Tööandja pankrot

Tere, Ettevõte (tööandja) teavitas oma maksejõuetusest tingitud tegevuse lõpetamisest 28.11.2024. Eelnevalt on esitatud talle võlanõue kohtutäituri kaudu. Seaduse järgi saan aru, et ettvõttel on kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus 20 päeva möödudes peale maksejõuetusest teavitamist. Hetkel ettevõte seda veel teinud ei ole - kas on mõni põhjus, miks sellega venitada saab või mis juhtub kui pankrotiavaldust ei esitatagi? Kui on kohustus 20 päeva jooksul seda teha, siis kuidas ettevõttel on sellest üldse võimalik mööda minna? Võlausaldajana seda avaldust hetkel kaasuvate kuludega seoses esitada ise ei soovi. Saan aru, et enne pankrotiavalduse tegemist ei ole võimalik ka pankrotihüvitisele. Pankrotihalduri kulu üldiselt selle hüvitispaketi sisse ei ole võimalik arvestada? 

Kui töötajale on tööandjalt välja mõistetud töötasu või hüvitis (millele viitab küsimuses esitatud fakt, et nõue on kohtutäituri menetluses) ent tööandja on maksejõuetu, soovitan töötajal endal esitada tööandja pankrotiavalduse. Suuri kulusid ei pea seejuures pelgama, sest tööandja pankrotiavalduse esitamisel on riigilõiv 10 eurot. Kui teised võlausaldajad ei soovi tasuda deposiiti, ei ole ka töötajal deposiidi tasumise vajadust, ehkki kohus selleks ettepaneku teeb. Kui Te deposiiti ei tasu, lõpetab kohus menetluse raugemise tõttu ja Teil tekib menetluse lõpetamise määruse alusel õigus hüvitisele töötukassast. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 19 järgi on töötajal õigus hüvitisele tööandja maksejõuetuse korral siis, kui kohus on pankroti välja kuulutanud või lõpetanud pankrotimenetluse raugemise tõttu PankrS § 29 lõike 1 tähenduses.