Viivis

Kui suurt viivist on võimalik nõuda läbi kohtu? Kas on õigus nõuda 0.2% päevas põhinõudest?

Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 on viivise määra kohta sätestatud järgmist: Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Et nõue on antud kohtumenetlusse, ei muuda eelnimetatud põhimõtet. Seega, kui nõue tuleneb lepingust ja lepinguga on kokku lepitud viivisemäär 0,2% päevas, on õigus sellist viivist nõuda ka kohtumenetluses, pidades silmas, et teil on õigus nõuda põhinõuet ületavate kõrvalkulude vähendamist põhinõude suuruseni. Kui aga leping puudub või seal ei ole viivise kohta kokkulepet, saab viivise määraks olla vaid poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded), millele lisandub 8% aastas.