Tere. Mul on kiirlaenusi suure summa eest ja mul on nüüd juhtunud seis kus ma ei suuda neid enam maksta. Mul on kolm laenu eri kohtadest summas 25000.-, 5000.- ja 2000.-. Küsimus on selline kui ma ei suuda neid maksta siis lähevad need kohtutäiturile ja kui ma sõlmin kohtutäituriga kokkulepped tagasimaksmise summas mida ma suudan iga kuu maksta kas siis jääb mulle auto ja kodu alles. Või minnakse kohe nende müümise peale. Autot on mul vaja tööl käimiseks kuna sinna bussiga ei saa. Ja korter on laenu peal mida ma maksan ilusti ja mul on kaks alaealist last ka. Hetkel on nende laenude kuumaksed 395.- 190.- ja 90.- vastavalt laenu summale. Olen ka proovinud laenu andjatega läbirääkimisi ,et kas oleks võimalik aega pikendada ja kuumakset vähendada. Kahjuks ei ole see võimalik ainult maksepuhkust pakuvad. Kas kohtutäiturid lähevad kohe mu auto ja kodu kallale või kuidas see süsteem toimib. Millist nõu te mulle annate. Tänan

Mõistagi on võetud kohustuse tasumine esmatähtis ning eelkõige Teie kohustus. Samas mõistame, kui olete olukorra ees, kus kohustusi ei suuda võlanõudjate soovitud ulatuses täita. Soovitame leida võimalused kuidas leida kokkulepped võlausaldajatega. Samuti soovitame paluda maksete ajatamist (3- 12 kuud). 
Kui te ei saavuta mistahes kokkulepet võla nõudjaga, jõuab nõue väga suure tõenäosusega kohtutäituri kätte. Kui menetlus jõuab kohtutäituri kätte, peaksite arvestama asjaoluga, et kohtutäitur ei või ilma sissenõudjata maksekokkuleppeid igakuiseks tasumiseks teha. Osalise tasumise kokkuleppe võib sõlmida kogu täitemenetluse käigus. Siiski soovitame jõuda maksekokkuleppeni vabatahtliku täitmistähtaja jooksul (tavaliselt 30p). See säästaks teile 50% kohtutäituri tasude maksmise kohustusest. Kui maksekokkuleppeid sõlmida võlausaldajad ei ole nõus, peaksite arvestama võimalusega, et kohtutäitur hakkab sissenõuet pöörama teie varale. Samas juhime veel tähelepanu, et ka siis kui sissenõudja keeldub maksekokkuleppeid sõlmima täitemenetluses, jääb teil võimalus pöörduda kohtu poole, palvega täitemenetluse ajatamiseks. Kohtu lahendi alusel ajatatud (igakuise makse võimalus) on täitemenetluses kohustuslikuks ka kohtutäiturile, millest juhinduda. 
Seonduvalt teiega koos elavate alaealistega, juhime tähelepanu, et täitemenetluse alguses koheselt asjaolust kohtutäiturit teavitaksite ning paluksite kahe alaealise ja enda palga alammäära jätmist igakuuliseks kasutamiseks. Kindlasti viidake krediidiasutusele (pangale) milles soovite palga alammäära (kõikides krediidiasutuses igakuiseks kasutamiseks palga alammäära ei jäeta, vaid ühes). 
Alternatiivina teatame, et FIMS (Füüsilise Isiku Maksejõuetuse seadus) ja selle võimalused on teile abiks. Selleks peaksite esitama avalduse kohtusse maksejõuetusavalduse ning kohus otsustab võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise.
 

Tere! Mulle on koostatud võlgade ümberkujundamise kava. Olen kava täitnud juba kaks aastat. Sellel aastal selgus tuludeklaratsiooni täites, et on võimalus saada tulumaksutagastus. Kuid maksuamet saadab selle kõik kohtutäiturile. Kas kohtutäituri arest maksuametis on üldse õigustatud, kui kohtu otsusega on koostatud kava mida täidan? Leian et see pole õiglane ja kuidas ja kelle poole sellisel juhul üldse pöörduda?

Ümberkujundamise kava kinnitamisel kohus peatab täitemenetluse. Teatavatel juhtudel lubab kohus täitemenetluse jätkamist ka peatamise järgselt. Samuti võib esineda olukord, kus täitemenetlus on küll kohtulahendiga peatatud, aga ümberkujundamiskavasse ei ole lisatud teie suhtes kehtivat nõuet. Ka siis tohib jätkuda täitemenetlus. Seega täitemenetluse peatamine ei välista alati ja absoluutselt tulumaksu tagastuse arestimise võimatust.

Tere. Olen 19-aastane üliõpilane. Mul puudub ametlik sissetulek ja vara. Minu vastu on esitatud nõue kahju hüvitamiseks ja leppetrahvi tasumiseks summas ligikaudu 9 700 eurot (üks võlausaldaja). Palun selgitada: 1. Kas minu olukorras on alust füüsilise isiku pankrotiavalduse esitamiseks? 2. Kui otstarbekas on pankrotimenetlus ühe sellise suurusega võla korral? 3. Millised on reaalsed tagajärjed minu jaoks (piirangud, kestus, mõju tulevasele töötamisele)? 4. Kas pankrotimenetluse käigus on võimalik leppetrahvi vähendamine? 5. Millised alternatiivid pankrotile võiksid minu olukorras olla mõistlikumad? Palun hinnata riske ja perspektiive, arvestades minu sissetuleku ja vara puudumist.

Kui inimene on sattunud makseraskustesse, siis on mõistlik esmalt pöörduda võlanõustaja poole. Võlanõustaja aitab inimesel üle vaadata nii tema kohustused, võlgniku vara, sissetulekud ja väljaminekud. Võlanõustaja teab, mida saab ja tasub võlgadega konkreetsel juhul ette võtta ning annab parima soovituse lähtuvalt võlgniku olukorrast. Võlanõustaja abi saab küsida ka kohaliku omavalitsuse kaudu. 

Maksejõuetusest üldiselt:

Kui inimene on sattunud majanduslikult keerulisse olukorda ja tema vastu on esitatud võlanõuded, mida ta lähiaastatel ei saa ära tasuda, siis on võimalik pöörduda kohtusse ja paluda kohtul alustada füüsilise isiku maksejõuetuse menetlust. Maksejõuetuse menetluse alustamiseks tuleb teha kohtule avaldus. Avalduses tuleb märkida muu hulgas põhjused, miks inimene sellisse olukorda on sattunud, mida ta on selleks teinud, et võlgu ära maksta või võlgu vähendada ja milline on tema rahaline olukord hetkel. Võlgniku kohustuseks on käia tööl või otsida töist tegevust.

Maksejõuetuse menetluses saab valida 3 võimaluse vahel: 1. võlgade ümberkujundamise menetlus 2. füüsilise isiku pankrot 3. füüsilise isiku pankrot ja kohustustest vabastamise menetlus.

Iga menetluse puhul on tuleb täita teatud kohustusi ja tingimusi, et saavutada soovitud eesmärk.

Olukorras, kus inimesel on väga väike sissetulek ja suured võlad, mida ta tõenäoliselt ei jaksa lähimate aastate jooksul ära maksta, on mõistlik taotleda kohtult füüsilise isiku pankrotti ja kohustustest vabastamise menetlust. Küll aga on võlgniku üheks oluliseks kohustuseks sellel perioodil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, milleks on töötamine või töise tegevusega tegelemine. Kohus ei eelda, et pankrotis võlgnik suudaks kogu võlgnevuse  ära maksta, kuid võlgnik peab olema aus ja pingutama, et võlgasid oluliselt vähendada. Kohustustest vabastamise menetlus kestab 3 aastat ja kohus võib seda kohtu äranägemisel pikendada.

Tere Kui on avaldus tehtud juristi abiga võlgade ümberkujundamise suhtes.Kas on ka oht et seda ei saagi teha ja ongi ainus võimalus pankrot ? On ka üks laenuleping ,pole minu vara aga ema korter tagatiseks,seds lepingut olen täitnud korrektselt.Jurist jättis selle ümberkujundamisest välja kuna see eriolukord aga kardan kui ümberkujundamist ei kiideta heaks.

Võlgnik võib makseraskuste korral esitada maakohtule enda suhtes maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Kui kohus võtab maksejõuetusavalduse menetlusse, otsustab ta määrusega usaldusisiku nimetamise (FIMS § 15 lg 1). Usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule vara- ja võlanimekirja ning annab hinnangu võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta (FIMS § 17 lg 1, 2). Teile kohtu poolt määratud usaldusisikuga soovitan teha igakülgset koostööd ja oma seisundit mitte varjata. Teie avalduse alusel otsustab kohus vaid maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise. Ümberkujundamisel võetakse aga arvesse usaldusisiku koostatud ümberkujundamiskava ja usaldusisiku arvamust ümberkujundamise kui kohase meetme kohta.

Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata (FIMS § 19 lg 1).

Kohus võib jätta menetluse algatamata, kui esinevad teatud alused, näiteks võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid andmeid või takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (FIMS § 19 lg 3). Kohus ei algata menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne aasta jooksul juba algatanud või otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise (FIMS § 19 lg 4).

Menetluse algatamisel määrab kohus tähtaja (kuni 60 päeva, vajadusel pikendatav kuni 30 päeva võrra), mille jooksul usaldusisik peab esitama ümberkujundamiskava (FIMS § 19 lg 5).

Tere! Uurin võlgade ümberkujundamise kohta. Kui laene ei jõua enam tasuda, siis kas ümberkujundamist saab kaaluda ka siis, kui laenud ei ole veel üles öeldud, st et seni on kuumakseid ikkagi tasutud, kuid hilinemistega. Kas peaks laskma kõik laenud üles öelda, enne kui saaks selle avalduse esitada?

Maksejõuetusmenetlusse saab esitada avalduse, sealhulgas võlgade ümberkujundamiseks, ka juhul, kui laenulepinguid ei ole veel üles öeldud, ent on selge, et nende täitmine käib selgelt üle jõu. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada tekkinud makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Võlad kujundatakse ümber kohtu kinnitatava ümberkujundamiskava alusel. See võib hõlmata võlasumma vähendamist, intressimäärade korrigeerimist või muude paindlike maksetingimuste kehtestamist. Võlgade ümberkujundamine toimub tavaliselt kohtu juhtimisel ja eeldab nii võlgniku kui ka võlausaldajate nõusolekut muudatusi teha. Kui võlgnik kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava alusel oma kohustusi kohaselt täidab, ei pöörata sissenõuet talle kuuluvale varale. Rohkem saab maksejõuetusmenetlusest lugeda ja vajalikud dokumendivormid leida Justiits- ja digiministeeriumi veebilehelt 

Tere, sai esitatud 09.05.25 maksejõuetuseavaldus kohtule. Avaldus staatus hetkel menetlusse võtmine otsustamisel. Tahtsin korra veel üle uurida, kas tõesti ei tohi avalduse esitamise hetkest mingisuguseid laene enam tasuda? Seda ütles ka Võlanõustaja. Minu jaoks on olukord täiesti uus, kuna pole võlgu veel olnud ja laenud pole sissenõutavaks muutunud aga nüüd hakkavad ju viivised jooksma jne. Kas peaksin Laenuandjatele ka hetke olukorda mainima või pigem mitte? Kuidas sellises olukorras seni mil otsus tehakse kõige mõistlikum käituda oleks?

Kui kohus võtab avalduse menetlusse, nimetab ta võlgnikule usaldusisiku. Usaldusisiku nimetamisel peatub viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine võlgniku vastu suunatud nõudelt kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. See ei kehti nõuete kohta, mille ümberkujundamist võlgnik ei taotle, või kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot. Seega, maksejõuetusavalduse esitamise hetk ei peata automaatselt viivise ja intressi arvestamist ja seadusega ei ole otsesõnu keelatud võlgnevuste tasumine. Küll aga võivad peale avalduse kohtule esitamist tasutud laenumaksed muuta ebaõigeks avalduses esitatud andmed võlgnevuse jäägi kohta. Seetõttu on soovitatav mitte maksta. Kui laenuandjad saadavad nõudekirju või meeldetuletusi, võite ju neile avalduse esitamisest teada anda, ehkki usaldusisik võtab nendega ühendust nagunii.

Plusplus capital otsustas peale 6 kuust maksmist,et tõstavad veel tagasimasmisele kuuluvat summat. Sai neile saadetud ka oma rahalised liikumised,et tegelikult iga kuu 100€ juurde on minu jaoks suur. Siis nad saatsid mulle uuesti kirja kus ütlesid,et igakuiselt kindel summa maksta 5kuud ja siis nõuavad kogu summa kohesele tasumisele. Nüüd nad ütlesid läbi kohtutäituri,et ei ole nõus enam ka maksegraafikuga ja nõuavad pärandina saadud elukoha sundmüüki mida ma ei sooviks. Olen suhelnud nendega palunud siiski maksegraafikud nende ette antud summas ,kuid kahjuks ei vastata mulle. Kuidas ma peaksin edasi toimima? Esialgse kokkuleppe graafikusse maksin neile kenasti iga kuu ette antud summa ära õigeagselt ära,kuna tuli alati meeldetuletus saabuva maksepäeva puhul. Nüüd seda ei tulnud ja maksin mõni päev hiljem vana graafiku alusel tagasi. Kahjuks minuga pole praegu ühendust võetud meili teel vaid suheldakse läbi kohtutäituri. Kuidas ma edasi peaksin toimima?

Kuivõrd mainite oma küsimuses kohtutäiturit, on nõue ilmselt juba kohtulahendiga välja mõistetud. Kohtulahendit tuleb täita nii nagu selles on märgitud. Kas maksegraafik, mille olete täitemenetluses sõlminud, on poolte jaoks siduv, ei ole kahjuks võimalik faktilisi asjaolusid teadmata ja kokkulepet nägemata hinnata. Ka ei ole võimalik hinnata kas sissenõude saab pöörata kinnisasjale. Üldjuhul on võimalik võlgniku vara arestimine sissenõudja nõude rahuldamiseks, ent silmas tuleb pidada, et arestida ei ole lubatud vara oluliselt suuremas väärtuses kui on sundtäitmisel olev nõue.

Teie olukorras võib olla võimalik maksejõuetusmenetluses taotleda võlgade ümberkujundamist. Kas see aga otstarbekas on, saab hinnata taas vaid kõiki olulisi asjaolusid teades. Soovitan Teil pöörduda võlanõustaja poole või individuaalsele õigusnõustamisele, mille käigus saab nõustaja selgitada välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ning seejärel anda seisukoha ja soovitused edasiseks tegutsemiseks.

Tere. Olen langenud tänu ettevõtte allakäigule Ukraina sõjast tingituna kohtutäiturite käe alla. Kohtutäiturite nõuded on piisavalt suured, et ma ei jõua neid tasuda ei korraga- ega ka meeletuid miinimum kuumakseid mis on määratud. (12.000 võla eest tahetakse 600€ kuus) Nüüd on minu ja elukaaslase SEB pangas kodulaenunall olev kinnisvara keelumärgetega, ning ähvardatakse selle müügiga. Kas mul on võimalik läbi mingite meetmete saada arestivabastus meie eluasemele, kuna meil on väiksed lapsed ja see on meie ainukene võimalik eluase?

Maksegraafiku sõlmimine on täitemenetluses võimalik vaid sissenõudja nõusolekul. Kui sissenõudja graafikut sõlmida ei soovi, ei saa teda selleks kohustada. Täitemenetluses saab siiski müüa vaid Teile kuuluvat vara. Kui vara on kaasomandis, saab müüa Teile kuuluvat mõttelist osa kaasomandist. Teistel kaasomanikel sel juhul ostueesõigust ei ole ja ostja asub Teie asemel kaasomanikuks ühises omandis. Sellise ostja leidmine võib olla keerukas, ent sõltuvalt kinnisasja väärtusest võib selline müük täitemenetluses siiski õnnestuda. Edasi saab uus kaasomanik nõuda teistelt kaasomanikelt kaasomandi lõpetamist. Teile kuuluva kinnisasja mõttelise osa müüki täitemenetluses päriselt vältida ei saa. Kui kohtutäitur asub vara võõrandama, soovitan jälgida, et varale määrataks õiglane hind.

Kui võlgnevuste kogusumma, Teie varaline seisund ja sissetulekud on sellised, et Te suudate kõik võlgnevused graafiku alusel mõistliku aja (praktika kohaselt loetakse mõistlikuks kuni 5-6 aastat) jooksul tasuda, võib olla väljapääs olukorras maksejõuetusavalduse esitamine kohtule ja võlgade ümberkujundamise taotlemine. Maksejõuetusavaldusest, selle menetlemisest ning vajalikud blanketid on leitavad veebilehel https://www.just.ee/maksejouetus

Tere! Sõlmisin eelmisel suvel võlgade ümberkujundamise kava ja selle täitmise perioodiks määrati 5a. Oli 11 võlausaldajat, kellest 1 lisas maksehäire mida ei lõpeta enne kui kava täidetud ehk 2028a augustini. Minu küsimus on "Kas ma saan varem lõpetada seda kava, ennetähtaegselt tagasi makstes?" Mul on materiaalne olukord väga palju paranenud ja järrgmisel aastal oleks võimalik täies mahus kogu kavaga määratud maksete summa tasuda. Minu nõustaja ütles, et see pole võimalik kuid ma ei suuda seda uskuda. Samuti on 5a nt auto liisingusse võtu keeld liigselt koormav selle ühe maksehäire tõttu. Kui ennetähtaegne maksmine on võimalik, kuhu ma peaksin pöörduma ja mis dokumendi vormidega . Aitäh teile !

Ümberkujundamiskava ennetähtaegse täitmise korral lõpeb menetlus, kui võlgnik on kõik kavaga võetud kohustused täitnud enne kava täitmise tähtaja möödumist (Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus § 39). FIMS § 37 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlus lõpeb ümberkujundamiskava tühistamisel, menetluse lõpetamisel, ümberkujundamiskava ennetähtaegsel täitmisel või ümberkujundamiskavas märgitud kava täitmise tähtaja möödumisel. Menetluse lõpetamiseks saab taotluse esitada Teie usaldusisik peale kõigi ümberkujundamiskavaga võetud kohustuste täitmist.

Tere Mul on väga palju erinevaid laenukohustusi igakuiselt + 1 neist on ka hüpoteeklaen. Seni olen oma kohustustega toime tulnud, tehes ka lisatööd. Elamiseks jätan minimaalse summa. Seega ma pole ametlik võlgnik, kuid maksude tasumine muutub iga kuuga järjest keerulisemaks. Palk pole samuti mitu aastat tõusnud. Kelle poole peaksin pöörduma, et mitte ilma jääda oma elamispinnast ja ka ülejäänud kohustusi edasi täita. Kas Eesti on olemas teenus, et saaksin endale nt palgata esindaja, kes minu eest võlausaldajatega mõistlike kokkulepeteni prooviks jõuda. Olen emotsionaalselt ja vaimselt väga rusutud ja ei näe hetkel ise mingit võimalust midagi ette võtta.

Esmalt soovitaksin pöörduda võlanõustaja poole ja arutada nõustajaga läbi võimalus esitada maksejõuetusmenetlusse võlgade ümberkujundamise taotlus. Võimalik on ka eraisiku pankrot, ent see jäägu siiski viimaseks võimaluseks, kui olukorrast muud väljapääsu enam ei ole. Kuidas käituda makseraskustesse sattununa, saab juhiseid finantsinspektsiooni tarbijaveebist aadressil https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine

Samas on leitavad võlanõustajate kontaktid ja selgitus võlgade ümberkujundamise kohta.