õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju või mitte?

Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Süü vormid on: 

• hooletus, 
• raske hooletus ja 
• tahtlus. 

Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. 

Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. 

Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. 

Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral.

Seega vastutab isik kahju tekitamise eest ka juhul kui puudus tahtlus tekitada kahju vaid ka juhul kui kahju tekitati näiteks hooletusest.

Tere selline mure et andsin võlgu inimesele 2 aastat tagasi ja siiamaani proovin tagasi saada. Kas on lootust kuidagi tagasi saada? Viimati 6 september inimene kusis mu pangakontot ja utles et kuu lõpus maksab aga enam kontaktile ta ei tule

Kas eraisikult eraisikule antud laenu on võimalik sisse nõuda, sõltub sellest kuidas on laenu andmine ja selle tingimused vormistatud ja tõendatavad. Kui on võimalik tõendada, et laenu anti ja millal pidi kokkuleppe kohaselt tagasi makstama, võib olla võimalik kokkuleppe täitmist nõuda kohtu kaudu. Konkreetsele olukorrale õigusliku hinnangu ja tulemuslikkuse perspektiivi välja selgitamiseks soovitan pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele. 

Kui soovin osta garaaži liikmelisust, kas siis on garaažiühistul ostueesõigus ning saavad mult selle ükskõik kuna seaduse järgi sama hinnaga ära osta, millega ostsin mina?

Ostueesõigust saab teostada kaasomandi korral või juhul, kui Teie põhikirjas on selline võimalus ette nähtud. Ostueesõigust saab teostada peale notariaalse ostu-müügi lepingu sõlmmist ühe kaasomaniku ja kolmanda isiku vahel. Kui põhikirjas on ette nähtud, et liikmesuse võõrandamisel kolmandale isikule on garaažaiühistul ostueesõigus, tuleb notariaalsest tehingust teada anda garaažiühistule. Selleks tuleb müüjal ostueesõigust omavale isikule sõlmitud müügilepingust ja lepingu tingimustest teada anda. Ostueesõiguse teostamisel on oluline tehingust teatamise aeg, sest avaldust ostueesõiguse teostamiseks saab esitada kahe kuu jooksul tehingust teada saamisest arvates. Seega ei ole võimalik ostueesõiguse teostamine rohkem kui kahe kuu möödumisel ajast, mil ostueesõigust omavale isikule tehingust ja selle tingimustest teada anti. Ostueesõiguse teostamine toimub ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Avaldus peab olema tehtud samas vormis, milles on sõlmitud leping, mille tagajärjel ostueesõiguse teostamise võimalus tekib ehk hooneühistu liikmesuse ostueesõiguse teostamise korral peab olema ka vastav avaldus notariaalselt tõestatud. Ostueesõiguse teostamisel astub ostueesõiguse teostamise soovi avaldanud isik ostja asemele lepingusse ja ostjale tagastatakse tasutud raha. 

Kas kohtusse põõrdumisel on oma tähtaeg, mis aja jooksul hagi esitada? Probleemid ahjuga, mille probleeme pottsepp ei suutnud garantii aja jooksul parandada. Ahju valmimisest mõõdas praeguseks 3 aastat

Puudusega teenuse saamisel tuleb esmalt avastatud puudusest teada anda teenuse osutajale (pottsepale). Kui puudust ei kõrvaldata, on Teil õigus pöörduda kohtusse õiguskaitsevahendi maksma panekuks. Kui puudusest teatamisest on möödunud enam kui 3 aastat, on teil jätkuvalt õigus kohtusse pöörduda, ent pottsepal on õigus soovi korral keelduda kohustuse täitmisest esitades Teie nõudele aegumise vastuväite. 

Tere päevast! Mis oleks mõistlik moraalne kahju rahas küsida kui peksti maas lamades ja peksjaid oli 2? Tänud ette!

Mittevaralise kahju hüvitise suurus sõltub teo kvalifikatsioonist ja kantud kahju ulatusest. Soovitan lähtuda senisest kohtupraktikast. Riigikohus on koostanud kohtupraktika kordusanalüüsi Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.2020. aastal (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf), millest võiks Teile abi olla.

Kui tegu kvalifitseerida näiteks kehalise väärkohtlemisena (KarS § 121 on näiteks aastatel 2018 – 2020 kõikide menetlusliikide lõikes suurim väljamõistetud hüvitis olnud 2 000 eurot (kolmes asjas) ja kõige väiksem 50 eurot (kahes asjas). Keskmine hüvitis oli 588 eurot ja mediaan 500 eurot.

Kui aga tegu on kvalifitseeritud kui Raske tervisekahjustuse tekitamine (KarS § 118), oli suurim väljamõistetud hüvitis 15 000 eurot (kahel korral) ja kõige väiksem 300 eurot. Keskmine hüvitis oli 4 153 eurot ja mediaan 3 000 eurot.

Üürisin enda korterit välja ukrainlasest kodanikule 1 a.. lepingu lõppes 31 aug.. korteri üleandmine toimus 11 sept. Korterit üle vaadates oli selge et korterit polnud koristatud. Kirjutasin ka üleandmis akti et korter on koristamata.. Üürnikule ütlesin nii kõnes kui ka kirjas, et võtan tagatisrahast(500€) maha aug. kuu kommunaalid ja üüri plus koristamisteenuse tasu(150€). Ja nüüd probleem, et miks ta nii vähe tagasi sai tagatist, et ta pole nõus koristamisteenuse eest maksma ja nõuab mult 500€ tagatisraha. Kui ma seda ei tee siis ähvardas kohtuga. Kuidas sellises olukorras käituda?

Seaduse kohaselt peab üürnik eluruumi pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest. Seega on ilmselge, et iga asi mida kasutatakse ka kulub ja see kulumisega seotud kahju on omanikule üüriga hüvitatud. Üürnikule üle antud eluruum on üldjuhul uue elaniku sissekolimiseks ette valmistatud ja koristatud ning eeldatakse, et tagastamisel peab eluruum olema samuti korras. Kui eluruum vajas koristamist, peaks koristamise vajadus olema fikseeritud ja selle maksumus tõendatud.

Tulenevalt VÕS §-st 308 võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses; tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga, intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha; üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu.  Kui nii koristamisvajadust kui koristuse maksumust on võimalik tõendada ja Te olete üürnikule esitanud vastava nõude, oli Teil õigus oma nõue tagatisrahast maha arvata ja Teil ei peaks olema põhjust kohtumenetlust karta.

Olen töötanud käsunduslepinguga müügitööl, mis hōlmab internetipoodi ja facebooki. Sooviksin töölt lahkuda ja luua enda firma, mis hōlmaks samuti erinevate toodete müüki. Käsunduslepingus on välja toodud, et „tähtajatult peale lepingu lōppemist ei tohi kasutada infot ise ega edastada kolmandatele isikutle ja kasutada majanduslikes huvides“. Kas see on seaduspärane? Kui lōpetan lepingu, kas siis ei tohiks enda äri nö teha? Lisan ka, et hetkel olen tööl mis müüb erinevaid tooteid üle maailma mitte kindlad patendeeritud vms tooted.

Käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal  nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks. Mis on käsundiandja ärisaladus, peab olema käsundiandja poolt selgelt esile toodud ja seda tuleb järgida. Siiski ei saa olla piirang nii ulatuslik, et välistaks samal tegevusalal tegutsemise.