Isikuandmete vaatamine

Kas kohtutäituril on õigus käia iga kuu kindlal kuupäeval rahvastikuregistris minu, kui mittevõlglase kohta tegemas päringuid? Ühelgi KT-l ei ole minu vastu nõudeid.(Igasugused võlad puuduvad) Päringuid tehakse iga kuu 8.ndal kuupäeval alates märts 2025 ja seda süstemaatiliselt.

Kui on kahtlus, et andmete vaatamiseks pole olnud põhjust, tuleb meil endal kõigepealt ise päringu tegijaga selguse saamiseks suhelda. Küsimus tuleb saata asutusele või ettevõttele, kes on päringu teinud. Tavaliselt suudetakse küsijatele toimingu tagamaa ära selgitada. See tähendab andmetöötlejale ehk meie andmete kohta päringu tegijale vastamist vähemalt küsimustele, kes on isikuandmeid vaadanud ja millisel eesmärgil. Tavapäraseks praktikaks on saanud ka see, et inimesele antakse teada, millisel õiguslikul alusel on päring tehtud. Selleks saab olla kas nõusolek, lepingu täitmine, vastutava töötleja juriidilise kohustuse täitmine, eluliste huvide kaitse, avaliku võimu teostamine või ettevõtete puhul lisaks õigustatud huvi.

Igal andmetöötlejal on kohustus vastata arupärimisele ühe kuu jooksul. Ühe kuu pikkune tähtaeg tuleb isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis selgitab, et „vastutav töötleja esitab andmesubjektile tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist küsitud teabe“. Seda ajavahemikku võib vajaduse korral pikendada kahe kuu võrra, võttes arvesse taotluse keerukust ja hulka. Inimest peab aga igast taolisest pikendamisest ja viivituse põhjustest ühe kuu jooksul teavitama.

Kui aga pöördumisele ei vastata või jääb kogu olukord endiselt segaseks, on võimalik pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Selleks tuleb täita sekkumistaotlus, kuhu saab kirjutada, kes on inimese õigusi rikkunud ja kuidas. Täitmise juures on oluline veel see, et taotlusele oleks juurde pandud ka väljavõte päringust ning osapoolte selgitused.