Eluruumi üürilepingu erakorraline ülesütlemine
Tere. Andsin teada korterist välja kolimise soovist 1 mai emaili teel ja 5 mai smsi teel. Üürileandja helistas ja mõistis, kolisin korterist välja 27 mai ja ilma üleandmisakti allkirjastamata, üürileandjat nägemata, temale helistades oli vaid vastus "jäta võtmed lauale". Nüüd, 21 juuni on ta mulle saatnud arved, üüri eest juuni ja pool juulit, kommunnaalid, arved puhastuseks (240 eurot, mis on silmnähtavalt liiga palju ning korter oli minu poolt jäetud puhas), segisti vahetus ja arveid veel. Ning ka deposiit on tagastamata. Lepingu lõpetamisel tuginesin: VÕS § 313 lg 2 – 30-päevane etteteatamine igal ajal VÕS § 314 – mõjuval põhjusel erakorraline lõpetamine Praeguseks olen leidnud veel põhjuseid ja seaduseid vaidlustamiseks arvetele, rendile ja kommunnaalide maksmiseks kuni juuni alguseni. Kas on teil veel nõu ?
Üürnikul on õigus üürileping erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel (VÕS § 313 lg 1). Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab (VÕS § 313 lg 1). Erakorralisest ülesütlemisest ei pea ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti (VÕS § 313 lg 3). Elu- või äriruumi üürilepingu ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (VÕS § 325 lg 1).Erakorralist ülesütlemist peab põhjendama nii faktiliste asjaoludega kui õiguslike alustega, millele tuginetakse. Nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine (VÕS § 325 lg 5).
Kui leping on üles öeldud nõuetele vastavalt ja teine pool ei ole sellele vastuväiteid esitanud, lõpeb see avalduses näidatud kuupäeval. Üürnikul tuleb tasuda üüri aja eest enne lepingu lõppemist ning enne lepingu lõppemist tarbitud teenuste eest.
Kas üürileandjal on õigus esitada kahju hüvitamise nõudeid, sõltub nõuete sisust, kahju olemusest ja kas kahju tekkimine on üürniku vastutusalas ja tõendatud. Üürnik peab kompenseerima varale tekitatud kahju, näiteks millegi lõhkumine või määrimine. Loomulik kulumine on eseme või objekti jms amortiseerumine, mis paratamatult juhtub kõigega mingi aja vältel. Näiteks korteri siseviimistlus, tehnika ja mööbel. Ka parima tahtmise juures ei ole võimalik nende esialgset seisukorda igavesti säilitada. Seetõttu peab üürileandja alati arvestama, et tema elupind vajab mõne aja tagant remonti, sealne kodumasin tahab parandamist või mööbel välja vahetamist. See on üürileandjaks olemise kulu igakuise tulu teenimise kõrval. Loomuliku kulumisega seotud parandustööde hüvitamist üürnikult nõuda ei saa. Kõige levinum praktika, mida näitavad ka kohtu- ja üürikomisjoni otsused, toetab seda, et üürileandja peab loomuliku amortisatsiooniga arvestama siis, kui ta enne lepingu sõlmimist kalkuleerib üürihinda. Siiski on üürileandjal ja üürnikul võimalik omavahel kokku leppida, et pärast lepingu lõppemist tagastab üürnik eluruumi seisundis, kust on kõrvaldatud tavapärase kasutamisega tekkinud kulumine/halvenemine või üürnik kannab mõistlikul määral sellega seotud vajalikud kulud. Kokkuleppe peab olema vormistatud kirjalikul kujul ja lepingu sõlmimisega samal ajal. Vastasel juhul see ei kehti.
Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu (VÕS § 308 lg 3).
Soovitan Teil pöörduda individuaalsele õigusnõustamisele, esitada juristile tutvumiseks oma üürileping, esitatud ülesütlemisavaldus ja üürileandja nõue ning analüüsida Teie olukorda konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt.