Kui palju peaks raha kontole jääma kui on kaks last ja kas kontole saab kohaldada aresti kui kohtu otsus pole jõustunud ja on antud edasikaebamise aeg.

Täitemenetluse aluseks on täitedokument. Täitedokumendiks võib olla jõustunud kohtulahend või kohtulahend, mis on tunnistatud viivitamata täidetavaks. Kui otsus on tunnistatud viivitamata täidetavaks (sisaldub otsuse tekstis), saab täitemenetlust alustada ja sissetulekut ning pangakontosid arestida ka enne edasikaebe tähtaja möödumist.

Kui palju saab arestida ja kui palju peab jääma kontole, sõltub Teie sissetulekute suurusest.Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1² kohaselt kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui täitemenetluse seadustiku § 132 lõikes 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi. Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1³ kohaselt kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse täitemenetluse seadustiku § 132 lõikes 1² nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud täitemenetluse seadustiku § 132 lõike 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 3 järgi mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Et kohtutäitur saaks kõige eelpool nimetatuga arvestada ja Teie kontole õiges suuruses vahendid jätta, tuleb Teil esitada kohtutäiturile täielik ülevaade oma sissetuleku liikidest, suurustest ja ülalpeetavatest koos vastavate tõenditega.

Tere Kui lapse isal on lapse ees võlgnevus ning võlgnevusi ka teistesse kohtadesse, kas esmalt tuleb tasuda kohustus lapse ees? Kui lapse isalt on kinni peetud 320 eurot, kui palju kohtutäitur on kohustatud lapse jaoks raha edasi kandma? Minu lapse isalt on 4 kuud raha kinni peetud 320 eur. November 2023 kandis kohtutäitur mulle 259,34 eur , detsember 2023 292eur, jaanuar 2024 109,54 ja veebruar 2024 109,54 eur. Märts 2024 kinni peetud 150 eur, kuid laekumist kohtutäituri poolt siiani pole . Kas kõik on õiguspärane ja kuidas kohtutäitur siiski rahasid edasi kandma peab ? Kahjuks ülevaade sellest puudub nii minul kui ka lapse isal, kes ka ei oska midagi öelda selle koha pealt. 

Kui sundtäitmisel on lapse elatisnõue, asetub see ettepoole teistest nõuetest ja rahuldatakse eelisjärjekorras. Teil on alati õigus kohtutäiturilt küsida selgitusi teostatud maksete kohta ning paluda esitada sellekohane väljavõte täitetoimikust. Sealt selgub, kui palju kohtutäitur tegelikult kinni pidas, kui palju jäi kohtutäituri tasuks ja kui palju kanti edasi sissenõudjale.

Kohtutäitur kannab sissenõudjale kinni peetud raha üle hiljemalt 10 tööpäeva jooksul ent mitte enne kolme tööpäeva möödumist raha kohtutäituri ametialasele arveldukontole laekumisest arvates.

Tere. Mida teha olukorras, kus ca 1200 eur võla puhul, mille vabatahtlik täitmisaeg oli ca kuu tagasi olukorraga kus kohtutäitur keeldub pangaarvet arestist vabastamisega, kuigi 6 päeva tagasi sai ta maksuametilt raha mis jättiks jäägi 152 eur ning kaks päeva hiljem nii töötuskindlustusest kui ka pangaarvelt täiendavad ca 550 eur ehk võimalike viiviste arvutamisks keeldub pangaarvte broneerimise lõpetamist. ning hoiab ca 350-400 eur üle makstud raha enda käes. Ja endiselt on broneering pangaarvel sest näib et tahab veel. Minu arvestuse järgi peaks viivis olema vahemikus ca 20-45 eur. E-mailidele ei vasta, telefoni teel ajab töötaja häma.

Arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik. Võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub rohkem raha, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. 

Tere Oü jäi vőlgu, kuna oli minu käendus mõisteti kohtus völgnevus solidaarselt minu ja oü völgnevuseks. Tänaseks on oü likvideerimisel. Vőlg on aegunud ja esitasin täiturile aegumise avalduse. Avastasin, et teine täitur tegeleb sama vőla nőudmisega oü lt. Seega kaks erinevat kohtutäiturit tegelevad ühe ja sama võlaga. Kas nüüd kui saan minult raha sisse nőudnud täiturist lahti vőib see teine täitur samuti minu vastu alustada sissenőudmist kuna völg oli solidaarselt meie mőlema oma ? (Nii minu, kui ka Oü oma). Kas peaksin ka oü nimel esitama aegumis avalduse, et pääseda pőhisummast jne. Tänud ette !

Seaduses on sätestatud, et sundtäitmisel oleva kohtulahendi aegumistähtaeg hakkab kulgema selle esmakordsel sundtäitmisele esitamisel.  Üldjuhul ei lasu kohtutäituril kohustust kontrollida, kas sama täitedokumendi alusel on varem sissenõudja kasuks juba täitemenetlus algatatud või läbi viidud. Kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekivad nõude osas erimeelsused, on võlgniku õiguskaitsevahendiks TMS § 221 kohane sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuginedes täitemenetluse põhjendamatule alustamisele. Samuti on võimalik olukord, kus sama täitedokumendi alusel tulebki alustada mitu erinevat täitemenetlust.  

Tere Selline küsimus, kui kohtuvaidlus alles käis aga vastaspool pöördus vahepeal juba täituri poole. Et saada raha. Peale viimast otsust tegin ise kande, nüüd vähendas täitur poole vörra tasusid ja nöuab minult. Kuskilt lugesin et peaksin maksma aga saan vastaspoolelt sisse nöuda. Kuidas sellega on ? Tänud ette 22.03.2019 Maakohtu tagaseljaotsuse 08.04.2019 Täitemenetluse algatamise avaldus esitati kohtutäiturile 28.05.2019 Menetluse taastamise määrus 03.07.2020 Lőplik kohtuotsus 27.08.2020 Tegin kande

Kohtutäitur saab sundtäita vaid täitedokumenti. Täitedokumendiks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, notariaalne kokkulepe, millega võlgnik võtab ise kohustuse alluda sundtäitmisele, hüpoteek jne. Menetluses olevat kohtuasja kohtutäitur ei täida.

Kui täitemenetlus on algatatud ja viidud läbi ebaõigesti, saate nõuda kohtu kaudu täitemenetluse lubamatuks tunnistamist ja ebaõigesti saadu tagastamist.

Tere Lugesin, et tulumaksutagastus on sarnane sissetulek töötasuga ja mul on õigus saada tulumaksu aresti samamoodi nagu oleks töötasu arest. Mul on summa 990€ ja selle järgi peaksin saama 780€ tagasi. Kuid kohtutäitur vastas mulle nii. Kui Teie sissetulek on väiksem kui elatusmiinimum, siis on Teil õigus tulumaksutagastusest saada tagasi elatusmiinimumist puudujääv summa. Elatusmiinimum käesoleval aastal täiskasvanu kohta on 338.23 €.

Tere

Täname pöördumast! 

Arvesse läheb kogu sissetulek, mitte eraldi töötasu või tuludeklaratsiooni raha. Arvestada saate kalkulaatori abiga: https://kuchmei.tartutaitur.ee/index.php?page=content&tag=scheme

Lugupidamisega
 

Tere.Selline küsimus! Mul on saada tuludeklaratsiooni tagasi, aga kohtutäitur peal, ja hetkel ei ole kontole mitu kuud laekumist. Kas on võimalus saada kohtutäiturilt miinimum ette nähtud summa (820€). Aitäh

Kohtutäitur võimaldab Teile seadusega ette nähtud elatusmiinimumi kui Teie sissetulek laekub Teie enda arvelduskontole. Selleks, et täitur saaks Teile kohaldada mittearestitava miinimumi peate tõendama, millised sissetulekud Teie kontole laekuvad ja millised on Teie sissetulekud üldse. Täitemenetluse seadustik §132 kohaselt, sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti palga alammäärast. Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri. Sissetulekud on loetletud täitemenetluse seadustik § 131-es (töötasu, toetused, pension). Kui Te töötasu ei saa, siis jäetakse Teile miinimum mittearestitavate sissetulekute ulatuses (pensioni, toetuste).

Kui Teil on tulevikus laekumas sissetulekud, mida arestida ei tohi (täitemenetluse seadustik § 131 toetused, töötasu, hüvitis, pension), siis tuleb sellest teada anda ning esitada selle kohta ka vastavad tõendid. Kui Teil on võimalik enne summa laekumist saada asutusest tõend laekuva summa suuruse kohta, siis saab muudatuse teha enne laekumist, kui ei, siis tuleks oodata kuna laekub kontole ning siis esitada konto väljavõte ja vajadusel taotleda raha tagasi.  Raha saab tagasi taotleda, kui avaldus on esitatud 3 tööpäeva jooksul alates arestimisest.

tere. on üks mure et kohtutäitur ei taha pangakontole vabastust teha kuigi olen inkassoga saanud kokkuleppele ja maksegraafiku aga pank on 0 vabastusega ja siis ma ei saa maksta kui kõik ära võetakse.

Kohtutäitur peab pangakonto ja sissetulekute arestimisel tagama võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku osa kasutamise. Rohkem arestimisele mittekuuluvast sissetuleku osast ja selle arvutamise hõlbustamiseks loodud kalkulaatori (töötasu arestimise skeem) leiate Kohtutäiturite ja Pankrotihaldusrite Koja veebilehelt https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/tootasu-arestimise-skeem/

Et aga kohtutäitur saaks seda arvesse võtta, tuleb Teil esitada kohtutäiturile vastavad andmed koos tõenditega ja Avaldus mittearestitava sissetuleku vabastamiseks. Eeskätt on vaja esitada teave ja tõendid selle kohta, kes ja mis suuruses Teie pangakontole igakuiselt makseid teevad, kas Teil on veel sissetulekuid, kas Teil on alaealisi ülalpeetavaid.

Sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Arestimisaktis märgib kohtutäitur, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa.

Kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piirangud). Kui võlgniku kontole kantakse korraga enam kui ühe kuu sissetulek, on kohtutäitur kohustatud tühistama võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule iga ettemakstud kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku, järgides käesoleva seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Kui võlgniku kontole kantud sissetuleku kasutamise perioodi ei ole võimalik kindlaks määrata, tagab kohtutäitur võlgnikule ühe kuu kohta arestimisele mittekuuluva sissetuleku.

Tervist! Olen kaasomanik enda maakodul. Olen 19 aastane noormees. Teised omanikud on alaealised lapsed (Vennad-õed). Aastal 2022 sai võetud kiirlaenu ning järelmaksud,sest oli olemas töökoht. Aastal 2022 lõpus kaotasin töökoha ning otsisin tööd kuni 2023 suveni. Töökohta ei leidnud, kuid maksin nii kuidas jõudsin töötukassa toetustest. 2023 lõpus asusin kaitseväkke ning kuna mul muud sissetulekut ei ole, siis ei saanud ma enam võlgu maksta. Rääkisin ka sellest nendega kellelt järelmaks sai võetud ning ka kohtutäituriga. Nüüdseks on võlg kasvanud umb 4000€ suuruseks, aga kuna ma olen kaitseväes, siis mul pole võimalik seda kohtutäiturile maksta. On hetkel olemas maksegraafik, et maksan pool enda 115€ eurost kohtutäiturile, aga kuna nüüd on kõik võlad kohtutäituri käes, siis tekib küsimus, et kas kohtutäitur saab minna selle vara kallale või kuidas need asjad käivad. Kohtutäitur on teadlik, et olen kaitseväes ja muid sissetulekud puuduvad. Kuna ma ei tahaks perekodu kaotada, siis mis ma tegema peaksin?

Parimaks viisiks on proovida saavutada sissenõudjatega kokkulepe täitemenetluse peatamiseks kaitseväeteenistuse ajaks. Kui kokkulepe on saavutatud ja sissenõudja esitab selle kohtutäiturile, peatub täitemenetlus ja nõuet ei asuta rahuldama Teile kuuluva vara arvelt. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalus taotleda täitemenetluse peatamist või täitmise ajatamist kohtu kaudu.  Kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

Tere! Soovin osta kohtutäiturite oksjonikeskkonnas korteri ja tekkisid mõned küsimused: 1. Antud korteril puuduvad Kinnistusraamatus kanded üüri-või rendilepingu olemasolust. Kas on siiski mingi võimalus et antud korter on üürilepinguga koormatud ja selle vabastamine mõistliku aja (nt. 3 kuu) jooksul ei ole seadusest tulenevalt võimalik? Või on sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping üürilevõtja surmani vms.? Vajadus on ise sinna elama asuda (eelmine korter müüdud). 2. Juhul kui eelmine omanik ei ole koostööaldis ja ei anna vabatahtlikult korterit üle. Kas väljatõstmise algatab antud kohtutäitur kelle kaudu korter osteti? Kas selleks on vaja pöörduda kohtusse?

Vaieldamatult alates kinnistusraamatusse korteri uue omaniku sisse kandmise hetkest kaotas vana omanik korteri omandiõiguse ja sellega koos ka kõik korteri omaniku õigused.
Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 teise lause kohaselt omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega alates korteril uue omaniku tekkimisest (kinnistusraamatus kande tegemisest) ei ole vanal omanikul ühtegi õigusliku alust korterit kasutada ehk teiste sõnadega on muutunud korteri valdus ebaseaduslikuks.
Samas AÕS § 40 lg 1 kohaselt valdus sh ebaseaduslik valdus on seadusega kaitstud omavoli vastu. Omavoli on valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Viimasest tulenevalt ei ole korteri uuel omanikul õigust korteri praeguse valdaja nõusolekuta Teile kuuluvasse, ent vana omaniku valduses olevasse korterisse siseneda ja seda enda valdusse võtta.
Üldjuhul sh kohtutäituri enampakkumisel ostetud kinnisasjade puhul toimub valduse üleandmine vana ja uue omaniku kokkuleppel. Kohtutäituri enampakkumisel ostetud kinnisasja puhul on ostja jaoks täiendavaks eeliseks see, et enampakkumise akt on täitedokumendiks valduse väljanõudmiseks, st juhul kui vana ja uus omanik ei jõua valduse üleandmise osas kokkuleppele, võib uus omanik pöörduda kohtutäituri poole ja nõuda, et kohtutäitur võtaks vanalt omanikult valduse sundkorras ära ja annaks uuele omanikule üle. Viimasel juhul alustatakse vana omaniku suhtes uus menetlus, mille raames annab kohtutäitur võlgnikule 2 nädalat kuni 3 kuud aega valduse vabatahtlikuks üleandmiseks.

Kinnistusraamatusse peavad olema kantud küll kõik piiratud asjaõigused, sealhulgas isiklik kasutusõigus, ent üürilepingute kohta seal andmed puuduvad. Üürilepingu võimaliku olemasolu kohta saate informatsiooni enampakkumist läbi viivalt kohtutäiturilt.