Ülalpidamiskohustus pärast lahutust seoses ühise lapse hooldamisega

Ülalpidamiskohustus pärast lahutust seoses ühise lapse hooldamisega

Vanemate lahutus või kooselu lõppemine ei vabasta kumbagi vanemat kohustusest oma last ülal pidada. Mõlemal vanemal säilib lapse suhtes ülalpidamiskohustus sõltumata sellest, kummaga laps alaliselt elab, kuidas on korraldatud lapse hooldamine või millises ulatuses kumbki vanem lapse elus igapäevaselt osaleb.

Ülalpidamiskohustuse ulatus määratakse kindlaks eelkõige lapse vajadustest ja tema senisest tavapärasest elulaadist lähtudes. Hinnatakse lapse igapäevaste vajaduste katmist, sealhulgas eluaseme, toidu, riiete, hariduse, huvitegevuse, tervisega seotud kulude ning lapse arenguks vajalike muude väljaminekute tagamist. Ülalpidamise eesmärk on kindlustada lapse heaolu, stabiilne areng ja võimaluse korral säilitada lapse varasem elukorraldus, arvestades samal ajal mõlema vanema majanduslikke võimalusi ja tegelikku panust lapse kasvatamisse.

Pärast lahutust täidab lapsega koos elav vanem oma ülalpidamiskohustust tavaliselt vahetu hooldamise, kasvatamise ning lapse igapäevaste vajaduste katmise kaudu. Vanem, kes lapsega alaliselt koos ei ela või kelle igapäevane hoolduspanus on väiksem, täidab oma ülalpidamiskohustust üldjuhul elatise maksmise kaudu. See ei tähenda siiski, et lapse kasvatamise ja kulude kandmise kohustus lasuks ainult ühel vanemal – mõlemad vanemad vastutavad lapse ülalpidamise eest vastavalt oma võimalustele ja lapse vajadustele.

Vanematel on õigus omavahel kokku leppida, millisel viisil ja millises ulatuses kumbki neist lapse ülalpidamises osaleb. Kokkulepe võib hõlmata elatise suurust, lapsega koos veedetavat aega, igapäevaste kulude jagamist ning muid lapse hooldamise ja kasvatamisega seotud kohustusi. Kokkuleppe sõlmimisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ning tagada, et lapse vajadused oleksid piisavalt ja järjepidevalt kaetud.

Kui vanemad ei jõua lapse ülalpidamise küsimuses kokkuleppele, on võimalik pöörduda kohtusse. Kohus määrab vajaduse korral kindlaks elatise suuruse ja ülalpidamiskohustuse täitmise viisi, hinnates seejuures lapse tegelikke vajadusi, mõlema vanema majanduslikku olukorda, nende võimalusi lapse eest hoolitseda ning kummagi vanema tegelikku panust lapse kasvatamisse.

Elatist makstakse üldjuhul perioodiliste rahaliste maksetena iga kalendrikuu eest ette. Elatise eesmärk on tagada lapse pidev ja korrapärane ülalpidamine. Alaealise lapse elatise suuruse määramisel lähtutakse seaduses sätestatud põhimõtetest ning perekonnaseaduses ette nähtud arvestuslikust alammäärast, välja arvatud juhul, kui konkreetse juhtumi asjaolud annavad seaduse alusel aluse sellest erinevaks lahenduseks.

Ülalpidamist saama õigustatud isikul on õigus nõuda elatise maksmist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise nõude esitamist kohtule. Tagasiulatuva nõude eesmärk on hüvitada ajavahemik, mil kohustatud vanem ei ole oma lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

Lapse ülalpidamiskohustus pärast vanemate lahutust põhineb põhimõttel, et vanemate suhte lõppemine ei vähenda lapse õigust saada mõlemalt vanemalt vajalikku hoolitsust, toetust ja majanduslikku panust. Vanemate õigused ja kohustused tuleb korraldada viisil, mis tagab lapse turvalise elukeskkonna, stabiilse arengu ning tema vajaduste järjepideva rahuldamise.