Töökiusamine
Tere Mida teha kui sind töö juures on solvatud korduvalt teiste ees aga inimene vabandada ei taha. Olen inimese endaga rääkinud, inimene läks veel rohkem ülbust täis. Rääkisin juhatajaga, ei midagi Juhataja on veel selle inimese vana koleeg nii et juhataja naeris mulle kergelt näkku, lubades selle inimesega rääkida. Seda ta tegi aga midagi e juhtunud. Saadeti jälle pikalt. Käisin ka ülemusega rääkimas, too ütles lase ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Mina tunnen ,et mind on alandatud, solvatud , alavääristatud .
Kirjeldatud olukord võub viidata töökiusamisele.Töökiusamise mõiste seaduses puudub. Tallinna Ringkonnakohus on 08.01.2019 otsus nr 3-17-164 leidnud, et töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitumine, mis on süstemaatiline ja pikaajaline ning on suunatud ühele või mitmele inimesele, kes selle tõttu on abitus ja kaitsetus positsioonis. Töökiusamist iseloomustavad: korduvad negatiivsed tegevused pika aja jooksul; kiusaja ja ohver on ebavõrdses positsioonis; ohver ei saa ennast kaitsta; laienev protsess; sihilik tegevus. Töötaja võib olla häiritud, kuid see ei pruugi olla töökiusamine. Kiusamine tähendab eelkõige korduvat ebameeldival või alandaval viisil kohtlemist nii, et töötajal endal on raske end selle vastu kaitsta. Töövaidluskomisjon nõustub ringkonnakohtu käsitlusega.
Otsustes, töötaja kiusamist kolleegide poolt, on töövaidluskomisjon selgitanud, et ebameeldiv käitumine töötaja suhtes ei pea tulenema otseselt tööandja esindajalt, vaid võib tulla ka kolleegidelt, ilma et tööandja midagi ette võtaks. Näiteks võib esineda verbaalset kiusamist, mis tähendab halvustavate märkuste tegemist, kuulujuttude levitamist, kolleegi kulul naljatlemist, tööks vajaliku info varjamist, ähvardamist või pealekaebamist.
Kiusamisest tuleb tööandjat teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui tööandja ei suuda olukorda lahendada saab TL üles öelda, seda põhjendades TLS § 91 lg 2 alusel. Kui tööandja töötaja korduvatele pöördumistele ei reageeri või kui töötaja ei saa tööandjapoolse rikkumise erilise raskuse tõttu töösuhet jätkata, tekib töötajal õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel. Eelkirjeldatud põhjusel töölepingu ülesütlemisel, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.