Leping

Kas seadusandlus reguleerib, et iga kinnistu peab omama eraldi lepingut, olenemata sellest, et olen mõlema kinnistu omanik? Tekkinud on olukord, kus veeteenuse pakkuja on sõlminud ühe ja sama lepingunumbri alusel müügilepingud kahe erineva kinnistu kohta ning väidab, et ühe lepingunumbri all võib olla lõpmatu arv kinnistuid või tarbimisobjekte. aastal kinnistuga nr 2 lepingu sõlmimise ajal oli esitatud avaldus, kuid ei olnud mingeid viiteid sellele, et sõlmitakse olemasoleva 2010. aastal sõlmitud lepingu lisa, mille objektiks on teine kinnistu nr 1. Kuidas tõestada veeteenuse pakkujale, et iga kinnistu puhul peaks olema eraldi leping, kuna iga kinnistul on oma kohustused ja võlaõiguslikud suhted, ning tarbimist tuleb arvestada ja kajastada eraldi? Arvestades, et lepingu täiendamist või muudatusi ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuidas viidata võlaõigusseaduse § 29 lg 3-le, mille järgi sõlmitud lepingud on iseseisvad dokumendid?

Kui kinnistutel on sama omanik ja teenuse osutajaks on sama isik on võimalik sõlmida üks leping erinevate tarbimiskohtade varustamiseks. Kui aga kinnistute omanikud on erinevad, peab ka leping olema sõlmitud iga kinnistuga eraldi.