Tere Tööandja pankrotis. 1. Töötukassa arvestanud maikuu eest 7p vähem töötasu hüvitist, pankrot 20.05 kuid reaalne töö ja koondamisteade 29.05.2026 (töötukassa II teatise varasem kp oli 28 mai). 2. II samba makse 4% töötasust maha arvestatud kuid Pensionikontole saabunud ei ole. Pankrotihaldur, finants ega Töötukassa ei oska öelda kuidas õhusoleva summa osas nõue esitada. Kuidas ja kellele antud nõue esitada? Tööandjal vahendid puuduvad.

Lähtudes esitatud asjaoludest:
•    tööandja pankrot kuulutati välja 20.05.2026;
•    töötaja jätkas tegelikku töö tegemist kuni 29.05.2026;
•    koondamisteade esitati 29.05.2026;
•    Töötukassa II teatises oli varasem kuupäev 28.05.2026;
•    Töötukassa arvestas maikuu hüvitist 7 päeva võrra vähem;
•    töötasust peeti kinni kohustusliku kogumispensioni II samba makse 4%, kuid vastavat laekumist pensionikontole ei ole toimunud.
Esitan järgmise õigusliku hinnangu.
1. Töötukassa poolt maikuu töötasu hüvitise vähendamine
Töötajal tekib õigus töötasule töö tegemise eest kuni töölepingu kehtivuse lõppemiseni. Tööandja kohustus maksta töötajale töötasu tuleneb töölepingu seadusest.
(Töölepingu seadus § 28 lg 2 p 2 – tööandja kohustus maksta töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; § 33 lg 1 – tööandja kohustus maksta töötasu töötajale ettenähtud ajal.)
Tööandja maksejõuetuse korral on tegemist eraldi töötuskindlustuse hüvitise liigiga.
(Töötuskindlustuse seadus § 5 p 3 – seaduses sätestatud hüvitis tööandja maksejõuetuse korral.)
Tööandja loetakse Töötuskindlustuse seaduse tähenduses maksejõuetuks juhul, kui kohus on tööandja pankroti välja kuulutanud või esineb muu seaduses sätestatud maksejõuetuse alus.
(Töötuskindlustuse seadus § 19 – tööandja maksejõuetuse mõiste.)
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale seaduses nimetatud tasud, sealhulgas:
1.    enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töötasu;
2.    enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud puhkusetasu;
3.    töölepingu lõpetamisega seotud seadusest tulenevad hüvitised seaduses sätestatud ulatuses.
(Töötuskindlustuse seadus § 20 lg 1 p 1–3 – hüvitatavad tasud tööandja maksejõuetuse korral.)
Käesolevas olukorras on määrava tähtsusega, kas töölepingu lõppemine toimus 29.05.2026 ning kas ajavahemikul 21.05–29.05.2026 tekkis töötajal töötasunõue tööandja vastu.
Kui Töötukassa on hüvitise arvestamisel lähtunud üksnes pankroti väljakuulutamise kuupäevast 20.05.2026 ning jätnud arvestamata pärast seda tegelikult tehtud töö eest tekkinud töötasu, tuleb kontrollida, kas hüvitise määramisel on õigesti kohaldatud Töötuskindlustuse seaduse § 20 nõudeid.
Hüvitise taotlemise menetluses esitatakse Töötukassale vajalikud andmed töötaja töösuhte, saamata jäänud töötasu ja muude hüvitatavate nõuete kohta.
(Töötuskindlustuse seadus § 21 lg 1 ja lg 1¹ – hüvitise taotlemine tööandja maksejõuetuse korral ning taotluses esitatavad andmed.)
Kui Töötukassa otsus ei vasta tegelikele asjaoludele, on töötajal õigus esitada haldusaktile vaie.
(Haldusmenetluse seadus § 71 lg 1 – õigus esitada vaie haldusakti või toimingu peale; § 56 lg 1 – haldusakti põhjendamise kohustus.)
Töötukassale tuleb esitada:
•    vaie või taotlus otsuse ümbervaatamiseks;
•    tööleping;
•    koondamisteade 29.05.2026;
•    tööaja arvestus või muu tõend töö tegemise kohta kuni 29.05.2026;
•    palgaarvestused;
•    Töötukassa otsus ja teatised.
2. Töötasust kinni peetud II samba makse, mida pensionikontole ei ole kantud
Kui tööandja pidas töötaja töötasust kinni II samba makse, kuid ei kandnud seda pensionikontole, on tegemist tööandja seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega.
Kohustusliku kogumispensioni maksete tegemine toimub kogumispensionide seaduses sätestatud korras.
(Kogumispensionide seadus § 6 – kohustusliku kogumispensioni makse tasumise kohustus; § 7 – makse suurus ja arvestamine.)
Töötasust kinnipeetud summa ei ole töötaja vabatahtlikult tasutud makse, vaid tööandjale seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks üle antud summa, mille tööandja peab edasi kandma seaduses ettenähtud korras.
Kui tööandja on pankrotis, tuleb töötaja nõue esitada pankrotimenetluses.
Võlausaldaja peab pankrotimenetluses esitama nõude pankrotihaldurile koos nõude aluse ja suurust tõendavate dokumentidega.
(Pankrotiseadus § 93 lg 1 – nõude esitamine pankrotimenetluses; § 94 lg 1 – nõudeavalduse sisu ja tõendite esitamine.)
Nõudeavalduses tuleb märkida:
•    tööandja andmed;
•    nõude suurus;
•    periood, mille eest II samba maksed kinni peeti;
•    asjaolu, et tööandja ei ole makseid pensionikontole üle kandnud;
•    nõuet tõendavad dokumendid.
Lisad:
•    palgalehed;
•    töötasu arvestused;
•    pensionikonto väljavõte;
•    tööandja palgaarvestuse andmed;
•    pangakonto väljavõtted.
3. Maksu- ja Tolliameti poole pöördumine
Kuna II samba maksete deklareerimine ja tasumine on seotud tööandja maksukohustuste täitmisega, on põhjendatud esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus kontrollida:
•    kas tööandja deklareeris II samba maksed;
•    kas need jäid tasumata;
•    milline on tööandja maksuarvestuse seis.
(Maksukorralduse seadus § 10 lg 3 – maksuhalduri ülesanne kontrollida maksukohustuste täitmist.)
MTA vastus võib olla oluline täiendav tõend pankrotihaldurile esitatava nõude põhjendamisel.
4. Kokkuvõte
Soovitatavad toimingud:
1. Esitada pankrotihaldurile nõudeavaldus, milles kajastada:
•    võimalik saamata jäänud töötasu perioodi 21.05–29.05.2026;
•    töötasust kinni peetud, kuid pensionikontole kandmata II samba maksed;
•    kõik nõuet tõendavad dokumendid.
2. Esitada Töötukassale vaie või taotlus hüvitise ümberarvestamiseks, viidates:
•    tegelikule töötamise perioodile kuni 29.05.2026;
•    töölepingu tegelikule lõppemise kuupäevale;
•    Töötuskindlustuse seaduse § 20 alusel hüvitatavatele nõuetele.
3. Esitada Maksu- ja Tolliametile päring II samba maksete staatuse kontrollimiseks.
Käesolev hinnang põhineb esitatud asjaoludel. Lõplik õiguslik hinnang sõltub pankroti väljakuulutamise määrusest, töölepingu lõpetamise dokumentidest, Töötukassa otsusest ning tööandja esitatud deklaratsioonidest.

Töölepingu lõpetamisel jättis tööandja mulle maksmata viimase kuu töötasu ja kasutamata puhkuse kompensatsiooni. Töövaidluskomisjon on teinud minu kasuks otsuse. Tööandja vaidlustas TVK otsuse kohtus. Olen andnud kohtusse hagi endise tööandja vastu ja tööandja pidi kohtule andma hagi vastulause kuu aega tagasi. Mul puudub info kas seda on tehtud või mitte. Samas on ettevõte kuu aega tagasi liikunud likvideerijale. Kuidas ma antud olukorras käituma peaks?

Hagimenetluses võib kohus jätta tööandja hagi rahuldamata, kui hageja kohtule ei vasta. Täpsemalt saate hagimenetluses teavet pöördudes kohtusse e-toimiku kaudu. 

Hagimenetlusest olulisem on Teie puhul aga tööandja likvideerimismenetlus. Kui ettevõte on likvideerimisel ja varadest ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Samuti võib pankrotiavalduse esitada võlausaldaja, sh töötaja [Pankrotiseadus § 9].

• Pankrotiavalduse esitamisel algab pankrotimenetlus, kus töötaja nõue (lõpparve, töötasu, puhkusetasu) kuulub rahuldamisele eelisjärjekorras.
• Kui tööandja tunnistatakse maksejõuetuks, on töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist Eesti Töötukassast [Töötuskindlustuse seadus § 21, § 22, § 19].
• Pankrotimenetluses tuleb oma nõue esitada pankrotihaldurile, kes korraldab varade jagamise.

Seega, antud juhul pöörduge tööandja likvideerija poole ja küsige selgitust, kas tööandja suhtes algatatakse pankrot. Samas võite esitada ise kohtule avalduse tööandja suhtes pankroti algatamiseks. Kui on ka teisi töötajaid, kellel on saamata töötasu, siis on mõistlik esitada ühiselt avaldus tööandja pankroti algatamiseks.

Töötajad võivad esitada ühiselt pankrotiavalduse tööandja vastu, kui neil on tööõiguslikud nõuded (nt saamata töötasu). Avaldus võib olla ühine, kuid iga töötaja nõue tuleb avalduses eraldi välja tuua ja tõendada. 

Kui kaua võtab aega ettevõtte pankroti avalduse saatmisest töölisele üvitise saamiseni? Väljamaksmiseni?

Pankrotihüvitist (tööandja maksejõuetuse hüvitise) maksab Töötukassa ja selle eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale sellekohase avalduse pankrotihaldur, ajutine pankrotihaldur või võlausaldaja, kelleks on töötaja ise. Töötajal on õigus taotleda pankrotihüvitist, kui kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata või pankrotiavalduse läbi vaatamata põhjusel, et töötajal puuduvad pankrotiavalduse esitamise järel vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks. Hüvitist on võimalik taotleda pärast seda, kui kohus on tööandja maksejõuetuks tunnistanud. Seda saavad teha töötajad, kes on esitanud pankrotiavalduse, mille alusel on kohus tööandja maksejõuetuse välja kuulutanud. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval pärast avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamist. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra. Nii pikendamisest kui ka selle põhjustest teatab töötukassa kohe avalduse esitajale.

Hüvitise määramisel makstakse see hiljemalt viiendal kalendripäeval pärast otsuse tegemist töötaja pangakontole.

Tere, Firma kus töötasin eelmisel aastal on lõpuks jõudnud kohtuotsuseni, pankrotimenetlus ei kuulutatud välja raugemise tõttu. Minu küsimus on meie kui töötajate kohta.Kas raugemise tõttu peame veel mingeid dokumente edastama haldurile või pankrotihaldur peab edastama vajalikud dokumendid töötukassasse,et meie saaksime jäämata saanud palgad ja muud . Mulle jäi arusaamatuks lause: Ajutise halduri aruande kohaselt on kõik töölepingud lõppenud ning töötajatel ei ole nõudeid osaühingule. Mida see täpselt tähendab,kas meil ei ole õigust saada töötukassast jäämata saanud palgad ja muud? Ette tänades, D

Soovitan Teil esitada kogu kohtumäärus individuaalsel õigusnõustamisel juristile tutvumiseks ja Teile selgitamiseks. Ühe määrusest välja võetud lause alusel ei ole võimalik olukorrale hinnangut anda. Teie tsiteeritud lausest nähtub, et ajutine pankrotihaldur on esitanud aruande, mille kohaselt ei ole töötajatel ettevõtte vastu nõudeid ehk kogu raha oleks justkui kätte saadud ja töölepingud on lõpetatud. Kas see tõesti nii on või kui ei ole, siis kas saab veel oma nõudeid esitada, saab aga hinnata kogu dokumendiga tutvumise järgselt.

Tere Soovin uurida tööandja maksejõuetuse hüvitise kohta. Nimelt lõppes minu tööleping ettevõttega 19.07.2020 koondamisega. Ettevõttel olid rahalised raskused ning juhtkonna soovil (suuline) kirjutasin, et olen nõus saamata jäänud töötasu saama osadena. 10.05.2024 kuulutati välja ettevõtte pankrot. Pankrotihaldurile esitasin avalduse saamata jäänud töötasu osas 17.06.2024. Tööandjalt viimane osaline ülekanne tehti 30.04.2021. Töötukassa otsustas, et ei pea põhjendatuks saamata jäänud töötasu hüvitada kuna nõude esitamise tähtajast on möödas üle kolme aasta, isegi kui arvestust hakata pidama viimasest kandest tööandja poolt. Seega minu küsimus on, kas on mingi võimalus antud otsust edasi kaevata? Tsiviilseadustiku üldosas on § 158. lõige 2 mis nagu ütleks, et aegumine katkeb nõude tunnustamisega ning ülekanne peaks olema nõude tunnustamine. Lugupidamisega

Töötasu maksmise nõue aegub selle sissenõutavaks muutumisest alates kolme aasta jooksul. Aegumistähtaeg, nagu eespool öeldud, hakkab kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega. Kui Teil oli kokkulepe nõude ajatamise ja ositi tasumise kohta, muutub nõude jääk sissenõutavaks kokkuleppe ülesütlemisega. Seega tuleb enne vastuse andmist selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud, mida foorumitingimustes teha ei saa. Soovitan Teil pöörduda selle küsimusega individuaalsele õigusnõustamisele.

Tere! Ettevõte, kus töötasin, kuulutas välja pankroti, kuid kohus ei ole veel firmat ametlikult maksejõuetuks tunnistanud. Mind koondati päevapealt ja hiljuti sain kätte ka palgalehed. Ettevõte on mulle võlgu 1,5 kuu töötasu ning lisaks mitmesuguseid hüvitisi. Võlgnevuse kogusumma on päris suur, millest suurema osa moodustavad hüvitised, mis on viimasel palgalehel ka märgitud. Kui uurisin Töötukassalt pankrotihüvitise kohta, sain vastuse, et peaksin pöörduma Tööinspektsiooni poole, kuna nad ei oska täpsemat infot anda. Mul on aga raskusi pankrotihüvitise kolmanda punkti mõistmisega, mis puudutab saamata jäänud hüvitisi. Punktis on öeldud: “Hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.” Kas see tähendab, et kõik saamata jäänud hüvitised (sh etteteatamata päevade hüvitis ning hüvitis keskmise töötasu alusel) arvestatakse ühe summana kokku ja hüvitatakse ainult ühe Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses? Või on sellised hüvitised (etteteatamata päevade hüvitis ja keskmise töötasu hüvitis) siiski eraldi arvestuses? Palun selgitage seda täpsemalt.

Töötukassa poolt tasutava pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid:

• saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. 

Juhul, kui töötukassa makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

Tere, Ettevõte (tööandja) teavitas oma maksejõuetusest tingitud tegevuse lõpetamisest 28.11.2024. Eelnevalt on esitatud talle võlanõue kohtutäituri kaudu. Seaduse järgi saan aru, et ettvõttel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus 20 päeva möödudes peale maksejõuetusest teavitamist. Hetkel ettevõte seda veel teinud ei ole - kas on mõni põhjus, miks sellega venitada saab või mis juhtub kui pankrotiavaldust ei esitatagi? Kui on kohustus 20 päeva jooksul seda teha, siis kuidas ettevõttel on sellest üldse võimalik mööda minna? Võlausaldajana seda avaldust hetkel kaasuvate kuludega seoses esitada ise ei soovi. Saan aru, et enne pankrotiavalduse tegemist ei ole võimalik ka pankrotihüvitisele. Pankrotihalduri kulu üldiselt selle hüvitispaketi sisse ei ole võimalik arvestada? 

Kui töötajale on tööandjalt välja mõistetud töötasu või hüvitis (millele viitab küsimuses esitatud fakt, et nõue on kohtutäituri menetluses) ent tööandja on maksejõuetu, soovitan töötajal endal esitada tööandja pankrotiavalduse. Suuri kulusid ei pea seejuures pelgama, sest tööandja pankrotiavalduse esitamisel on riigilõiv 10 eurot. Kui teised võlausaldajad ei soovi tasuda deposiiti, ei ole ka töötajal deposiidi tasumise vajadust, ehkki kohus selleks ettepaneku teeb. Kui Te deposiiti ei tasu, lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu ja Teil tekib menetluse lõpetamise määruse alusel õigus hüvitisele töötukassast. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 järgi on töötajal õigus hüvitisele tööandja maksejõuetuse korral siis, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 tähenduses.

Tere! Esitasin tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja pankrotiavalduse. Kohus võttis avalduse menetlusse ja leidis, et minu nõue vastab kõigile nõuetele. Samas kohustas kohus mind tasuma 1000 eurot deposiidina ajutise halduri tasu ja kulude katteks, kuna tööandjal puudub vara menetluskulude katteks. Määruses on kirjas: 1. Kui deposiiti ei tasuta, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust ei jätkata. 2. Kui menetlust ei jätkata, hindab kohus, kas minu nõue on piisavalt tõendatud, et saaksin hiljem Töötukassast pankrotihüvitist taotleda. 3. Mul on õigus esitada määruskaebus deposiidi tasumise kohustuse kohta (PankrS § 11 lg 1). Mul puuduvad rahalised vahendid deposiidi tasumiseks. Seega ei saa ma deposiidi summat tasuda, kuid mulle jääb selgusetuks, et kas määruskaebuse esitamine on vajalik. Minu küsimused: Kas kohus hindab minu nõude tõendatust ka juhul, kui ma määruskaebust ei esita ja deposiiti ei tasu, või on määruskaebuse esitamine vajalik, et tagada minu võimalus hiljem pankrotihüvitist taotleda? Kui määruskaebuse esitamine on vajalik, siis kuidas seda teha ja kas esitamine on tasuline? Tänan vastuse eest!

Kui pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli töötaja nõuete rahuldamine Töötukassa vahendite arvelt, ei ole vaja esitada määruskaebust ega tasuda deposiiti. Kui Te deposiiti ei tasu, lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu ja Teil tekib menetluse lõpetamise määruse alusel õigus hüvitisele. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 järgi on töötajal õigus hüvitisele tööandja maksejõuetuse korral siis, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 tähenduses.

Tere! Esitasin tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja pankrotiavalduse, mille kohus võttis menetlusse. Määruses kinnitas kohus, et minu avaldus vastab nõuetele ja minu nõue on piisavalt põhjendatud: "Võlausaldaja pankrotiavaldus vastab TsMS-s ja PankrS-s sätestatud vormi ja sisu nõuetele, avalduselt on tasutud riigilõiv. Samuti on võlausaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse (PankrS § 10 lg 2 p 1)." Samal ajal kohustas kohus mind tasuma 1000 eurot deposiidina ajutise halduri tasu ja kulude katteks (PankrS § 11 lg 1), kuna võlgnikul puudub pankrotivara menetluskulude katteks: "Võttes arvesse pankrotiavalduses märgitud võlausaldaja nõude suurust (X eurot), samuti seda, et võlgnikul registervara puudub, on alust arvata, et võlgnikul ei jätku pankrotivara ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks." Lisaks selgitas kohus, et deposiidi tasumata jätmise korral lõpetatakse menetlus: "Kui võlausaldaja ei tasu kohtu määratud tähtajaks ja ulatuses nõutud rahasummat, jätab kohus ajutise halduri nimetamata ja menetlust asjas läbi ei viida (PankrS § 15 lg 3 p 5). Samas kohus lisab, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt PankrS §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas sama sätte lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks (PankrS § 15 lg 41). See võimaldab töötajal saada maksejõuetushüvitist" Mulle jääb selgusetuks kas ja milliseid samme pean tegelikult tegema olukorras kui mul puuduvad rahalised vahendid deposiidi tasumiseks. Kas ma pean esitama määruskaebuse deposiidi tasumise kohustuse kohta? Mis on tagajärjed kui määruskaebust ei esita ja deposiidi summa jääb tähtajaks tasumata? Tänan!

Maksejõuetus- ehk pankrotihüvitist maksab töötaja taotlusel Töötukassa. Töötajal on õigus pankrotihüvitist taotleda, kui tal puuduvad pankrotiavalduse esitamise järel vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on jätnud ajutise halduri nimetamata pankrotiseaduse § 15 lg 4¹ alusel või pankrotiavalduse läbi vaatamata pankrotiseaduse § 27 lg 4¹ alusel. Hüvitist saab taotleda pärast seda, kui kohus on tööandja maksejõuetuks tunnistanud ning hüvitist saavad taotleda need töötajad, kelle pankrotiavalduse alusel on kohus tunnistanud tööandja maksejõuetuks. Hüvitise taotlemiseks vajalikud vormid on leitavad Töötukassa veebilehel  https://www.tootukassa.ee/et/teenused/tooandjatele/pankrotihuvitis

Hüvitise taotlemisel tuleb töötajal avaldusele lisada dokumendid, mis tõendavad tööandja maksejõuetuks tunnistamist ning töötaja nõude alust ja suurust.

Tere! Minu küsimus selline, et kui tööandja teavitas meid 1.detsember, et lõpetab ettevõtte tegevuse ja kuulutab käesoleval nädalal välja pankroti, ehk siis detsembris, siis kellelt on mul õigus saada oma novembri palk? Ette tänades

Esmane töötasu maksmise kohustus lasub siiki tööandjal. Kui aga tööandja on pankrotistunud ja ei jätku vahendeid töötasu väljamaksmiseks, maksab töötukassa töötajatele pankrotihüvitist. Pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses. Hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur.