Kuna ei elanud vahepeal Eestis siis nüüd avastasin, et minu Eesti pangakontol on vanast ajast arestid peal, osad ka topelt. Oma kohustused olen kõik tasunud ja Eesti.ee-s menetlused puuduvad. Vanim nõue arvel aastast 2009. Kui nüüd kannan arvele raha ja see “varastatakse” sealt kas mul on õigus pöörduda politseisse ja teha avaldus varguse kohta. Mina liigitaks selle varguseks sest mingit õiguslikku alust raha võtta ei ole.

Kahjuks poltseisse pöördumisel tõenäoliselt tulemust ei ole. Mina soovitan võtta ühendust kohtutäituriga, kelle arest on jäänud maha võtmata (Vastava teabe annab Teile pank) ja esitada kohtutäiturile taotlus vara vabastamiseks arestist. Võib olla, et arest on jäänud peale ekslikult, võib aga ka olla, et tasumata on jäänud näiteks väike osa kohtutäituritasust ja arest on kontol sellest tulenevalt. Igal juhul saate selguse konkreetselt kohtutäiturilt. 

Kohtutäiturile on esitatud avaldus nõude aegumise kohaldamiseks. Sissenõudja kohtutäituri teatele ei reageerinud.Kohtutäitur jättis võlgniku avalduse rahuldamata, kuna ei saanud sissenõudjalt mingisugust tagasisidet. Kas see on seaduspärane?

Kui sissenõudja ei vastanud ja kohtutäitur seetõttu avalduse rahuldamata jättis, tuleb nüüd esitada avaldus aegumise kohaldamiseks kohtusse. Kui enne kohtusse pöördumist on esitatud avaldus aegumise kohaldamiseks kohtutäiturile ja makstud avalduse läbivaatamise tasu, on kohtusse pöördumine riigilõivuvaba.

Avalduse näidisvorm on leitav https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/avaldus-taitemenetluse-lopetamiseks-taitmise-aegumise-tottu

Tere küsimus, siis selline et, kohtutäitur pani Korteri müüki aga Formaalselt olen hetkel mina omanik Aga muidu kuulub korter teisele inimesele kes maksis selle korteri eest aga minu võlgnevuse tõttu on pandud see korter müüki millised võimalused on et, korter tagastada õigele omanikule Lugupidamisega

Kinnisasja puhul eeldatakse, et omanik on see, kelle nimele on asi kinnistusregistrisse kantud. Seega saab kohtutäitur asja ka Teie võlgnevuste katteks müüa. Kui omand kuulub tegelikult kellelegi teisele, on sellel teisel isikul vaja kinnisasja talle kuulumist tõendada. Isegi kui maksed tegi keegi teine, on tal vaja tõendada, et makseid tehes ei olnud tema sooviks Teile kinnisasja omandiõigust anda. Teoreetiliselt on selline asi võimalik, ent praktikas pigem väga erandlik ja erilisi tulemuslikkuse väljavaateid ma asjal ei näe. Kõik sõltub aga siiski konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja tõendite olemasolust.

Tere. Küsimus järgmine, et kui mul on pooleli eraisiku pankroti menetlus, täitemenetlused on hetkeseisuga peatatud. Kas siis maksed kohtutäituritele töötasust on ka peatatud?

Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine. Kohtutäitur edastab viivitamatult otsuse täitemenetluse peatamisest kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri arestimisakti, sealhulgas ka tööandjale. Võlgniku varale seatud keelumärked nagu näiteks kinnisasjadele seatud võõrandamiskeeld, jäävad püsima.

Kui pank andis asja kohtutäiturile siis kas minu ja panga vaheline leping on läbi? Kas pangal on õigus edasi võtta viiviseid ja muid laenuga kaasnevaid summasid?

Et pank saks kohtutäiturile nõuet sundtäitmiseks anda, peab selle suhtes olema jõustunud kohtulahend. Kui selline dokument on olemas, tuleb lähtuda lahendis märgitust ja lepinguga kokku lepitul ei ole selles osas enam tähtsust. Kas viiviseid ja muid kõrvalkulusid arvestatakse edasi sõltub kohtulehendi resolutsiooni sõnastusest. Kui selles on märgitud, et tuleb tasuda viivist, siis seda ta tasuda tuleb. Kui aga kohtulahendiga on välja mõistetud vaid konkreetne rahasumma ja lisanduvate kulude kohta ei ole midagi, saab välja mõistetud summale lisanduda vaid täitemenetluses tekkiv kulu (täitemenetluse alustamise tasu, kohtutäituri põhitasu jne) seadusega kindlaks määratud suuruses.

Tere Jäin Eesti Gaasile võlgu 2015 aastal 680,50€ , läks kohtusse ja täitemenetlusse. Maksin põhivõla Eesti Gaasile otse 680,50€ 2018 aastal. Täna nõuab minult kohtutäitur veel 4722,94€ ( kõrvalkulud, täitekulud ja lisaks on kohtuotsuses kirjas põhisummalt 0,15% päevas viivist ehk tänaseks 3301,94€) Minu küsimus: 1) kas selline suur viivisprotsent ja summa on seaduslik ? 2) Kas seda on võimalik kuidagi vähendada, vaidlustada või taotleda kohtus vähendamist ? Võlgnik Tänud Teile, et aitate tavalisi inimesi !!

Küsimusele vastamiseks on vaja teada, kas põhivõlg maksti enne täitemenetluse alustamist, kuna viivist saab arvutada kohtulahendi tegemisest kuni põhisumma tasumiseni, siis millal sai põhisumma tasutud, millal alustati täitemenetlust jne.

Kohtutäituri tasu osas saan selgitada, et kui täitemenetlus alustati enne tasumist, on kohtutäituril õigus täitemenetluse alustamise tasule. Kohtutäituri põhitasule on kohtutäituril õigus üksnes summas, mis on võrdeline täitemenetluses sissenõutud summaga. 

Tere, Kui kohtutäitur arestib minu arveldusarve täitemenetluse raames, kas siis rakendatakse?(võlgadeks on kiirlaenud ja tarbimislaenude võlad) § 132. Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (1) Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. (3) Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue. Kas selle lõike osas võib kohtutäitur või kohus ka otsustada, et eraisiku võlgnevused on suured ja täitmine võtab väga kaua aega seega jäetakse kätte ainult TMS 132 lõige 1 sissetulek ja 2/3 ei jäeta või peavad nad jätma ka TMS 132 lõige 3 sissetuleku olenemata sellest, kui suured on võlgnevused ja sellest, kui palju on erinevaid kohtutäitureid? Lisaks, millist moodi sissetulekut arestitakse pankroti või eraisiku maksejõuetus või võlgade ümberkujundamiskava menetluses? Kas sissetuleku arestimisel lähtutakse TMS seaduses paragrahvidest 131-132 või rakendub seal mingisugune muu seadus? Kas oskate öelda eeltoodud menetlustes, mis summad seal kätte jäetakse? 

Lisaks Teie poolt nimetatud sätetele on TMS veel § 132 lg 1², mis annab kohtutäiturile võimaluse sissetuleku arestimiseks suuremas ulatuses kui § 132 lg 1 sätestatud ka juhul, kui sundtäitmisel on muu nõue kui lapse elatisnõue. Nimetatud lõige on sõnastatud "Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi". Seega on absoluutselt mittearestitavaks summaks elatusmiinimum (käesoleval ajal 338,2 eurot) ja seda ületavast osast võib arestida 20% ka juhul, kui saadakse vaid miinimumpalka. Kohustustest vabastamise menetluses  peab usaldusisik võlgnikule üle andma võlgniku teenitud sissetulekust osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (TMS järgi), ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

Tere Mul on pangakonto võlgnevuse tõttu arestitud ja on määratud kasutuslimiit summas 534 EUR. Mulle sündis märtsikuus laps, seega on mul nüüd üks ülalpeetav. Kas seetõttu oleks võimalik paluda kasutuslimiidi suurendamist, või jääb kasutuslimiit samaks kuni võlgnevuse tasumiseni? Aitäh!

Kui täitemenetluses täidetakse muud kui lapse elatise nõuet, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib sellisel juhul kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust.

Kui Teil on ülalpeetavaid, siis tuleb Teil seda kohtutäiturile tõendada, kuna kohtutäituril vastav informatsioon puudub ja taotleda arestimisele mittekuuluva summa suurendamist.

Maakohus on teinud otsuse tsiviilasjas maksekäsu kiirmenetluse avaldus vastu. Kohtu otsus: keelduda menetlusse võtmast X osaühingu maksekäsu kiirmenetluse avaldus osaühingu Y vastu. OÜ Y on tasunud kohtutäiturile hagi ja viivised. OÜ Y esitas kohtutäiturile nõudekirja tagastada OÜ Y arveldusarvele tasutud summa. Kohtutäitur summat ei tagasta kuna see on kantud OÜ X arvele, kuna OÜ Y on tunnistanud osaliselt võlga. Kas kohtutäituri vastus ja käitumine on seaduslik, arvestades, et tegelikult kiirmenetluse hagi kohus vastu ei võtnud ja kohtuasja kui sellist pole ning vaidluse peavad pooled omavahel lahendama.

Küsimusest jääb arusaamatuks millise täitedokumendi alusel algatati täitemenetlus. Täitedokumendiks saab olla näiteks notariaalne kokkulepe, millega võlgnik kohustub alluma sundtäitmisele või jõustunud kohtulahend. Kui täitemenetlus on alustatud täitedokumendita, saate esitada kohtule täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi põhjusel, et  täitemenetlus on alustatud täitedokumenti omamata.

Tere. Ostsin kohtutäituri enampakkumise kaudu kinnisvara, ja olen nüüd hädas sellega, et endine omanik ei ole sealt nõus välja kolima. Tegemist on minu ja minu endise elukaaslase ühise koduga, millest mõlemale kuulus 1/2. Kuna pool tema osa läks enampakkumisega müüki, siis ostsin selle ära, sest see oli seotud ka ühise kodulaenuga. Nüüd olen kinnisvara ainuomanik, laenu ainuomanik ja soovin sinna ise uuesti sisse kolida. Kuhu/kelle poole peaksin pöörduma, et teda väljakolimisega survestada? Mis võimalused mul üldse on, et teda sealt lahkuma sundida? Näen, et lihtsalt rääkimine/kokkulepped ei aita ja ei vii kuhugi. Lisaks kardan, et ta võib seal kahju tekitada, sest on sellega mind ähvardanud. Kuidas ennast selle eest kaitsta? Tänan ette vastuse eest.

Kui kinnisasja endine omanik ei soovi kohtutäituri oksjonil müüdud kinnisasja vabastada, tuleks pöörduda kohtutäituri poole ning enampakkumise akti alusel võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Väljatõstmisele kuuluvad nii asjad kui ka isikud. Vajaduse korral kaasab kohtutäitur kinnisasja väljaandmiseks politsei.