Tööandja on rahalistes raskustes
Tööandja on rahalistes raskustes
Tervitused Sooviksin abi ja soovitusi, kuidas oleks õige käituda järgmises olukorras, mis on tööandja juures tekkinud. 1) Ettevõte on rahalistes raskustes. Viimased kaks kuud ei ole suudetud palka õigeaegselt maksta ja on tehtud seda osaliselt. 2) Ettevõtte juht räägib pidevalt sellest, et rahaline seis on miinuses ja kui nii edasi läheb on ettevõte varsti pakrotis. 3) Tööandja on sundinud oma töötajaid otsima kliente sõprade ja tuttavate seast ning kohustanud nad potentsiaalsete klientidena kontorisse esitlusele kutsuma. Kõik eelnev annab selge pildi, et ettevõtte finantsseis on kehv ja üritatakse meeleheitlikult palkade maksmiseks kusagilt kiiresti käivet tekitada. Uusi kliente sellegipoolest pole õnnestunud saada. Ettevõte juhi järgmised sammud viitavad selgelt, et midagi on plaanis. Ettevõtte majanduslik seis on väga halb, ettevõtte juht ja omanik läks 3 nädalasele puhkusele ja teavitas avalikult sotsiaalmeedias kuidas ta on oma ettevõtte käekäigu ja heaolu puhkuse perioodiks töökollektiivi kätte usaldanud, et näha kuidas nad hakkama saavad. ( justkui eelmäng, et puhkuselt naastes midagi korraldada ja kõiges töötajaid süüdistada) Tegevjuht naases puhkuselt. Blokeeris kõikide töötajate töökontode ligipääsud ilma sõnagi ütlemata. Kutsus töötajad järgmiseks päevas kontorisse ja üritas töötajaid sundida omal soovil lahkumisele alla kirjutama. Ähvardades sealjuures, et muidu lõpetab ta paragraaf 88 alusel ise töötajatega töölepingu, teeb nende elu põrguks nii, et nad mitte kunagi kuhugi tööle ei saaks. Milline peaks olema töötaja järgmine mõistlik samm. Keegi ühelegi dokumendile alla ei kirjutanud. Mingit märget maha ei jää, et selline dokument töötajale üldse anti ( ilma andmeteta ja allkirjadeta lõpetamisteatis paragraaf 88 ilma täpsustava lõiguta) Olukord on selline, kus töölepingut lõpetatud pole aga töötajatel pole ka ligipääsu, et oma igapäevatööd teha. Kuidas sellises olukorras käituda ? Kas töötaja peaks sellisel juhul teavitama tööandjat tööks vajalike ligipääsude puudumisest, mis ei võimalda tööd teha ? Kas töötajad peaksid ise tööandjaga erakorraliselt töölepingu üles ütlema ning nõudma töövaidluskomisjonis hüvitist ? Arvestades ettevõtte majanduslikku seisu, siis reaalselt ei ole tööandja finantse, et päeva pealt tasuda töötajatele vähem ette teavitatud perioodi eest hüvitist, jooksva kuu palka, kasutamata puhkusejääki. Millises jadas peaksid tööandjad esitama ettevõtte kohta pankrotiavalduse ? Kas kõigepealt tuleks käia ära töövaidluskomisjoni ja seal oma õigus hüvitise osas välja nõuda? Samas sellisel juhul on lepingu lõppemisega kohustuslikud rahad ettevõttel ikka maksmata. Või peaks need kaks protsessi käima käsikäes? Pankrotiavaldus sisse kui ettevõte lõpparvet ära ei tasu, pluss töövaidluskomisjoni vaidlus põhjendamatu töölepingu lõpetamise eest.
Tööleping tuleb üles öelda vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega on lepingud praegu kehtivad. Nüüd on töötajal võimalik valida, kas soovib töölepingut jätkata ja vägikaigast vedada või ütleb ise töölepingu erakorraliselt üles tööandjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Rikkumine kirjeldatud juhul seisneb kokku lepitud töö mitteandmises. Erakorralisest ülesütlemisest ette teatama ei pea, küll tuleb näidata avalduses ära ülesütlemise põhjus ja lepingu lõppemise päev.Tööandja võib töötaja erakorralist ülesütlemisavaldust töövaidlusorganis vaidlustada, kui ta sellega ei nõustu.
Kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui hüvitist lõpparve koosseisus välja ei maksta, saab pöörduda rahalise nõudega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta.
Välja mõistetud tasu saab sisse nõuda kohtutäituri vahendusel või panna maksma oma nõue pankrotimenetluses.