Töötajate nõuded tööandja pankroti korral

Tere! Ettevõte, kus töötasin, kuulutas välja pankroti, kuid kohus ei ole veel firmat ametlikult maksejõuetuks tunnistanud. Mind koondati päevapealt ja hiljuti sain kätte ka palgalehed. Ettevõte on mulle võlgu 1,5 kuu töötasu ning lisaks mitmesuguseid hüvitisi. Võlgnevuse kogusumma on päris suur, millest suurema osa moodustavad hüvitised, mis on viimasel palgalehel ka märgitud. Kui uurisin Töötukassalt pankrotihüvitise kohta, sain vastuse, et peaksin pöörduma Tööinspektsiooni poole, kuna nad ei oska täpsemat infot anda. Mul on aga raskusi pankrotihüvitise kolmanda punkti mõistmisega, mis puudutab saamata jäänud hüvitisi. Punktis on öeldud: “Hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.” Kas see tähendab, et kõik saamata jäänud hüvitised (sh etteteatamata päevade hüvitis ning hüvitis keskmise töötasu alusel) arvestatakse ühe summana kokku ja hüvitatakse ainult ühe Eesti keskmise brutokuupalga ulatuses? Või on sellised hüvitised (etteteatamata päevade hüvitis ja keskmise töötasu hüvitis) siiski eraldi arvestuses? Palun selgitage seda täpsemalt.

Töötukassa poolt tasutava pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja maksejõuetuse tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Hüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on järgnevad ülempiirid:

• saamata töötasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• saamata puhkusetasu (enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;
• töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised (enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist) hüvitatakse töötaja kahe kuu brutotöötasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk, mis kehtis tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. 

Juhul, kui töötukassa makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal ülejäänud osas õigus nõuda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.