Tervist. Küsimus selline, endine tööandja jättis maksmata viimased palgad ja puhkusetasu. Maksu ja Tolliameti ees tal võlg maksmata maksude näol juba 94000 eurot. Töövaidluskomisjon nõudis minu kasuks välja kõik töötasud ja puhkusetasu. Vahepeal on aga firma kirjutatud nn "tankisti" nimele ja endine tööandja tegutseb samal alal uue firmaga. Maksu ja Tolliametist ma mingit abi ei saanud ja tundubki üsna lootusetu oma rahasid sealt kätte saada. Ometi on töövaidluskomisjoni otsusega minu nõuded rahuldatud. Kas on mingit lootust need rahad kunagi üldse kätte saada? Ja kas sellisel juhul on mingit mõtet teha avaldus politseile endise tööandja vastu kelmuse kahtlustused?

Kui Teil on olemas jõustunud Töövaidluskomisjoni otsus, tuleks alustada täitemenetlust. Täitemenetluses selgub, millised on ettevõtte varad ja kas viiakse läbi likvideerimist. Kui ettevõtte suhtes on algatatud likvideerimismenetlus, tuleb oma nõue esitada likvideerijale. Samuti on võimalik töötajal kohtutäituri teatise ja töötasu nõude alusel teha kohtule avaldus tööandja pankroti väljakuulutamiseks. Kui ka tööandjal vara napib, saab sel juhul Töötukassast pankrotihüvitist. Töötukassa makstava pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Olin endise tööandjaga töövaidluskomisjonis ja sain sealt nüüd otsuse kätte. Kõik minu rahalised nõuded rahuldati ja tööandja peab need tasuma. Endine tööandja kirjutas aga firma juba ümber 100% sellisele ettevõttele, kes tegeleb firmade likvideerimisega. Endine tööandja tegutseb juba uue firmaga. Kuidas ma need sisse sissenõutavad summad sealt siis kätte saan?

Kui töövaidluskomisjoni otsus on juba jõustunud, esitage kohtutäiturile avaldus nõude sundtäitmiseks. Seejärel alustab kohtutäitur täitemenetlust ja viib läbi täitetoimingud. Kohtutäiturile on võimaldatud ligipääs informatsioonile ettevõtte varade kohta ja tema suhtes alustatud täitemenetluste kohta. Kui täitemenetluses ilmneb mõne aja möödudes, et nõuet ei ole võimalik rahuldada, tuleb kohtutäiturilt selle kohta tõend küsida ja alustada tööandja pankrotimenetlust. Isegi kui pankrotti välja ei kuulutata või ka pankrotimenetluses ei õnnestu nõuet täita, saate Töötukassale esitada taotluse pankrotihüvitise  saamiseks.

Tere! Soovin esitada oma endise tööandja vastu pankrotiavalduse kohtusse, et saada kätte oma saamata jäänud palgaraha, puhkuse- ja vallandamise hüvitist. Nende suurus on kohtu poolt juba jõustunud otsusega kindlaks tehtud. Aasta algus olen esitanud ka täitemenetluse avalduse, kuid ka see ei ole andnud tulemusi. Sooviksin leida vormikohast avalduse blanketti, et esitada kohtule tööandja suhtes oma pankrotiavaldus.

Esmalt tuleks uurida, ega keegi ei ole juba alustanud ettevõtte suhtes pankrotimenetlust. Võimaluse sellise info otsimiseks annab Ametlikud Teadaanded.

Kui on kindel, et keegi veel pankrotiavaldust ettevõtte suhtes esitanud ei ole ning seda ka teha ei kavatse, siis võib ka töötaja ise sellise käigu ette võtta lähtudes pankrotiseadusest. Kuid seda ei tohi teha kergekäeliselt.

Kohtule esitatavas avalduses tuleb selgelt välja tuua, et esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest.

• Tööandja ei ole tasunud töötajale töötasu ja/või lõpparvet 30 päeva jooksul pärast selle sissenõutavaks muutumist ning töötaja on ettevõtet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettevõte ei ole ka pärast seda 10 päeva jooksul oma võlgnevusi tasunud.
• Ettevõtte suhtes käib juba täitemenetlus, kuid selle käigus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu suudetud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et ettevõttel ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
• Ettevõte hävitab, peidab või kulutab (sh nö kandib teise ettevõttesse) teadlikult oma vara või ettevõtte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel on ettevõte on muutunud maksejõuetuks.
• Tööandja on ise teatanud (vähemalt e-kirjaga) töötajale või kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita.
• Tööandja ettevõtte juhatuse liige (või liikmed) on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil.

Tööandja tegevuskoha maakohtule esitatav pankrotiavaldus peab olema piisavalt põhjendatud ning selles tuleb välja tuua konkreetne summa, mis ettevõte töötajale võlgu on ja millisel õiguslikul alusel (lepingust, otsusest) ning kindlasti märkima aja, millal ettevõte oleks pidanud summa välja maksma.

Pankrotiavalduse esitamiseks vormi ei ole, avaldus tuleb esitada lähtudes eeltoodud soovitustest

Tere Sain koondamisteate 10.10.2023 ja viimane tööpäev oli 10.11.2023. Firma andis sisse pankrotiavalduse 9.11.2023. Lõpparvet ei oli mulle välja makstud, kuigi on lubatud. Olen uues kohas tööl alates 14.11.2023. Kuidas saaksin taotleda lõpparve maksmist?

Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik rahalised nõuded. Tööandja maksejõuetuks tunnistamine ehk pankroti väljakuulutamine või ka pankroti raugemine annab töötajatele võimaluse saada oma töösuhtest tulenevate nõuete osas hüvitist vähemalt osaliselt Eesti Töötukassa vahenditest. Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on ülempiirid. Rohkem on võimalik informatsiooni saada Tööinspektsiooni veebikeskkonnast Tööelu.

Seega on Teil õigus saada töötasu, saamata jäänud puhkusetasu ja töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitised (koondamishüvitise). Hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur.

Tere! Mul oleks paar küsimust seoses tööandja pankrotiga ja sellest tulenevate hüvitiste maksmisega töötajale. Hetkel on ettevõtte pankrotimenetlus selles etapis, kus ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule vajalikud dokumendid ja kohus pole veel pankrotti välja kuulutanud. Kui kohus kuulutab pankroti välja, siis on töötajal õigus saada hüvitist (saamata jäänud töötasud, puhukusetasud ja hüvitis töölepingu ülesütlemise eest), mille nõuded esitab pankrotihaldur Töötukassale ja maksab välja Töötukassa. Sellega seoses toimub kollektiivne koondamine. 1. Kas selle puhul peab ka 30 päeva veel ette teatama, või on pankrotihalduril võimalik need töölepingud lõpetada kohe pärast pankroti väljakuulutamist? Ja kas sel juhul on ka siin õigus saada töötajal hüvitist ühe kuupalga ulatuses (kui staaž on alla 5 aasta), kuna leping lõpetatakse varem? Kui töötajal õnnestub leida vahepeal uus töökoht ja uus tööandja sooviks näiteks, et töötaja asuks uuele kohale võimalikult kiiresti, aga kohus ei ole veel pankrotti välja kuulutanud ja seega pole senine tööleping veel lõpetatud, samuti pole teada, millal täpselt kohus otsuse langetab ja kui kiiresti siis see töölepingute lõpetamine toimub. Sellises olukorras: 2. Kas töötajal on võimalik ise tööleping erakorraliselt üles öelda ka lihtsalt põhjusel, et leidis uue töökoha? Kas sellele rakendub ka mingi etteteatamistähtaeg? Või on töötajal võimalik sõlmida ka uues kohas juba tööleping täistööajaga ilma hetkel kehtivat lepingut ise üles ütlemata ehk siis oleks samal ajal justkui kaks täistööajaga töölepingut? 3. Kuidas sellisel juhul (kui töötaja lõpetab ise töölepingu enne, kui kohus kuulutab välja pankroti) on pankrotiga seotud hüvitistega - kas need maksab endiselt välja Töötukassa või liigub see nõue täies mahus koos teiste võlausaldajate nõuetega sinna pankrotimenetlusse ja võib-olla kunagi aastate pärast on võimalik sealt kätte saada maksmata tasud? 4. Või on siiski töötaja jaoks mõistlikum variant oodata ära pankroti väljakuulutamine ja sellega seoses ka töölepingu lõpetamine? Ette tänades

Töölepingu seaduse § 89 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt koondamise tõttu üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sealhulgas ka koondamine. Koondamisel tuleb järgida seaduses sätestatud etteteatamistähtaegu ja nende järgimata jätmisel hüvitada vähem etteteatatud aeg rahas. Hüvitised on seotud koondamisolukorraga ja töölepingu lõppemisel muudel alustel (ükskõik kas töötaja või tööandja algatusel) kohalduvad just nende konkreetsete aluste sätted.  Seega ei pruugi töölepingu üles ütlemise töötaja poolt tuua kaasa õigust mistahes hüvitisele.

Töölepingu lõppemisel muutuvad sissenõutavaks kõik rahalised nõuded. Tööandja maksejõuetuks tunnistamine ehk pankroti väljakuulutamine või ka pankroti raugemine annab töötajatele võimaluse saada oma töösuhtest tulenevate nõuete osas hüvitist vähemalt osaliselt Eesti Töötukassa vahenditest. Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on ülempiirid. Rohkem on võimalik informatsiooni saada Tööinspektsiooni veebikeskkonnast Tööelu.

Seega, kui töölepingu ütlete üles Teie, on Teil õigus saada töötasu, saamata jäänud puhkusetasu ja töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitised, kui lõppemise õiguslik alus näeb ette sellega kaasneva hüvitise. Koondamishüvitist sellega ei kaasne.

Tere. Ettevõtte on lõpetanud töötajatega töölepingu paragrahv 89 lõige2 punkt2 30.septembril 2023. Kas me oleksime pidanud saama lõpparve tööandjapoolt esitatuna või peame seda nõudma pankrotihaldurilt? Mis konkreetselt peavad olema lõpparvel kirjas? Ja kas oma nõuded peame esitama enne kohut (23.oktoober) haldurile või siis kui kohus teeb oma lõpliku otsuse? Aitäh

Küsimusest nähtub, et töölepingud on lõpetatud koondamise tõttu ja tööandja suhtes on käimas pankrotimenetlus. Töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega nii tähtajatu kui ka tähtajalise töölepingu lõppemise päeval maksab tööandja töötajale välja kõik töötaja teenitud tasud ja hüvitised. Eelkõige koosnebki lõpparve töötaja väljateenitud töötasust ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkusehüvitisest. Tööandja peab töölepingu lõppemisel välja maksma ka muud tasud, kui need on sissenõutavaks muutunud, näiteks haigushüvitise, välislähetuse päevaraha, lisatasud, see ongi lõpparve. Töötaja peab tööandjale tagastama töö tegemiseks antud vahendid (nt võtmed, uksekaardid, mobiiltelefon jne).

Töötajad koheldakse pankrotimenetluses kui võlausaldajaid, ent täiendavalt on tagatud riiklik hüvitis.

Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale järgmised tasud:

• enne tööandja maksujõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu kuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu – kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses – kuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.

Pankrotihüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur.

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 järgi on inimesel õigus hüvitisele tööandja maksejõuetuse korral siis, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 tähenduses. Seega on oluline, millises etapis on Teie tööandja pankrotimenetlus.

Tervitused Sooviksin abi ja soovitusi, kuidas oleks õige käituda järgmises olukorras, mis on tööandja juures tekkinud. 1) Ettevõte on rahalistes raskustes. Viimased kaks kuud ei ole suudetud palka õigeaegselt maksta ja on tehtud seda osaliselt. 2) Ettevõtte juht räägib pidevalt sellest, et rahaline seis on miinuses ja kui nii edasi läheb on ettevõte varsti pakrotis. 3) Tööandja on sundinud oma töötajaid otsima kliente sõprade ja tuttavate seast ning kohustanud nad potentsiaalsete klientidena kontorisse esitlusele kutsuma. Kõik eelnev annab selge pildi, et ettevõtte finantsseis on kehv ja üritatakse meeleheitlikult palkade maksmiseks kusagilt kiiresti käivet tekitada. Uusi kliente sellegipoolest pole õnnestunud saada. Ettevõte juhi järgmised sammud viitavad selgelt, et midagi on plaanis. Ettevõtte majanduslik seis on väga halb, ettevõtte juht ja omanik läks 3 nädalasele puhkusele ja teavitas avalikult sotsiaalmeedias kuidas ta on oma ettevõtte käekäigu ja heaolu puhkuse perioodiks töökollektiivi kätte usaldanud, et näha kuidas nad hakkama saavad. ( justkui eelmäng, et puhkuselt naastes midagi korraldada ja kõiges töötajaid süüdistada) Tegevjuht naases puhkuselt. Blokeeris kõikide töötajate töökontode ligipääsud ilma sõnagi ütlemata. Kutsus töötajad järgmiseks päevas kontorisse ja üritas töötajaid sundida omal soovil lahkumisele alla kirjutama. Ähvardades sealjuures, et muidu lõpetab ta paragraaf 88 alusel ise töötajatega töölepingu, teeb nende elu põrguks nii, et nad mitte kunagi kuhugi tööle ei saaks. Milline peaks olema töötaja järgmine mõistlik samm. Keegi ühelegi dokumendile alla ei kirjutanud. Mingit märget maha ei jää, et selline dokument töötajale üldse anti ( ilma andmeteta ja allkirjadeta lõpetamisteatis paragraaf 88 ilma täpsustava lõiguta) Olukord on selline, kus töölepingut lõpetatud pole aga töötajatel pole ka ligipääsu, et oma igapäevatööd teha. Kuidas sellises olukorras käituda ? Kas töötaja peaks sellisel juhul teavitama tööandjat tööks vajalike ligipääsude puudumisest, mis ei võimalda tööd teha ? Kas töötajad peaksid ise tööandjaga erakorraliselt töölepingu üles ütlema ning nõudma töövaidluskomisjonis hüvitist ? Arvestades ettevõtte majanduslikku seisu, siis reaalselt ei ole tööandja finantse, et päeva pealt tasuda töötajatele vähem ette teavitatud perioodi eest hüvitist, jooksva kuu palka, kasutamata puhkusejääki. Millises jadas peaksid tööandjad esitama ettevõtte kohta pankrotiavalduse ? Kas kõigepealt tuleks käia ära töövaidluskomisjoni ja seal oma õigus hüvitise osas välja nõuda? Samas sellisel juhul on lepingu lõppemisega kohustuslikud rahad ettevõttel ikka maksmata. Või peaks need kaks protsessi käima käsikäes? Pankrotiavaldus sisse kui ettevõte lõpparvet ära ei tasu, pluss töövaidluskomisjoni vaidlus põhjendamatu töölepingu lõpetamise eest. 

Tööleping tuleb üles öelda vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on lepingud praegu kehtivad. Nüüd on töötajal võimalik valida, kas soovib töölepingut jätkata ja vägikaigast vedada või ütleb ise töölepingu erakorraliselt üles tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Rikkumine kirjeldatud juhul seisneb kokku lepitud töö mitteandmises. Erakorralisest ülesütlemisest ette teatama ei pea, küll tuleb näidata avalduses ära ülesütlemise põhjus ja lepingu lõppemise päev.Tööandja võib töötaja erakorralist ülesütlemisavaldust töövaidlusorganis vaidlustada, kui ta sellega ei nõustu. 

Kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui hüvitist lõpparve koosseisus välja ei maksta, saab pöörduda rahalise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta.

Välja mõistetud tasu saab sisse nõuda kohtutäituri vahendusel või panna maksma oma nõue pankrotimenetluses.

Tere Olukord, millele sooviksin abi: xxx OÜ kuulutati välja pankrot: 20.02.2023 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=xxxx Pankrotihalduriks määrati xx, talle on esitatud dokumendid saamatajäänud töötasu suhtes vajaminevate tõenditega. Seniajani ei saa haldur esitatud töötukassale makseandmed, et töötajad saaksid saamata jäänud palga kohta kompensatsiooni. Kuidas soovitate edasi liikuda, kas nendel tegevustel on tähtajad? Eesmärk oleks töötajatele riigipoolne kompensatsioon 

Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 järgi on inimesel õigus hüvitisele tööandja maksejõuetuse korral siis, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 tähenduses. Seega on oluline, millises etapis on Teie tööandja pankrotimenetlus.