Tere! Olukord selline, et kinnisasi on kaasomandis, kus peamiselt on igal osal üks omanik. Üks osa kaasomandist on aga omakorda ühisomand kahe ühisomaniku vahel. Kohtutäitur müüs sellest ühisomandist ühe osa avalikul enampakkumisel maha. Teised kaasomanikud said aga sellest teada, kui olid juhuslikult kinnistusraamatusse vaadanud ja nägid täituri avalduse alusel tehtud sissekannet. Mõistan, et täitemenetluse puhul ei ole teistel kaasomanikel eelisostuõigust, aga kas selline olukord on võimalik, et teised kaasomanikud ei olnud kuidagi moodi teavitatud, et osa nende kaasomandist on avalikul enampakkumisel? Kas oleks alus selline täituri tehing vaidlustada?

Kuivõrd täitemenetluses ei saa kasutada ostueesõigust ja kaasomanikul (seega ka kohtutäituril) on õigus talle kuuluvat mõttelist osa kaasomandist vabalt käsutada ilma teistelt kaasomanikelt nõusolekut küsimata, ei olnud põhjust teisi kaasomanikke müügist teavitada ja ma ei näe võimalust tehingu vaidlustamiseks.

Tere selline küsimus et, on kohtutäitur peal olen püüdnud suhelda temaga aga ta ei vasta mu kirjadele peab minu palgast kinni teatud summa ja veel arvelduskontolt raha võtab maha olen küsinud MakseGraafikut aga sellele pole tulnud ühtegi vastust suhtlesin ka Sissenõudjaga tema vastuse sain et, pean Kohtutäituriga suhtlema aga mida suhelda kui inimene ei vasta millegile siis, saadab mulle Arestimise akti ja Põhjendab et, ei täida kohustusi kui ma ei täida seda kuhu siis, läheb see kõik raha mille ta ära võtab näen ise ka kuidas Sissenõudja saab iga kuu raha enda konto peale ja polegi aru saanud et mis värk on seaduse järgi peaks Kohtutäitur ikka suhtlema minuga mitte eirama ja siis öelda et, ma ei täida kohustusi on kõik väljavõted kuidas võtab raha ise maha aga ei midagi Lugupidamisega

Kohtutäitur on kohustatud vastama menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga, sealhulgas kohtutäituri poolt lõpetatud täiteasjaga ning isikul on õigus antud täiteasja raames kohtutäiturilt infot saada. Kohtutäitur peab eeldama, et avalduse või selgitustaotluse esitanud isik on tuvastatud, kui isik edastab digitaalallkirjaga dokumendi või on avaldusele lisanud asjakohaseid dokumente või andmeid. Kohtutäitur vastab avaldusele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Erilise vajaduse korral, lähtuvalt vastamise keerukusest, võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Kohtutäitur ei pea avaldusele vastama, kui: 

• isikut ei ole võimalik tuvastada, 
• puuduvad isiku kontaktandmed,
• isikul puudub õigus nõutavat teavet saada,
• isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning märgukiri või selgitustaotlus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta,
• isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi pöördumisele vastust,
• pöördumine ei ole esitatud eesti keeles ja «Keeleseaduse» § 8 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama,
• pöördumise sisu ei ole loetav või arusaadav,
• pöördumine on deklaratiivse tähendusega,
• vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu kohtutäituri töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

Kui kohtutäitur Teile siiski ei vasta, saate esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele kohtutäiturile endale.

Mida teha olukorras kus kohtutäitur ei vasta meilidele, ega pole käte saadav telefonitsi. Jutt käib endiselt deklaratsiooni rahast, mille kohta avaldus sai varem esitatud, vajalikud dokumendid saadetud samal päeval meilile, mil tuli EMTA-st ka otsus,et raha on täiturile kantud (20.03) , helistatud sai samal päeval, vastati et nad võivad meilidele vastata kuni 30 tööpäeva. Täna on 25.03, neli päeva on veel jooksvat kuud, täiturilt endiselt vastust ei saa, telefonitsi ka enam ei vasta. Mida teha? Kuhu pöörduda ? Ja kas saab ka täiturit vahetada, kui ei olda rahul tema tööga?

Kui Te ei ole rahul kohtutäituri tegevusega, on Teil õigus esitada kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel. Kaebus esitatakse kirjalikult ja vabas vormis, kuid sellest peab nähtuma:

a) kes kaebuse esitab;
b) millises täiteasjas (menetluse number, võlgniku või sissenõudja andmed);
c) millise toimingu peale kaebus esitatakse;
d) mida kohtutäiturile seoses täitetoimingu läbiviimisega (või sellest keeldumisega) ette heidetakse;
e) mida kaebusega taotletakse.

Kaebus tuleb esitada kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul, teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Juhul, kui menetlusosaline ei ole rahul kaebuse osas kohtutäituri poolt tehtud otsusega, on tal õigus esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebus maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Näiteks soovite esitada kaebust Rakvere kohtutäituri tegevuse peale. Sellisel juhul tuleb teil esitada avaldus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kõik kohtute kontaktandmed on kättesaadavad siit. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtusse kaebuse esitamisel, k.a. e-Toimiku kaudu, peate tasuma riigilõivu 15 eurot.

Tere! Meie pere lastele tuli päranduse teatis. Küll aga ühel pärijatest on kohtutäituriga varad arestitud ning asub ise hetkel eeluurimise all. Ta uurib, kuidas sellises olukorras käituda? Üks võimalus oleks pärandist loobuda ning siis jagatakse pärandus ülejäänud 3 pärija vahel. Kas sellisel juhul on kohtutäituril ikkagi õigus võtta nö tema osa ülejäänud kolmelt pärijalt? Kui ta pärandi vastu võtab (kinnisvara, 3toaline korter) ja volituse teise pärija nimele teeb, et keegi tema eest neid toiminguid teha saaks, siis kas kohtutäituril on ikkagi õigus tema osale, kui korteri otsustame maha müüa? Või oleks sellises olukorras targem teha pärandvara ühisuse osa võõrandamine pärast pärandi vastuvõtmist? Või saab kohtutäitur ka seljuhul tema osa hiljem nõuda? Kuna see eeluurimise all olev pärandaja saab paari kuu pärast lapse, siis tahaksime, et korteri müügitulu oleks lapsele mingikski abiks, kuid ei tea, kuidas kohtutäiturid sellises olukorras käituvad ja millele neil õigus on. Aitäh!

Päritud vara on pärija vara ja sellele on võimalik pöörata sissenõuet. Kui pärandvarast loobutakse, ei saa kohtutäitur arestida võlgnikuks mitteolevate pärijate vara, küll on võimalik sissenõudja avalduse alusel selline tehing, kui sissenõudja huve kahjustav tehing, kohtus tagasi pöörata.

Kokkuvõtlikult võib asuda seisukohale, et pärandvara arvelt võlgnevuse sundtäitmist päriselt vältida ei ole võimalik.

Tervist! Kohtutäituriga sai sõlmitud maksegraafik. Ühe makse olen juba teinud ja täna tuli konto arestimise akt. Kas täitur saab sedasi teha?

Täitmisteate kätte saamisel pöördub võlgnik sageli täituri poole ning taotleb võlgnevuse tasumiseks maksegraafikut. Kohtutäituril ei ole õigust ilma sissenõudja nõusolekuta võimaldada maksegraafiku alusel tasumist. Kohtutäitur palub võlgnikul täita maksegraafiku avalduse vormi, kus võlgnik taotleb võla tasumist igakuiste osamaksetena fikseerides igakuise tasumise kuupäeva, isikuandmed, arvelduskonto, ülalpeetavad, olemasolevad kohustused ja - sissetulekud ning kas on taotlusi pangakonto või töötasu arestist vabastamise osas.

Sissenõudja nõusolekul sõlmib seejärel kohtutäitur maksegraafiku ja kui on esitatud taotlused pangakonto või töötasu arestist vabastamise osas, lahendab ka need taotlused. Kui maksegraafiku kokkulepe ei sisalda pangakonto arestist vabastamist, on pangakonto arestimine õiguspärane.

Tehes täiturile arestimisele mittekuuluva sissetuleku tagasi makseks (jutt käib deklaratsiooni rahast, mis laekus täiturile 19.03, avaldus sai tehtud samal päeval. Kui kaua on õigus täituril antud avaldusele reageerida ja raha arvele kanda?

Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekubekslikult raha ja avaldus mittearestitava sissetuleu osa tagamiseks koos vajalike tõenditega on esitatud enne kolme tööpäeva möödumist raha kohtutäituri arvelduskontole laekumisest arvates tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.

Tere! Kui abikaasa on mitmesse kohta võlgu ja kodu on juba kohtutäituri poolt oksjonil müügis.Mina sain teada seda, et kodu olen kaotamas, kui kohtutäitur saatis mulle kirja, vastasel juhul ma oleks šokki saanud, kui kuu aja pärast peaks välja kolima.Abikaasa poeks mulle sellest midagi öelnud.Ta pole mängusõltlane, laene võttis ta firmajaoks Momendil tal kontod arestitud..Korter tena nimel.Minu küsimus--kui korter ei kata ta laene ja võlgu, kas siis arestitakse ka minu pangakonto ja pean mina maksma hakkama?Pole enam alaealisi lapsi, ega nendelt midagi küsima hakata? Ja kas abielulahutus päästaks mind tema võlgade maksmisest?

Täitemenetluses saab arestida siiski vaid võlgnikuks oleva abikaasa vara, sealhulgas pangakontod ja sissetulekud. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument (kohtuotsus või määrus on mõlema abikaasa kohta solidaarselt). Võlgnikuks oleva abikaasa vara (sealhulgas sissetuleku ja pangakonto) arestimisel eeldatakse võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut. Nõusoleku eeldus ei kehti kinnisasjade ja võlgnikuks mitteoleva abikaasa sissetuleku ning tema nimel avatud kontol oleva raha suhtes. Võlgnikuks mitteolevat abikaasat teavitatakse nimetatud vara arestimisest ja selgitatakse vastuväite esitamise võimalust. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei anna nõusolekut või esitab vastuväite, on kohtutäituril võimalik esitada kohtule hagiavaldus abikaasade ühisvara jagamiseks ja seejärel pöörata sissenõue võlgnikust abikaasa osale jagatud ühisvarast.

Tere Seoses tulumaksu tagastamisega makstakse mulle 749,08 €, mis kantakse otse kohtutäituri kontole. Mul puudub muu sissetulek, ei ole ühtegi toetust ega ka töötasu. Pangakontol on kasutus määraks 1090.60 €, kuna mul on ka väike laps. Tegin neile avalduse raha tagastamiseks ning sain vastuseks- Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1^2 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (2024. aastal 338,23 eurot). Eeltoodust tulenevalt tagastab kohtutäitur Teile Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi 303,38 eurot. Kas nende arvutuskäik ja kinnipidamised on korreksed?

Kirjelduste kohaselt ja eeldusel, et Te kõnealusel kuul muud sissetulekut ei saanud, tulnuks Teile tagastada arestimisele mittekuuluv sissetuleku osa. Arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa kasutamise võimalus tuleb tagada võlgnikule igas kuus sõltumata sissetuleku liigist. Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1² , millele kohtutäitur tugineb, on sätestatud: Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Seega saanuks elatismiinimumi ületavast summast arestida 20%, mitte kogu sissetuleku.

Tere. Kui võlgnik tegi kokkuleppet kohtutäituriga et hakkab alates 7.04 maksma elatist 292€ + kohtutäiturile 58€. Hetkel palk on nn arestitud. Kas kohtutäitur saab see kuu nõuda 350€ selle eest et palgast arestimise maha võtta ,et siis saadavad mingit paberit tööandjale et palk enam ei ole arestitud.

Kui sundtäitmisel on lapse jooksva elatise nõue, võite tasuda elatise enne maksekuupäeva otse kohtulahendis märgitud arvelduskontole kohtulahendis märgitud suuruses ja kohtutäituritasu sel juhul maksma ei pea. 

Kui sel kuul on maksepäev juba möödas, tuleb elatis tasuda kohtutäituri vahendusel. Samuti tuleb tasuda kohtutäituri vahendusel, kui sundtäitmisel on lisaks nn jooksvale elatisele ka elatisvõlg. Sel juhul sõltub Teie ja kohtutäituri vahelisest kokkuleppest kas ja mis tingimustel töötasu arestist vabastatakse.

Seoses tuludeklaratsiooni tagastusega soovin teada, et kui mul on kohtutäituri nõue, mis tähendab, et deklaratsioonist saadud raha läheb otse kohtutäiturile võla katteks, siis kas mul on õigus pöörduda kohtutäituri poole elatasumiinimumi osas saada tagasi raha, kui jooksval kuul sissetulek täielikult puudub (ei ole töötasu, toetusi jms rahalisi liikumisi) Nimelt on soov teha avaldus täiturile ,et ta kannaks sellest tulu deklaratsioonist saadud raha minu arvele tagasi. On mul see õigus ?

Võlgnikule tuleb tagada igas kuus sissetulek, mis vastab arestimisele mittekuuluva sissetuleku suurusele sõltumata sissetuleku allikast. Kui raha on juba kohtutäituri kontole kantud, tuleb taotlus teha kiiresti ja taotlusele lisada sissetulekuid tõnedavad tõendid. Raha saab tagasi taotleda, kui avaldus on esitatud 3 tööpäeva jooksul alates raha kohtutäituri ametialasele kontole kandmisest.